m3= 150,26 0,38332 = 149,87668 mCO2 = m2 - m3 , [ g ] Süsinikdioksiidi mass : mco2 = 150,37 149,87668 = 0,49332 Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mco2 ja mõhk arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi Mco2. Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes CO 2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist Mco2. mCO2 D= mõhk CO2 suhteline tihedus õhu suhtes: D = = 1,2869 Süsinikdioksiidi molaarmass Mco2 : Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist (44,0g/mol) ja katseliselt määratud molaarmassist (Mco2): = Mco2 44,0 g/mol = 37,322 44,0 = - 6,678 g/mol ja suhtelise vea
mCO2 m2 m3 , g Süsinikdioksiidi mass : mco2 = 150,37 – 149,87668 = 0,49332 Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mco2 ja mõhk arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi Mco2. Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist Mco2. mCO2 D CO2 suhteline tihedus õhu suhtes: mõhk 0,49332 D= 0,38332 = 1,2869 mCO ₂ Süsinikdioksiidi molaarmass Mco2 :
kolvi maht V = 250 ml+70ml=312 (ml) õhutemperatuur t = 20,35C = 293,5 K õhurõhk P = 101500 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: · Molaarmassi leidmine CO2 gaasi suhtelise tiheduse kaudu. Õhu maht kolvis normaaltingimustel: Õhu mass kolvis: Kolvi ja korgi mass: CO2 mass: Süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes: Süsinikdioksiid molaarmass: Katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO : 2 Katse suhteline viga: · CO2 molaarmass leidmine moolide arvu kaudu. Moolide arv: CO2 mass: Leitud esimese ülesande käigus. Arvutused asuvad leheküljel nr.4 CO2 molaarmass: Katse süstimaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2: Katse suhteline viga: · CO2 molaarmass, kasutades Clapeyroni võrrandit.
Leida õhu mass kolvis: Arvutada kolvi ning korgi mass: Arvutada CO2 mass: Arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes: Arvutada süsinikdioksiidi molaarmass: Leida süsinikdioksiidi molaarmass Mendelejev–Clapeyroni võrrandi abil: Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol: Arvutada katse süstemaatiline viga, katseliselt määratud molaarmassist: Arvutada suhteline süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol: Arvutada suhteline süstemaatiline viga, katseliselt määratud molaarmassist: 6. Kokkuvõte või Laboratoorse töö ülesandeks oli gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste
Õhu tiheduse normaaltingimustel ja selle õhu massi määramine: Õhu massi määramine: Kolvi ning korgi massi arvutamine: m3=m1 - mõhk m3=149,04g – 0,3710943g=148,669g CO2 massi arvutamine CO2 suhtelise tiheduse (D) arvutamine: CO2 molaarmassi arvutamine: CO2 molaarmassi arvutamine Mendelejev–Clapeyroni võrrandi abil: Kus R on gaasi constant Katse veaarvutamine, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist M(CO2). Δ=38,23/mol-44g/mol=-5,77g/mol Kokkuvõtte Selle katse peamine eesmärk oli täidetud. M(CO2)= 38,23g/mol (Kuna saadud molaarmassid on sarnased, ma kasutan seda, mis oli saatud Mendelejev-Clapeyroni võrrandi abil) Veaks oli -13,11%, mida saab selgitada sellega, vaatamata sellele, et tehnilised kaalud on väga täpsed, et viga tuli kaalumises. Isegi kergemgi õhuvoog kaalu juures võib tulemust mõjutada.
tiheduse (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi M(CO2). Mgaas = Dõhk * 29,0 = mgaas / mõhk * 29,0 M(CO2) = 1,484 · 29,0 = 43,05 g/mol 5) Leian süsinikdioksiidi molaarmassi M(CO2) Mendelejev-Clapeyroni võrrandi abil. PV = (m/M)RT M = (mRT)/(PV) M(CO2) = LISA ARVUTUS = 42,896 g/mol 6) Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist M(CO2). ∆ = M(CO2) – 44,0 ∆ = 43,05 – 44,0 = -0,95 g/mol ja suhtelise süstemaatilise vea ∆% = ((M(CO2) – 44,0) / 44,0) * 100% ∆% = LISA ARVUTUS = -2,16 % Kokkuvõte Kippi aparaadi ja tehnilise kaalu abil on võimalik leida gaasilise aine molaarmassi. Pärast katse läbiviimist sain CO2 molaarmassiks 43,05 g/mol. Katse süstemaatiline viga oli 0,95 ning suhteline süstemaatiline viga 2,16%. Tulemus on arvestatav, sest viga on alla 10%.
