folklooritegevust võimalust tantsida, laulda ja musitseerida, ühist vaimsust tunda. Kultuuritraditsioonide säilitamine · Omakultuuri hoidmise alusena märgitakse emakeele rolli. Kui väiksemad rahvusgrupid rõhutasid vajadust kõneleda emakeelt kodus ja arendada pühapäevakoole, siis venelased läksid radikaalselt kuni poliitiliste nõudmisteni: vene keel teiseks riigikeeleks. · Väiksemate rahvaste esindajad (moldaavlased, tserkessid) pidasid aga oma keele ja kultuuri säilitamisel oluliseks sidemeid kodumaa ning seal elavate sugulastega. · Pärimuskultuuri tuleb lastele tutvustada juba varases eas. Tuleb õpetada praktilisi oskusi (folkloor, rahvatants ja muusika), rääkida kultuurist ja luua lastele kultuurne keskkond. · Ühiskond peaks rohkem väärtustama rahvakultuuri (rahaline, moraalne toetus riigi poolt), tuleks korraldada rahvuskultuuride festivale ja pidustusi.
inimesest valdas eesti keelt alla 10 % . Kindlasti on need faktorid, millest järeldusi oskab ennast eestlase olukorda panev inimene isegi teha ja mis mõjutavad eestlaste suhtumist rahvusvähemustesse tänapäevani. 1989.a. andmeil on Eestis suuremad rahvused venelased 474 834, ukrainlased 48 271, valgevenelased 27 711, soomlased 16 622, juudid 4613, tatarlased 4058, sakslased 3466, lätlased 3135, poolakad 3008, leedulased 2568, armeenlased 1669, aserid 1236, moldaavlased 1215, tsuvassid 1178, mordvalased 985 jt. Muutused Eestis elavate rahvuste seas toimusid 80- ndate lõpul, mil taas oli võimalik kodanikuinitsiatiivi näidata. Esimesed seltsid asutasid juudid 1988.a. jaanuaris, eestirootslased 1988.a. veebruaris. Juuliks 1988 oli asutatud juba kümmekond seltsi. Seltsid ei tekkinud tühja koha peale, sest juba 19. saj lõpul olid paljudel Eesti tegutsevatel rahvustel peamiselt Tartu
annaabi.ee 
