Inimese organismi keemiline koostis
tulemusena vesikeskkonnas, mida plasma endast kujutab. Lisaks sooladele on tüüpilised
elektrolüüdid veel alused ja happed.
Kuna vesilahustes viibivad ioonid pidevalt korrapäratus liikumises, on täiesti võimalik, et
elektrolüüdi dissotsieerumisel tekkinud erinimeliselt laetud osakesed satuvad niivõrd lähestikku, et
nad ühinevad ja moodustavad taas lahustunud aine molekuli. Viimast nähtust tähistatakse terminiga
molarisatsioon. Dissotsiatsiooni ja molarisatsiooni tulemusena tekib elektrolüüdi lahuses teatud
vahekord ioonide ja dissotsieerumata molekulide vahel. Seda vahekorda iseloomustab
dissotsiatsiooniaste, mis väljendab suhet ioonideks lagunenud molekulide ja lahustunud aine
molekulide üldarvu vahel:
V. Ööpik Sissejuhatus spordibiokeemiasse I pt. 9
ioonideks dissotsieerunud molekulide arv
α= x 100%