Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Molekulaar - epidemioloogia, − mikroobide geneetiline modifitseerimine (insenergeneetikal baseeruvate vaktsiinide ja diagnostikumide loomine) Veterinaarimmunoloogia (− loomade immuunsuse ja resistentsuse geneetika uurimine; − resistentsete liinide ja tõugude kujundamine e. veterinaarselektsioon) Veterinaarfarmakoloogia (− farmakokineetiliste protsesside geneetilise determineerituse selgitamine, − ravimitele reageerimise geneetilise varieeruvuse sedastamine
Molekulaar - bioloogia klassikaline seisukohta:  DNA -˃ DNA ehk DNA taastoodab ennast (replikatsioon)  DNA -˃ RNA ehk DNAst sünteesitakse RNA (transkriptsioon)  RNA -˃ valk ehk RNAst sünteesitakse valk (translatsioon) DNA sisaldab valkude sünteesiks vajalikku informatsiooni, mis on struktuursetes ühikutes- geenides. RNA on vajalik valkude tootmiseks.
Molekul - koosneb keemilise elemendi aatomist !! lk 57 Liitaine- liitained koosnevad erinevate elementide aatomitest Lihtaine- on aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomist Iooniline side- erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side Iooniline aine- metall loovutab mittemetallile elektrone, viimasesse kihti tuleb 8
Molekulaar - atomistliku teooria põhiseisukohad:  molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused;  molekulid koosnevad aatomitest;  keemilistes reaktsioonides aatomid ei lagune;  keemilistes reaktsioonides jaotuvad ümber aatomid - siirduvad lähteainest reaktsioonisaadustesse.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Molekul iseenesest on hargnenud kuna iga 8-12 glükoosi monomeeri tagant tekib hargnemine alfa(1-->6)glükosiidsidemega. Glükogeeni bioloogiliseks funktsiooniks on glükoosi varundamine (energia). Glükogeeni on maksas kuni 10%-i ja lihastes 1-2% lihasmassist Glükogeen kui varusahhariid sünteesitakse loomades kui glükoositase on kõrge 14. Tselluloosi monomeerseks koostiseks on beta-D-glükoos. Polümeer on lineaarse struktuuriga ja pikkus on vahemikus 2000-13000 glükoosijääki.
Molekul on väikseim osake, millest gaasid koosnevad ja mis on pidevas kaootilises liikumises. Siseenergia on: 1. makrokäsitluses keha või süsteemi energia, mis on määratud selle keha või süsteemi võimega soojushulka üle kanda või mehaaniliselt tööd teha.
Molekul on polaarne 3. Võime moodustada H-sidemeid 4. vee molekulid on omavahel vesiniksidemetega seotud (kõrge aurustumis soojus) 5. Hea soojusjuht, (soojeneb ühtlaselt) 6. MAX tihedus 4 kraadi juures Vee ülesanded: • Ainete lahustamine, lahust.
Molekul iseenesest on hargnenud kuna iga 8-12 glükoosi monomeeri tagant tekib hargnemine alfa(1-->6)glükosiidsidemega. Glükogeeni bioloogiliseks funktsiooniks on glükoosi varundamine (energia). Glükogeeni on maksas kuni 10%-i ja lihastes 1-2% lihasmassist.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Molekul – aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused ! Biomolekulide esinemist loetakse üheks elu tunnuseks Kõik organismid on rakulise ehitusega • Rakkudest eraldatud organellidel või molekulidel enamik elu tunnuseid puudub – ei saa rääkida elusatest rakustruktuuridest või molekulidest ! Viirused – mitterakulised struktuurid, elusa ja eluta piiril, ei saa pidada elusorganismideks
Molekulaar - JA RAKUBIOLOOGIA | YTM0011 I KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED | 20/09/10 I VALKUDE STRUKTUUR 1. Aminohapped, aluselised ja happelised, hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed, polaarsed vs. mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid.
Molekul – DNA, rakk – vöötlihasrakk, kude – lihaskude, organ – lihas, elundkond – tugija liikumiselundkond. 8.2. Loomariiki: 1) inimese keha koosneb loomadele omastest rakkudest, 2) iseloomulik aktiivne liikumisvõime.
Molekul – glükoos 3) eraldub hapnik (vee veefotooksüdatsioon) 4) eralduv hapnik on osoonikihi aluseks 5) heterotroofid lagundavad orgaanilisi aineid energiavajaduse täitmiseks 6) tagab süsinikuringe
Molekul on polariseeritav, kui temas on võimalik indutseerida dipoolmoment (muuta ta polaarseks). Molekulid, mis ei ole iseenesest polaarsed, võivad muutuda polaarseks välise elektrivälja toimel.
Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, moodustuvad uued ained.
Molekul – Biomolekulid, lipiidid, valgud, sahhariidid Organell – Mitokonder, ribosoom, lüsosoom Rakk – Eukarüoot, prokarüoot Kude – Loomakude( närvi-, side-, epiteel- ja lihaskude.
Molekul on väike aine osake, mis koosneb omavahel seotud aatomitest Indeks on aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomte arvu molekulis või ioonide arvulist suhet kristallis.
Molekul – trigonaalne püramiid lahustub tunduvalt vees ja orgaanilistes lahustites - reageerimisel veega → fosfaanhüdraat PH3 · H2O (erinevalt ammoniaakhüdraadist pole alusel.
Molekul on väga väike, umbes 2 – 3 sajamiljondikku sentimeetrit. Kõik molekulid omavad liikumise energiat nn. kineetilist energiat ja on aines püsivas korrapäratus liikumises.
Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega.
Molekul – lihtaine või ühendi väiksem osake, mis eksisteerib Metalli aatomitel on kergem loovutada väliskihilt 1-3 elektroni, kui vastastik toime suhteliselt nõrk.
Molekul – aine väikseim osake; koosneb aatomitest, n O 2, H2O. Tavatingimustes iseseisvalt eksisteeriv aineosake, millel on selle aine põhilised keemilised omadused.
Molekul - >rakk->kude->organ->organsüsteem EPITEELKUDE: Rakud on tihedalt üksteise kõrval, katte- ja kaitsesüsteem, uueneb kiiresti, rakuvaheainet on vähe.
Molekulaar - ja rakubioloogilistele alusuuringutele ja biotehnoloogilistele eksperimentidele eesmärgiga selgitada eri haiguste olemust ja nende ravimeetodeid.
Molekul - Molekul on aine väikseim osake, milleks on vastavat ainet võimalik mehhaaniliselt jaotada, ja mis säilitab selle aine keemilised omadused.
Molekul – molekulaarfüüsikas nimetatakse molekuliks aineosakest, mis osaleb soojusliikumises.(keemilises mõttes molekulid, ioonid ja aatomid)
Molekul on püsiv aatomite kooslus, millel on mingid karakteersed temale ainuomased omadused, tingimuseks on et aatomid asuksid potentsiaaliaugus.
Molekul – aine väiksem osake, mis koosneb aatomitest Keemiline side – mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks
Molekul on permanentse dipooliga kui hapnikuaatomil on nõrk negatiivne osalaeng ja süsinikuaatomil vastavalt sama suur positiivne osalaeng.
Molekul – aine väikseim osake, millel säilivad selle aine keemilised omadused. Molekulaarfüüsikas on molekul idealiseeritud objekt.
Molekul - lihtaine või ühendi väikseim osake, mis eksisteerib iseseisvalt ja samal ajal säilitab selle elemendi keemil omadused.
Molekul on mõnede ainete väikseim osake, mis on võimeline iseseisvalt eksisteerima ja, millel on antud aine keemilised omadused.
Molekul – liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest.
Molekulaar - kineetilise teooria põhivõrrand See võrrand seob gaasi molekulide kineetilise energia gaasi rõhu ja ruumalaga.
Molekul – lihtaine või ühendi väikseim osake, mis eksisteerib iseseisvalt säilitades selle aine keemilised omadused.
Molekul – DNA, rakk – vöötlihasrakk, kude – lihaskude, organ – lihas, elundkond – tugi- ja liikumiselundkond.
Molekul – koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne.
Molekulaar - atomistlik teooria- selle teooria kohaselt koosnevad ained molekulidest, molekulid omakorda aga aatomitest.
Molekul – aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida.
Molekul - aine väikseim osake, millel on samad omadused nagu ainel ja ta võib keemilises reaktsioonis laguneda.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Molekulaar - ja Rakubioloogia Instituudi rakubioloogiakursuse loengute molekuli sekundaarstruktuur moodustub vesiniksidemetega ühendatud kahe ahela konspektis, autor Rein Sikut keerdumisel biheeliksisse (vt. joonised 2a ja 2b). DNA on kromosoomide olulisim (http://tamm.ebc.ee/~rsikut/rakubio.html). ehitusvahend.
Molekul – elu esmane organiseerituse tase ↓ organell- rakustruktuur, millel kindel ehitus ja talitlus.
