Molekulaarfüüsikas nim. molekuliks aineosakest, mis osaleb molekuaarliikumises ehk soojusliikumises. Gaaside molekulaarkineetilises teoorias lähtutakse: gaas koosneb molekulidest, molekulid on pidevas kaootilises liikumises,molekulide vahel on vastastikmõjud. Palju seoseid võib leida ilma molekulidele mõtlemata kasutades füüsikalisi suurusi,mis iseloomustavad keha tervikuna, sellist käsitlust nim. makroskoopiliseks ehk makrokäsitluseks. Füüsikalisi suurusi,mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse nim. makroparameetriks. Gaasi koguse oleku määravad rõhk,ruumala ja temp. ning neid nim
See näitab kui suur soojushulk kulub 1 kg aine temperatuuri tõstmiseks 1K võrra. Faasisiire molekulaarfüüsikas kasutatav oskussõna, millega tähistatakse aine siirdumist ühest faasist teise. Need toimuvad teatud temperatuuril, mis oleneb peamiselt rõhust, termodünaamilise süsteemi osade piirpinnal, aga ka pindpinevustegurist. Ideaalne gaas molekulaarfüüsikas kasutatav idealiseeritud objekt, mida iseloomustatakse termodünaamikas ja molekulaarkineetilises teoorias erinevate tunnuste kaudu. Isoprotsess termodünaamiline protsess, mille käigus üks olekuparameetritest (p, V, T) on jääv. Neid nimetatakse isobaarilisteks, isohoorilisteks ja isotermilisteks protsessideks. Molekul aine väikseim osake, millel säilivad selle aine keemilised omadused. Molekulaarfüüsikas on molekul idealiseeritud objekt. Pindpinevus nähtus mille põhjustab molekulaarjõudude erinev mõju vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevatele molekulidele.
promill, ppm, ppb, ppt, Piirkonsentratsioon ------Massiprotsent. Massiprotsent: lahustunud aine mass sajas massiosas lahuses ------Mahuprotsent. Mahuprotsent ehk ruumalaprotsent (tähis Pv või C%,vol) on segus ühe komponendi maht 100 mahuühikus segus. Lahuste korral näitab mahuprotsent lahustunud aine mahtu (V) sajas mahuosas lahuses: Vaine V% V C= •100 lahus ------Mis on ideaalne gaas? Ideaalne gaas on molekulaarkineetilises teoorias kasutatav tegeliku (reaalse) gaasi mudel. ------Mille poolest erineb ideaalne gaas reaalsetest? Reaalsed gaasid käituvad ideaalsetena suurtel hõrendustel. Reaalsed gaasid käituvad ideaalsetena ainult kindlas temperatuuri vahemikus. ------Mida näitab Ideaalse gaasi olekuvõrrand? kus p on rõhk, V on ruumala, ν on gaasi hulk moolides, T on absoluutne temperatuur, R universaalne gaasikonstant
See on pöördumatu protsess, mille käigus toimub süsteemi eri osade parameetrite võrdsustumine Faasisiire molekulaarfüüsikas kasutatav oskussõna, millega tähistatakse aine siirdumist ühest faasist teise. Need toimuvad teatud temperatuuril, mis oleneb peamiselt rõhust, termodünaamilise süsteemi osade piirpinnal, aga ka pindpinevustegurist. Ideaalne gaas molekulaarfüüsikas kasutatav idealiseeritud objekt, mida iseloomustatakse termodünaamikas ja molekulaarkineetilises teoorias erinevate tunnuste kaudu. Isoprotsess termodünaamiline protsess, mille käigus üks olekuparameetritest (p, V, T) on jääv. Neid nimetatakse isobaarilisteks, isohoorilisteks ja isotermilisteks protsessideks. Molekul aine väikseim osake, millel säilivad selle aine keemilised omadused. Molekulaarfüüsikas on molekul idealiseeritud objekt. Pindpinevus nähtus mille põhjustab molekulaarjõudude erinev mõju vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevatele molekulidele.
(lahustunud aine + lahusti) massi ning on protsentarvutusülesannete kõikide tüüpide lahendusvalemiks. 17. Mahuprotsent. -Kasutatakse peamiselt lahuste puhul, kus vedelik on lahustunud vedelikus. Mahuprotsent ehk ruumalaprotsent (tähis P v või C%, vol) on segus ühe komponendi maht 100 mahuühikus segus. -Lahuste korral näitab mahuprotsent lahustunud aine mahtu (V) sajas mahuosas lahuses: V aine CV = 100 V lahus 18. Mis on ideaalne gaas? -Ideaalne gaas on molekulaarkineetilises teoorias kasutatav tegeliku gaasi mudel. 19. Mille poolest erineb ideaalne gaas reaalsetest? -Gaaside uurimisel tehakse selles mudelis rida lihtsustavaid eeldusi. Eeskätt ei arvestata molekulide mõõtmeid ja nende omavahelist vastastikmõju. - Molekulidel on lõpmata väikeste elastsete kerakeste omadused - Molekulide liikumine on kulgliikumine - Molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes
molekulide tungimine teise aine molekulide vahele ilma välisjõudude abita. 2) Browni liikumise abil, mille põhjuseks on vee molekuli põrked väikest aine osakest (tolmuterakest), mis panevad ta korrapäratult liikuma. Vaakumi mõiste. Vaakumid, kus molekuli vaba teepikkus on määratud anuma mõõtmetega nimetatakse kõrgvaakumiks. Gaasid. Gaasi molekulaarkineetilise teooria põhivõrrandid. Ideaalne gaas molekulaarkineetilises teoorias luuakse gaasi lihtsustatud mudel, mille matemaatiline kirjeldamine on suhteliselt lihtne, kusjuures selguvad seaduspärasused on heas kooskõlas katsete tulemustega. Ideaalse gaasi mudeli saame, kui kujutame, et gaasi molekulide vahel puuduvad tõmbe ja tõuke jõud ja põrgetel käituvad nad elastsete ümmarguste kuulikestena. Reaalseid gaase võib pidada ideaalsetega küllalt sarnasteks väikeste rõhkude ja kõrgete temperatuuride puhul.
töö (A) ja süsteemile antud soojushulga (Q) summaga. U = A+ Q Gaasi töö: A = p . V , kus p on tema rôhk (Pa) ja V = V2V1_ ruumala muutus (m3). (Gaasi töö on vôrdne isoprotsessi graafiku alla jääva pindalaga vastava ruumala muutuse ulatuses.) Gaasi loetakse termodünaamikas ideaalseks, kui tema rôhku jääval ruumalal saab muuta nulliks (absol. nulli temp. juures) ja vastupidi. Molekulaarkineetilises teoorias on gaas ideaalne, kui (tema molekulid ei oma 5 môôtmeid ega môjuta üksteist mingite jôududega.) puudub vastasmôju molekulide vahel. Soojushulk on energiahulk, mille keha saab vôi annab ära soojusülekandel. Ühik J(dzaul), tähis Q. Sulamine on aine üleminek tahkest vedelasse agregaatolekusse. Selleks kulub soojushulk: Q = . m m - aine mass (kg) - sulamis- ehk kristalliseerumissoojus näitab energiahulka, mis tuleb
Antud juhul tähendab see järgmiste eelduste täitmist: (1) Molekulide hulgal (kollektiivil) on sellised omadused, mis üksikmolekulil puuduvad. (2) Eksisteerib kindel kvantitatiivne seos molekulide kollek-tiivi omaduste ja üksikmolekuli iseloomustava füüsikalise parameetri keskväärtuse vahel. (3) Aine makroskoopiliste ning mikroskoopiliste omaduste vaheliste seoste leidmiseks on vaja teada vaid üksikmolekule iseloomustavate suuruste teatud tõenäoseid väärtusi. Molekulaarkineetilises teoorias kasutatakse ideaalse gaasi mudelit. Sisuliselt on ideaalne gaas antud definitsiooniga: (i) Ideaalse gaasi molekulid on punktmassid, mille kogu-ruumala võrreldes gaasi sisaldava anuma ruumalaga on kaduvväike, s.t. seda ei arvestata. (ii) Ideaalse gaasi molekulide vahel puuduvad tõmbe- ja tõukejõud (molekulaarjõud), väljaarvatud molekulide põrgete korral ilmnevad lühiajalised tõukejõud. Põrked on absoluut-selt elastsed.
nad paiknevad ja mida vähem on nad organiseeritud keemilistesse sidemetesse; · vesiniksidemed Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt aine keemis- ja sulamistemperatuuri. Näiteks vee sulamistemperatuur on ligikaudu 100 kraadi kõrgem ja keemistemperatuur 200 kraadi kõrgem kui võiks eeldada juhul, kui vesiniksidemed puuduksid · osakeste mass (aatommass või molekulmass). Samatüübiliste ühendite korral on suurema molekulmassiga ühenditel kõrgemad sulamis-ja keemistemperatuurid. Põhjendus molekulaarkineetilises teoorias: gaasiosakeste keskmine kineetiline energia sõltub gaasi temperatuurist, osakeste kiirus sõltub osakeste massist ja temperatuurist. Suurema massiga osakesed vajavad vedelikust gaasifaasi minekuks piisava kiiruse saavutamiseks kõrgemat temperatuuri. · osakeste kuju o lähedaste molekulmassidega ühendite korral on kõrgem sulamistemperatuur vähemsümmeetriliste molekulidega ühenditel ja ühenditel, mis sisaldavad suure raadiusega aatomeid;
(annihillatsioon) jne. Atomismi printsiibi kohaselt ei ole aine ega väli lõpmatult väikesteks samade omadustega portsjoniteks jaotatav. Teatud jaotustasemel on võimalik eraldada kvalitatiivselt uute omadustega portsjoneid (nn. ,,aatomeid" üldises mõttes). Samuti võib igal struktuuritasandil peedema tasandi osiseid käsitleda jagamatutena, st. ,,aatomitena". Näiteks võime gaaside molekulaarkineetilises teoorias käsitleda aatomitena terveid molekule, tuuma ehitust uurides käsitleme ,,aatomitena" nukleone jne. Määramatuse printsiip väidab, et mikromaailmas ei ole objekti kõik füüsikalised suurused üheaegsel sama täpsusega määratavad. Sellisteks füüsikaliste suuruste paarideks on näiteks osakese koordinaat ja tema impulss, samuti aatomi ergastatud seisundi energia ja selle seisundi eluiga. Avaldumisvorme
annaabi.ee 