5) Leida süsinikdioksiidi molaarmass M(CO2 ) Mendelejev Clapeyroni võrrandi abil = = 8,314 297 0,53 = = 42,68/ 100200 0,306 10¯³ 6) Arvutada katse absoluutne viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist M(CO2). = M(CO2) - 44, 0, [g/mol] = 42,68 44 = -1,32g/mol Ja suhteline viga () - 44,0 % 100% 44,0 - 1,32 % 100% = 3% 44,0 Kokkuvõte
Ideaalne gaas, omadused: Osakesed osalevad soojusliikumises Osakestevaheline toime puudub Osakestel puudub omaruumala 2) Millised väited on õiged ideaalgaasi kohta? (a) osakestel puudub omaruumala (b) osakeste vahel puudub vastastikune toime (täpsemalt van der Waalsi toimed) (c) osakestevahelised põrked on elastsed (d) kui gaasi T =0, siis V = 0 (e) Ideaalgaasi tihedus sõltub gaasi molaarmassist. 3) Mida tähendab termin "osakestevahelised interaktsioonid ehk toimed"? (vali õiged) (a) osakeste vahel mõjuvad Van der Waalsi jõud 4) Paranda järgmised väited: (a) Kindla koguse ja temperatuuriga gaasi ruumala ja rõhu korrutis on konstantne. (b) Kui konstansel temperatuuril ühe mooli ideaalgaasi ruumala vähendada 2 korda, siis summaarne gaasi molekulide poolt anuma seintele avaldatav rõhk kasvab 2 korda.
Pa dm 3 R = 8314,4 mol K Pa dm 3 0,583g 8314,4 294 K g M ( CO2 ) = mol K = 43,9 102400 Pa 0,317dm 3 mol 6. Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist M(CO2) ja suhteline süstemaatiline viga. g = M ( CO2 ) - 44,0 mol g M ( CO2 ) - 44,0 % = mol 100% g 44,0 mol · 4. ülesande järgi. g g
Molaarmass määramine CO2 gaasi suhtelise tiheduse kaudu : Õhu mass kolvis: mõhk = oVo o o = = 1,29(g/mol) mõhk = 1,29 g/mol Korki ning kolvi mass: m3 = m1 mõhk m3 = 124,52 g 0, 40119 g = 124,11881 (g) CO2 mass: m(CO2) = m2 m3 m(CO2) = 124,71 124,11881 = 0,59119 (g) Suhteline tihedus: D= = D= D = = 1,47 D = MCO2 = D*Mõhk MCO2 = 1,47*29,0 = 42,7 (g/mol) Katse süstimaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol: MCO2 44, 0 g/mol ~ 2,9% Leidmine CO2 molaarmass moolide arvu kaudu: V0CO2 nCO2 MCO2 n= n= = 0,013 (mol) n= M (g/mol) = Õhu mass kolvis: mõhk = oVo o o = = 1,29(g/mol) mõhk = 1,29 g/mol Korki ning kolvi mass: m3 = m1 mõhk m3 = 124,52 g 0, 40119 g = 124,11881 (g) CO2 mass: m(CO2) = m2 m3 m(CO2) = 124,71 124,11881 = 0,59119 (g) M (CO2) = ~ 42,6 (g/mol) Katse süstimaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol:
M CO2 = = = 41,31 mõhk 0,377 mol 5) Leida süsinikdioksiidi molaarmass M(CO2) Mendelejev-Clapeyroni võrrandi abil n mCO2 * R * T 0,537 * 8,314 * 294,15 g PV = RT M CO2 = = = 41,37 M P *V 103000 * 0,000318 mol 6) Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist M(CO2) ja süstemaatiline viga. = M (CO2 ) - 44,0 = 41,37 - 44,0 = -2,63 2,63 % = = 0,06% 44 6. Kokkuvõte ja järeldus. Antud töö andis hea ülevaate kuidas määrata CO2 mass puhtas gaasis. Töös sain näha kuidas töötab ja kuidas kasutada kippi aparaati.
PV = RT M = M PV Andmed: m= 0,57g Pa × m 3 R=8,314 mol × K P=101200 Pa V=0,31dm3=0,00031m3 T=294K Pa × m 3 0,57 g × 8,314 × 294 K mol × K g M= = 44,4 101200 Pa × 0,00031m 3 mol 2 6. Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes CO tegelikust molaarmassist 44,0 2 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist M(CO ) Süstemaatiline viga: g g g = M ( CO2 ) - 44,0, [ g / mol ] 44,4 - 44,0 = 0,4 mol mol mol Suhteline süstemaatiline viga g g 44,4 - 44,0
Arvutada CO2 mass vahest: m(CO2)= m2-m3 m(CO2)= 124,71g – 124,12g = 0,59g Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest m(CO2) ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes: m(CO 2) D= m2 0,59 g D= =1,37 0,43 g Arvutada süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse kaudu süsinikdioksiidi molaarmass M(CO2). Mgaas=Dõhk*29 M(CO2)=1,37*29g/mol=39,73 g/mol Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO 2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist. Δ=M(CO2)-44,0 g/mol Δ=|39,73 – 44,0|=4,27 Arvutada katse suhteline viga. |M ( CO 2 )−44,0|∗100 Δ= 44,0 |39,73−44,0|∗100 Δ= =9,70 44,0 Kokkuvõte või järeldused. Katse ja arvutuste tulemusena sain süsinikdioksiidi molaarmassiks 39,73 g/mol. Tegelik molaarmass on aga 44,0 g/mol. Katsel esineb süstemaatiline viga 9,70% - minu katses esinev
Nüüd süsinikdioksiidi molaarmass valemiga Mgaas = Dõhk * 29,0 Ehk; Mgaas = 1,48g * 29 = 43,11g/mol 5) Leian süsinikdioksiidi molaarmassi M(CO2) MendelejevClapeyroni võrrandi abil Valem: PV = (m/M) * RT Antud: T = 294,15K ; universaalne gaasikonstant (R) = 8,314 Seega: PV = (0,55g / 43,11dm3/mol) * 8,314 * 294,15K = 31,2 = M(CO2) V: M(CO2) MendelejevClapeyroni võrrandi abil on 31,2g/mol 6) Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist M(CO2) Katse süstemaatiline viga valemiga: = M(CO2) - 44g/mol Antud: M(CO2) = 43,11g/mol Seega: = 43,11g/mol 44g/mol = 0,89g/mol ja suhteline süstemaatiline viga valemiga: % = ((M(CO2) 44) / 44)) * 100% Ehk; % = ((43,11g/mol 44) / 44)) * 100% = 2% V: Suhteline süstemaatiline viga on 2% Kokkuvõte või järeldused Laboratoorne töö on algusest peale tehtud ja arvutatud õigesti.
mõhk =ρ0 õhk∗V 0 Arvutada kolvi ning korgi mass (m3) vahest m3=m1 – mõhk ja CO2 mass (mCO2) vahest mCO =m2 – m3 2 mõhk Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO2 ja arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2 Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja 2 katseliselt määratud molaarmassist MCO2. g ∆=M CO – 44,02 mol ja suhteline viga ¿ M CO −44,0∨⋅100 Δ= 2 44,0 Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või
6. Katseandmete töötlus ja analüüs Arvutan õhu (CO) mahu kolvis normaaltingimustel (. Teame, et ja Leian õhu massi kolvis teades, et õhu tihedus on: Arvutada kolvi korgi massi() vahest : Arvutan CO massi vahest: Arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse(D) õhu suhtes, kasutades eelnevaid andmeid: Arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi. Arvutan katse suhtelise vea, lähtudes CO tegelikust molaarmassist 44g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist. 7. Järeldus Katse ja arvutuste tulemusena sain süsinikdioksiidi molaarmassiks 43,9g/mol. Tegelik molaarmass on aga 44,0g/mol. Katsel esineb süstemaatiline viga 0,2%. Selle tekkeks võib olla mitu põhjust: 1) CO kadusid on võimalik vähendada korki peale pannes 2) Korgi hermeetilisus pole kindel 8. Leida süsinikdioksiidi molaarmass, kasutades ka muid laheduskäike: 1) Moolide arvu kaudu
30910 [ m ] -3 =38.3 g mol [ ] g Arvutada katse absoluutne viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 [ mol ] ja katseliselt määratud molaarmassist M CO2 ja nende suhteline viga. Katse absoluutne viga: =M CO2-44.0 [ ] g mol =38.3-44.0=-5.8 [ ] g mol
tiheduse valemit. Leida õhu mass kolvis Arvutada kolvi ja korgi mass (m2) vahest: Arvutada CO2 mass: Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO2 ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes: Arvutada süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse kaudu süsinikdioksiidi molaarmass M(CO2) Arvutada katse absoluutne viga, lähtudes CO 2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist M(CO2). = MCO2 44,0 g/mol Arvutada katse suhteline viga Järeldus Katse ja arvutuste tulemusena sain süsinikdioksiidi molaarmassiks 44,08 g/ mol. Tegelik molaarmass on aga 44 g/ mol. Katsel esineb suhteline viga 0,18%. Tulemus on suhteliselt täpne, kuid vea tekkeks võib olla mitmeid põhjuseid: 1) Korgi hermeetilisus pole kindel. 2) Kolvist pole võimalik kogu õhku välja saada.
0 V 0 1,295 g / dm3 0,318 dm3 0,41 g Arvutada kolvi ning korgi mass (m ) vahest 3 m3 m1 mõhk 141,01 g 0,41 140,6 g ja CO mass (mCO2) vahest mCO2 m2 m3 141,17 g 140,6 g 0,57 g 2 Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO2 ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2 Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt 2 määratud molaarmassist MCO2. mCO2 0,57g D 1,39 mõhk 0,41 g M CO2 D M õhk 1,39 29,0 g / mol 40,3 g / mol M CO2 44,0 g / mol 40,3 g / mol 44,0 g / mol 3,7 g / mol 3,7 g / mol 100% ning suhteline viga % 8,4% 44,0 g / mol Kokkuvõte või järeldused:
Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leida õhu tihedus normaaltingimustel ning selle kaudu õhu mass kolvis (mõhk) Arvutada kolvi ning korgi mass (m3) vahest ja CO2mass (mCO2) vahest Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO2 ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2 Arvutada katse absoluutne viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2 ja suhteline viga. Leida süsinikdioksiidi molaarmass, kasutades ka muid lahenduskäike: a) moolide arvu kaudu b) kasutades Clapeyroni võrrandit Kokkuvõte või järeldused. Tegin süsiniku molaarmassi leidmiseks katse, milles juhindusin 1.laboratoorse töö juhendist. Katse tulemuste põhjal arvutasin CO2 molaarmassi kolmel erinevat
m3= m1 mõhk m3= 124,46g 0,57g = 123,89 g Ja CO2 mass(mCO2) vahest. mCO2= m2 m3 mCO2 = 124,61g 123,89g = 0,72 g Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest arvutati süsinikdioksiidi suhteline tihedus(D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass Mco2. D= 0,72g / 0,57g = 1,26g/mol Mco2 = 1,26 * 29 = 36,54g/mol Nüüd arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist Mco2. = Mco2 44,0g/mol = 36,54g/mol 44,0g/mol = -7,46 Ja suhteline viga. % = Mco2 44,0 * 100% / 44,0 = 7,46 * 100% / 44,0 = 17% Süsinikdioksiidi molaarmassi leidmine kasutades ka muid lahenduskäike: a)moolide arvu kaudu (V0co2 nCO2 Mco2) V0 = 0,29324 g ja Mco2 = 44g/mol n= V/Vm = 0,29324g / 22,4g/mol = 0,013 mol n=m/M M=m/n = 0,72g / 0,013 mol = 55,4 g/mol b)kasutades Clapeyroni võrrandit (pV=m/M *R T)
õhurõhk P = 100300 Pa 6. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan õhu (CO2) mahu kolvis normaaltingimustel (V0). Leian õhu tiheduse normaaltingimustel. Leian õhu massi kolvis (mõhk). Arvutan kolvi ning korgi massi (m3) vahest Arvutan CO2 massi (mCO2) vahest Arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes Arvutan süsinikdioksiidi molaarmassi Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2 Arvutan katse suhtelise vea. Leian süsinikdioksiidi molaarmassi a) moolide arvu kaudu b) kasutades Clapeyroni võrrandit 7.Kokkuvõte Kasutades seoseid gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, leidsin CO molaarmassi. Suhteline viga oli 2,75 % ja süstemaatiline viga 1,211 g/mol. Kolbi kaaludes sain vale massi, mis ei olnud reaalne. Alles katse lõpuarvutusi tehes sain veast aru ja
Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO2 ja mõhk arvutata süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2. Dõhk = Dõhk = = 1,48 g/mol MCO2 = Dõhk * 29 MCO2 = 1,48 * 29 = 42,92 g/mol Vastus: Vastavalt arvutustele tuli süsinikdioksiido molaarmassika 42,92 g/mol. Kokkuvõte ja järeldused: Arvutati katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2. = MCO2 44,0 g/mol = 42,92 g/mol 44,0 g/mol = -1,08 Ja suhteline viga % = % = = 2,5 % Viga vastuses võis tekkida mõne lähteandme vales mõõtmises. Süsinikdioksiidi molaarmassi leidmine, kasutades ka muid lahenduskäike: a) moolide arvu kaudu (V0CO2 nCO2 MCO2) V0 = 0,29 g ja M(CO2) = 44 g/mol n= n= = 0,013 mol
(D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2. mCO 2 0,5473 Dõhk = mõhk Dõhk = 0,37 = 1,4793 g/mol MCO2 = Dõhk 29 MCO2 = 1,4793 29 = 42,8989 g/mol Vastus: Vastavalt arvutustele saime süsinikdioksiidi molaarmassiga 42,8989 g/mol. Katse andmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutame katse süstemaatiline viga, lähtudes CO 2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2. = MCO2 44,0 g/mol = 42,05 g/mol 44,0 g/mol = -1,95 Ja suhteline viga |M CO -44,0| 100 2 1,95 100 % = 44,0 % = 44,0 = 4,43 % Viga vastuses võis tekkida mõne lähteandmete vale mõõtmisega. Süsinikdioksiidi molaarmassi leidmine, kasutades ka muid lahenduskäike a) Moolide arvu kaudu (V0CO2 nCO2 MCO2)
tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2. mCO2 0,563 g Dõhk = mõhk Dõhk = 0,383 g = 1,47 g/mol MCO2 = Dõhk * 29 MCO2 = 1,47 * 29 = 42,63 g/mol Vastus: Vastavalt arvutustele tuli süsinikdioksiid molaarmassiga 42,63 g/mol. Kokkuvõte ja järeldused: Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2. ∆ = MCO2 – 44,0 g/mol ∆ = 42,63 g/mol – 44,0 g/mol = - 1,37 Ja suhteline viga |MCO 2−44,0|∗100 1,37∗100 ∆% = 44,0 ∆% = 44,0 = 3,1 % Viga vastuses võiks tekkida mõne lähteandme vales mõõtmises. Süsinikdioksiidi molaarmassi leidmine, kasutades ka muid lahenduskäike:
kaudu õhu mass kolvis. V°= V°==295,14 ml= 0,295 l mõhk = °õhk V°0 mõhk=1,29*0,295=0,381 g Arvutada kolvi ning korgi mass (m) m=m-mõhk m=124,09-0,381=123,71 g mCO=m-m mCO=124,26-123,71=0,55 g Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO2 ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2 D== D==1,45 Mgaas=Dõhk*29 MCO=1,45*29=42,1 g/mol Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2. =MCO-44,0g/mol =42,1-44,0=-1,95 g/mol Suhteline viga %= %==4,4% Mollide aru kaudu: n===0,0132 mol M===41,7 g/mol Kokkuvõte või järeldused Gaasiliste ainete molaarmass teoreetiliselt erinev katselisest tulemusest. Vea põhjuseks võib olla mõõtmiste ebatäpsus ja arvutlus. Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu
suhtes mCO 0,58 D= 2 = =1,49 m õhk 0,39 Arvutan leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO 2 ja mõhk süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2 g g g M CO =D ∙ 29 =1,49∙ 29 =43,21 2 mol mol mol Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2 g E A =M CO −44,0 =43,21−44,0=−0,9 g /mol 2 mol Leian katse suhtelise vea ¿−0,79∨ ¿ ∙ 100 =1,8 44,0 ¿ M CO −44,0∨∙ 100 ES = 2 =¿ 44,0 Kokkuvõte Katse eesmärk sai täidetud
Korduval kuumutamisel pehmenevad (veelduvad) ja jahtudes tahkestuvad, seega on taaskasutatavad; Jõu mõjul voolavad; Lahustuvad iseloomulikus lahustis; Sõltuvalt molekulaarsest struktuurist on tahkestudes amorfsed või poolkristallilised; Enamlevinud termoplastsed polümeerid PE (polüetüleen) - omadused sõltuvad peamiselt molaarmassist ja ahelate hargnevusest. Molaarmassi kasvades vähenevad polümeeri hõõrdekoefitsent ja vedelvoolavus. PET (Polüetüleentereftalaat) Üks olulisemaid omadusi on PET-il sisemine viskoossus. Materjali sisemist viskoossust mõõdetakse detsiliiter grammi kohta. See sõltub polümeeri ahela pikkusest. PA (polüamiid) äärmiselt vastupidavad, mis pärast kasutatakse neid tekstiilitööstuses ja valmistatakse vaipu ja spordirõivaid. Enamlevinud termoplastsed polümeerid
11): mC 02 0,51 g D = mõhk = 0,37 g = 1,38 CO ¿ 5. Ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass M ¿ ) (valemid 1.12 ja 1.14): ¿ M(CO2) = Dõhk ∙ 29,0 = 1,38 ∙ 29 = 40,02 g/mol 6. Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist M(CO2): Δ = M(CO ) – 44,0 g/mol = 40,02 – 44,0 = -3,98 2 7. ja suhteline viga: ∣ M ( CO2 ) −44,0 ∣∙ 100 ∆= 44,0 3,98 ∙ 100 Δ %= = 9,05% 44,0 8. Leian süsinikdioksiidi molaarmassi kasutades ka muid lahenduskäike: a. moolide arvu kaudu:
ning selle kaudu õhu mass kolvis (mõhk) mõhk = 0õhk V0 = 1,295 * 0,29 = 0,3744 g Arvutada kolvi ning korgi mass (m3) vahest m3 = m1 mõhk = 145,07 0,3744 = 144,6956 ja CO2 mass (mCO2) vahest mCO2 = m2 m3 = 145,21 144,6956 = 0,5144 g Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO2 ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2 Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2. = MCO2 44,0 g/mol = 39,844 44,0 = 4,156 ja suhteline viga 9,5% Kokkuvõte või järeldused: Süsihappegaasi molaarmass tuli katseliselt erinev teoreetilisest aatommassist. 2) Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk: Mõõta gaasiliste ainete maht, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal.
6. Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest m(CO2) ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes: m(CO 2) D= D= 0,52/0,37 = 1,4 m(õ hk ) 7. Arvutada süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse kaudu süsinikdioksiidi molaarmass M(CO2) Mgaas=Dõhk*29 M(CO2)= 1,4*29 = 40,6 g/mol 8. Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO 2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist Δ=|M(CO2)-44,0| g/mol Δ=|40,6 - 44,0|= 3,4 9. Arvutada katse suhteline viga |M ( CO 2 )−44,0|∗100 Δ= 44,0 |40,6−44,0|∗100 Δ= =7,7 44,0 10. Leida süsinikdioksiidi molaarmass moolide arvu kaudu ja kasutades Clapeyroni võrrandit m∗Vm M= V° 0,52 g∗22,4 mol /dm ³
normaaltingimustel (P0) ning selle kaudu õhu massi kolvis (mõhk). Arvutan kolvi ning korgi massi (m3) vahest m3 = m1 mõhk m3 = 147,92 g 0,388 g = 147,53 g ja CO2 mass () vahest Leian süsinikdioksiidi ning õhu massidest ja arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi . Kokkuvõte ja järeldused Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist . Ja suhteline viga: Leian süsinikdioksiidi molaarmassi, kasutades muid lahenduskäike: a) moolide arvu kaudu () V0 = 0,3011 dm3 ja M(CO2) = 44 g/mol Arvutan süstemaatilise vea: b) kasutades Clapeyroni võrrandit R = 8314 J/mol · K Arvutan süstemaatilise vea: Töö eesmärk sai täidetud. Kasutades erinevaid meetodeid CO 2 molaarmassi leidmiseks tuli
Arvutan õhu mahu kolvis normaaltingimustel (V0), kasutades Gay-Lussac'i seadust Arvutan õhu massi kolvis, kasutades gaaside absoluutse tiheduse valemit M(õhk) = 29 g/mol Arvutan kolvi ning korgi massi (m3) ja m3 kaudu CO2 massi Leian süsinikdioksiidi ning õhu massidest süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse, kasutades suhtelise tiheduse valemit Ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi Arvutan katse süstemaatilise vea lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja leian suhtelise vea % Kokkuvõte Katse eesmärk sai täidetud. Katse suhteline viga oli 5,09 %. Vea põhjuseks võis olla tehtud vead ümardamisel ning mõõtevead. Eksperimentaalne töö 2 Töö nimetus: Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk,arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud töövahendid, mõõteseadmed ja kemikaalid.
= =¿ M CO = CO 2 õ hk M CO = ≈ 43,15 m õ hk M õ hk mõ hk 2 2 0,369 mol g Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes süsiniku tegelikust molaarmassist (44,0 mol ) ning suhtelise vea: g g g g ∆=M CO −44,0 ∆=43.15 −44.0 =−0.85 2 mol mol mol mol |M CO −44,0|∙ 100 |43.15−44|∙100 ∆= 2 44,0 => 44 = 1,93%
m3=m1−mõhk m 3=113,49−0,37=113,12(g) m CO =m2 −m 3 2 mCO =113,68−113,12=0,56 (g) 2 Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline 2 tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2 Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2. mCO M 1 CO2 suhteline tihedus õhu suhtes: D= = 2 mõhk M 2 0,56 D= =1,51( g) 0,37 M gaas CO2 molaarmass M CO : D õhk = =¿ M gaas =Dõhk ∙ 29,0 2
tihedus (D) õhu suhtes (valem 1.13) ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass (valemid 1.14 ja 1.16). mCO2 0,564 g D Dõhk 1,47 mõhk 0,384 g M CO2 Dõhk 29,0 M CO2 Dõhk 29,0 1,47 29,0 42,63 g / mol Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja M CO2 katseliselt määratud molaarmassist (valemid 1.21 ja 1.22). 42,63 44,0 1,37 g / mol 1,37 ⋅ 44,0 ∆% = 100%= 3,1% (Kodutöö) Leida süsinikdioksiidi molaarmass, kasutades ka muid lahenduskäike: 8
m3=m1-mõhk m 3=113,49-0,37=113,12(g) m CO =m2 -m 3 2 mCO =113,68-113,12=0,56 (g) 2 Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline 2 tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2 Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2. mCO M 1 CO2 suhteline tihedus õhu suhtes: D= = 2 mõhk M 2 0,56 D= =1,51( g) 0,37 M gaas CO2 molaarmass M CO : D õhk = =¿ M gaas =Dõhk 29,0 2
Leian õhu tiheduse normaaltingimustel kasutades gaaside tiheduse valemit Mõhk = 29 g/mol mõhk = 0õhk V0 = 1,29 0,281 = 0,36 (g) Arvutan kolvi ja korgi massi m3 m3 = m1 mõhk = 155,94 0,36 = 155,58 (g) Arvutan CO2 massi Arvutan süsinikdioksiidi ja õhu masside kaudu süsinikdionsiidi suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes Leian süsinikdioksiidi molaarmassi kasutades õhu keskmist molaarmassi ja suhtelist tihedust D Leian katse süstemaatilise vea, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44 g/mol Leian katse suhtelise vea Kokkuvõte Katse eesmärk sai täidetud, leitud süsihappegaasi molaarmassi suhteline viga on 5,09%, mille põhjuseks võisid olla ebatäpne mõõtmine ja ümardamine. Leian süsinikdioksiidi molaarmassi moolide arvu kaudu V0CO2 = 0,281 L Leian süsinikdioksiidi moolde arvu valemi kaudu Leian süsinikdioksiidi molaarmassi kasutades valemit ja CO2 massi Leian süsinikdioksiidi molaarmassi kasutades Clapeyroni võrrandit , kus R=8,314 J/molK
õhutemperatuur t° = 21°C õhurõhk P = 101 250 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs V0= m(õhk)= 1,29g/dm3 * 0,3dm3=0,387g m3=139,40-0,387=139,013g m(CO2)=139,56-139,013=0,547g D= M(CO2)=29,0* 1,41=40,89g/mol = 40,89g/mol-44,0g/mol= -3,11 %= 32,29875 n(CO2)==0,01 mol M(CO2)= M= Kokkuvõte Katse eesmärgiks oli hinnata kui palju erineb katses mõõdetava süsinikdioksiidi molaarmass tegelikust molaarmassist, milleks on 44,0 g/mol. Katse põhjal tuli molaarmassiks esimese arvutuskäigu järgi 40,89g/mol. Teise arvutuskäigu järgi tuli molaarmassiks 54,7g/mol ja kolmanda arvutuskäigu ehk Clapeyroni võrrandi järgi tuli selleks 41,33 g/mol. Ebatäpsused võisid tulla arvutustesse sisse, kas arvutamisel ümardamiste tõttu või katse käigus mõningatel juhtudel, nt. kolvi mahu mõõtmisel mõõtesilindriga. Kuna esimese arvutuskäigu tulemus oli
mõhk = 0,298 dm3 * 1,29 g/dm3 = 0,38442 g Arvutan kolvi massi (m3) vahest m3 = m1 - mõhk m3 = 145,14g - 0,38442g = 144,75g ja CO2 mass (m(CO2)) vahest m(CO2) = m2 m3 m(CO2) = 145,24g 144,75g = 0,4844g Arvutan CO2 suhtelise tiheduse (D) mCO2 D= mõhk D = 0,4844g / 0,41022g = 1,18 Arvutan CO2 molaarmassi M(CO2) = D * mõhk M(CO2) = 1,18 * 29 g/mol = 34,25 g/mol Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtun CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol = M(CO2) 44 g/mol = 34,25 g/mol 44 g/mol = -9,75 Arvutan suhtelise vea M (CO2) - 44,0 100% % % = 44,0 - 34,25 - 44,0 100% % % = 44,0 = 22,2% Leida CO2 molaarmass kasutades muid lahenduskäike: V0 CO 2 a) nCO2 = Vm nCO2= 0,298dm3/22,4dm3/mol = 0,0133 mol M(CO2)= 0,4844g/0,0133mol = 36,42 g/mol mRT M= b) PV
õhutemperatuur t° = 21°C õhurõhk P = 99,8 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs V0= m(CO2)=142,75-142,57=0,18g m(õhk)= 1,29g/dm3 * 0,3dm3=0,387g m3=142,57-0,387=142,183g m(CO2)=142,75-142,18=0,57g D= M(CO2)=29,0* 1,5=43,5g/mol = 43,5g/mol-44,0g/mol= -0,5 %= n(CO2)==0,01 mol M(CO2)= M= Kokkuvõte Katse eesmärgiks oli hinnata kui palju erineb katses mõõdetava süsinikdioksiidi molaarmass tegelikust molaarmassist, milleks on 44,0 g/mol. Katse põhjal tuli molaarmassiks esimese arvutuskäigu järgi 43,5g/mol. Teise arvutuskäigu järgi tuli molaarmassiks 57g/mol ja kolmanda arvutuskäigu ehk Clapeyroni võrrandi järgi tuli selleks 42,5 g/mol. Ebatäpsused võisid tulla arvutustesse sisse, kas arvutamisel ümardamiste tõttu või katse käigus mõningatel juhtudel, nt. kolvi mahu mõõtmisel mõõtesilindriga. Kuna esimese arvutuskäigu tulemus oli
mRT mol K g M = = -3 = 44,76 PV 101900 Pa 0,299 10 m 3 mol Kokkuvõte Laboratoorne töö näitas seoseid ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel. Kuna leitud süsinikdioksiidi molaarmass on ligikaudselt sama tegeliku süsinikdioksiidi molaarmassiga, siis see näitab erinevate ideaalgaaside seaduste kehtivust. Erinevus tegelikust molaarmassist võib tulla arvutustel tehtud ümardamistest või mõõtmiste ebatäpsusest. LABORATOORNE TÖÖ 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus Erinevate ideaalgaaside seaduste abil leitakse metalli mass. Et leida metallitüki massi, tuleb kõigepealt leida vesiniku rõhk. (Daltoni seadus. Keemiliselt
Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leiti õhu tihedus normaaltingimustel ning selle kaudu õhu mass kolvis (). Arvutati kolvi ning korgi mass (m3) vahest CO2 mass () vahest Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest ja arvutati süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass . Arvutati katse absoluutne viga, lähtudes tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol: = = 43,7 44,0 g/mol = 0,3 Suhteline viga: Süsinikdioksiidi molaarmassi leidmine a) Moolide arvu kaudu b) Kasutades Clapeyron'i võrrandit Kokkuvõte Töö eesmärgiks oli gaaside saamine laboratooriumis, kasutades seoseid gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel ning leides molaarmasse. Leiti CO 2 molaarmass, milleks saati 43,46 g/mol. Tegelik CO2 molaarmass on 44g/mol. Suhteline viga oli 0,7%
m 3 =139,69g 0,568g = 139,122g ja CO2 mass vahest m(CO2)= m2-m3 Tallinna Tehnikaülikool 2011 m (CO2) = 139,88g-139,122g =0,758g Leitud CO2 ning õhu massidest m (CO2) ja m(õhk) arvutada CO2 suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu CO2 molaarmass M (CO2) D= m (CO2) / m (õhk) = 0,758 g/ 0,568 g = 1,33 g/mol D (õhk) = M (gaas) / 29 => M (CO2) = 1,33 g/mol * 29 = 38,57 g/mol Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44g/mol M(CO2)-44g/mol => 38,57 g/mol 44 g/mol = - 5,43 Ja suhteline viga % = (M(CO2) 44) * 100% / 44 = -5,43 *100 / 44 = -12,3 % Katse 2. Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg või Al).
M J 0,57 g 8,139 K 293,15 K mRT mol g M= = = 42,21 PV 101 kPa 0,319 dm 3 mol Kokkuvõte: Katse eesmärgiks oli hinnata kui palju erineb katses mõõdetava süsinikdioksiidi molaarmass tegelikust molaarmassist, milleks on 44,0 g/mol. Katse põhjal tuli molaarmassiks esimese arvutuskäigu järgi 43,54g/mol. Teise arvutuskäigu järgi tuli molaarmassiks 43,8 g/mol ja kolmanda arvutuskäigu ehk Clapeyroni võrrandi järgi tuli selleks 42,21 g/mol. Katse süstemaatiline viga on 1,13%. Ebatäpsused võisid tulla arvutustesse sisse, kas arvutamisel ümardamiste tõttu või katse käigus mõningatel juhtudel, nt. kolvi mahu mõõtmisel
m mRT PV =nRT PV = ∙ RT → M = ehk M PV R=8,314 J/mol∙K 0,59 g ∙ 8,314 ∙ 295,15 K M= 3 ≈ 44,7 102,800 kP ∙ 0,315 dm Kokkuvõte ja järeldused Katse eesmärgiks oli hinnata kui palju erineb katses mõõdetava süsinikdioksiidi molaarmass tegelikust molaarmassist, milleks on 44,0 g/mol. Katse põhjal tuli molaarmassiks esimese arvutuskäigu järgi 44,95g/mol. Teise arvutuskäigu järgi tuli molaarmassiks 45,38 g/mol ja kolmanda arvutuskäigu ehk Clapeyroni võrrandi järgi tuli selleks 44,7 g/mol. Katse süstemaatiline viga on 0,95 ja suhteline viga 2,2 %. Ebatäpsused võisid tulla arvutustesse sisse, kas arvutamisel ümardamiste tõttu või katse käigus mõningatel juhtudel, nt. kolvi mahu
b) Kasutades Clapeyroni võrrandit m mRT P V = ── R T MCO2 = ───── M PV 0,536 * 8,314* 294,15 MCO2 = ────────────── = 45,4 (g/mol) 101 700 * 0,000284 Järeldused Katse eesmärgiks oli hinnata kui palju erineb katses mõõdetava süsinikdioksiidi molaarmass tegelikust molaarmassist, milleks on 44,0 g/mol. Katse põhjal tuli molaarmassiks esimese arvutuskäigu järgi 42,34 g/mol. Ja selle järgi tuli ka suhteline viga 3,78 %. Moolide arvu kaudu arvutades tuli molaarmassiks 42,2 g/mol ja Clapeyroni võrrandi järgi tuli selleks 45,4 g/mol. Viga võis tekkida sellest, et kolb ei täitunud maksimaalselt süsinikdioksiidiga, kuna juba korgi peale panekul ju osa sellest süsinikdioksiidist läks välja. Aga ka ebatäpsused võisid tulla kolvi mahu mõõtmisel mõõtesilindriga
m(CO 2) 0,544 g DCO2 = m( õhk) = 0,374 g = 1,45 Antud juhul on suhteline tihedus CO2 massi ja õhu massi omavaheline suhe, siis saame selle ümber teha nende molaarmasside vaheliseks suhteks, teades, et õhu keskmine molaarmass on 29,0 g/mol. M (CO 2) DCO2 = M (õhk) →M(CO2)=DCO2*M(õhk) MCO2 = 1,45*29,0 = 42,05 g/mol Arvutuste kohaselt tuleb välja, et süsinikdioksiidi molaarmass on 42,05 g/mol. Lähtudes molaarmassist, arvutan välja absoluutse vea. ∆ = MCO2 – 44,0 g/mol = 42,05 g/mol – 44,0 g/mol = -1,95 g/mol Arvutan välja suhtelise vea ∆% = = = 4,31% Lisaküsimused a ja b a) Kuidas leida süsinikdioksiidi molaarmassi moolide arvu järgi? Kuna süsinikdioksiidi maht on V0 = 0,29 dm3 , siis saab sellest leida moolide arvu lähtudes Avogadro seadusest (kõikide gaaside võrdsed ruumalad
suhtes mCO 0,57 Dõhk = = 2 =1,53 mõhk 0,373 ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass. M CO D õhk = ↔ M CO =29,0⋅Dõhk 2 29,0 2 M CO =29,0⋅1,53=44,37 g / mol 2 Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud massist (44,37 g/mol) 3 Keemia praktikum.Ideaalgaaside seadused. ∆=│44,0 – 44,37│=0,37 ja katse suhteline viga. Δ %= Δ ⋅100=0,8 % 44 Leida süsinikdioksiidi molaarmass, kasutades ka muid lahenduskäike 0 a)moolide arvu kaudu (V CO → nCO → M CO )
kus Cm - lahuse molaalne kontsentratsioon (aga lahjades Äädikhape 2.93 3.90 lahustes Cm CM) Benseen 2.53 5.10 Ke - ebullioskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest (lahusti molaarmassist, keemis- temperatuurist ja aurustumissoojusest) Ülesanne. Leida 2.0 M naatriumsulfaadi vesilahuse keemis- ja külmumistemperatuur. i - isotooniline tegur Lahusti: vesi (keemistemp. 100°C ja külmumistemp. 0°C): Lahuse külmumistemperatuuri langus
annaabi.ee 