Molekul on aineosake. Aine muundumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus ühest ainest saab uus aine.
Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused.
Molekul – aine vähim osake, mis säilitab sama aine keemilised omadused, molekul koosnedb aatomitest.
Molekul ON RIBONUKLEITIID, MIS KOOSNEB LÄMMASTIKALUSEST ADENIIN , RIBOOSIST JA KOLMEST FOSFAATRÜHMAST.
Molekulaar - JA RAKUBIOLOOGIA | YTM0011 II KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA TTÜ YAGB31 |
Molekul - aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised
Molekul – rakk – kude – organ – elundkond – organism – populatsioon – liik – erinevad
Molekul on tekkinud glükoosi ja fruktoosi molekulidest, mille ühinemisel on eraldunud vee molekul.
Molekul –  aine väiksem osake, millel on ainele iseloomulik koostis;koosneb aatomitest.
Molekul - aine vaikseim osake, mille puhul sailivad aine omadused ja mis koosneb mitmest aatomist.
Molekul – On aine hulge SI ühik, mis sisaldab samapalju struktuuri elemente, kui on aatomeid.
Molekul on siin tetraeedriline nagu P4, kuid iga fosfori aatomite paari vahel on hapniku aatom.
Molekul – aine osake, mis koosneb kahest või enamast keemiliste sidemetega seotud aatomist.
Molekul on väikseim osake, millest ained koosnevad ja mis on pidevas kaootilises liikumises.
Molekul on tavaliselt üksikahelaline polümeer, DNA esineb tavaliselt aga kaksikahelalisena.
Molekul on aatomitest moodustunud agregaat millel on temale ainulaadsed jälgitavad omadused
Molekul on aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused.
Molekul – aine väikseim osake, koosneb omavahel kovalentse sidemega aeotud aatomitest.
Molekul on aine väikseim osake, millele on kõik sellele ainele iseloomulikud omadused.
Molekul – elektriliselt neutraalne, st aine iseseisvalt eksisteeriv väikseim osake.
Molekul on aine väikseim osake, millel on samad keemilised omadused kui ainel endal.
Molekul - lihtaine või liitaine väikseim osake, millel on kõik keemilised omadused
Molekul – molekulaarse aine väiksem osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite
Molekul – nim aine vähimat püsivat osakest, millel on ainele iseloomulikud keem.
Molekul tervikuna on ilma laenguta, mis tähendab, et kõikide laengute summa võrdub nulliga.
Molekul – diskreetne rühm aatomeid, mis on omavahel seotud kindlas järjestuses
Molekul – aine väikseim osake, millel säilivad selle aine keemilised omadused.
Molekul on aine väikseim osake, millel on veel selle aine keemilised omadused.
Molekul – aine väikseim osake, millel on selle ainele iseloomulik koostis.
Molekul - > atsetüülkoensüüm A + 1 CO2 molekul + 2 vesiniku aatomit.
Molekul on polaarne vaba elektronpaari tõttu (pole korrapärane).
Molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised
Molekul - aine väiksem osake, millele antakse aine omadused.
Molekul on akiraalne, kui ta langeb oma peegelpildiga kokku.
Molekul on monomeerne ja koosneb 166-st aminohappejäägist.
Molekul – aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist
Vote UP
-1
Vote DOWN
Molekul on elektriliselt neutraalne, normaaltingimustel iseseisvalt eksisteeriv väikseim aine osake, ühe või erisuguste aatomi tuumade ja elektronide püsiv dünaamiline süsteem, mille sisemised vastasmõjud on suuremad kui vastastikmõjud ümbrusega.
Molekul –  aatomitest koosnev väike aineosake. 
Molekul on aineosake, mis koosneb vähemalt 2 aatomist.
Molekul - aine väikseim osake, koosneb aatomitest.
Molekul - see on kas lineaarne või rõngakujuline.
Molekulaar - Termo- kineetiline Aine ehitus dünaamika
Molekul – aatomitest koosnev väike aineosake.
Molekul on mittepolaarne, kuna on korrapärane.
Molekulaar - ja rakubioloogia praktikum Aruanne
Molekul - on aatomitest koosnev aineosake.
Molekul on 50x aktiivsem kui CO2 molekul.
Molekul – väikseim iseseisev osake
Molekulaar - JA RAKUBIOLOOGIA EKSAM 2011
Molekulaar - ja rakubioloogia praktikum
Molekul - on aatomitest aine osake.
Molekul 300 - 1000 aminohappejäägist.
Molekul – koosneb aatomitest.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun