Päikese keskosas toimuvad termotuuma reaktsioonid, mille tulemusena vesinik muundub heeliumiks. Selles protsessis eraldatav energia ongi Päikese energiaallikaks. Spektraalklassi järgi kuulub Päike kollaste kääbuste hulka. Vaatamata sellele, võrreldes enamiku tähtedega Päike ei ole väike. Ta on massiivsem, kui 85 % Linnutees olevaid tähti; 50 lähimate tähtede hulgas on Päike oma heleduse poolest 4. kohal. Päike sündis ca 4,6 mlrd aastat tagasi tähtedevahelisest molekulaarpilvest, mis hakkas kollapseeruma iseenda gravitatsiooni mõjul. Kuna selle pilve aine koosnes kaugminevikus supernoovadena plahvatanud tähtede ainest, oli pilv rikastatud raskemate elementidega (metallidega). Seetõttu kuulub Päike nn esimesse põlvkonda. Jaak Janniste, Füüsika 1999 2. PÄIKE Päike on meie Päikesesüsteemi kesktäht. Võrreldes Maaga, on tema läbimõõt 109 korda ja mass 330 korda suurem. Ca 99,86 % kogu Päikesesüsteemi massist on koondatud Päikeses.
Universumis. Paljugi võib oletada, aga kindlalt väita saab ainult vähesel määral informatsiooni. Võib kindlalt väita, et suuremad Päikesesüsteemi planeedid tiirlevad kõik ühes ja samas suunas ja peaaegu ühes ja samas tasandis. Oletada võib näiteks, et peale Maa leidub elu ka teistel planeetidel. Päikesesüsteemi keskne täht on Päike. Tähed saavad alguse hiiglaslikust, hõredast gaasist ja tolmust koosnevast molekulaarpilvest. Päike kiirgab meile kasulikku valgust, milleta meil elu poleks tekkinudki. Läbi aegade on inimene üha enam õppinud Päikesest tulenevat kiirgust ära kasutama. Kunagi, umbes viie miljardi aasta pärast kustub Päike ja koos sellega võib lõppeda elu Maal. Kuu on Maa kaaslane ja ühtlasi ka meile lähim taevakeha. Kuu on esimene taevakeha, mida inimene on põhjalikumalt uurinud. Teaduslikud uuringud Kuul innustavad üha enam edasi pürgima ja avastama teiste planeetide ja taevakehade
annaabi.ee 
