Moolarvutused Mool- on ainehulga ühik; kindel arv aineosakesi Avogadro arv- ühes moolis aines on 6,02•1023 aineosakest (aatomit, iooni või molekuli) Gaaside molaarruumala- 1 mooli gaasiliste ainete ruumala normaaltingimustel (0o C temperatuur, 1 atm rõhk) on 22,4 dm3 Molaarmass- ühe mooli aine mass grammides, arvutada saab perioodilisustabelist aatommasside abil näiteks M(H2O)= 2+16=18g/mol Moolide arv=aine mass/molaarmassiga Mitu mooli on 500g H2O? Moolide arv= gaasi ruumala/molaarruumalaga Mitu mooli on 200 liitrit süsihappegaasi? Moolide arv= molekulide arv/ Avogadro arvuga Mitu mooli on 24•1023 molekuli vett? Seosta mass ja gaasi ruumala! aine mass/molaarmassiga= gaasi ruumala/molaarruumalaga Arvuta 5 liitri molekulaarse hapniku mass! Tuleta seos: Kui 5 liitrile vastab X grammi ja 22,4 liitrile vastab hapniku molaarmass, siis X=….
Moolarvutused Mool- on ainehulga ühik; kindel arv aineosakesi Avogadro arv- ühes moolis aines on 6,02·1023 aineosakest (aatomit, iooni või molekuli) Gaaside molaarruumala- 1 mooli gaasiliste ainete ruumala normaaltingimustel (0o C temperatuur, 1 atm rõhk) on 22,4 dm3 Molaarmass- ühe mooli aine mass grammides, arvutada saab perioodilisustabelist aatommasside abil näiteks M(H2O)= 2+16=18g/mol Moolide arv=aine mass/molaarmassiga Mitu mooli on 500g H2O? Moolide arv= gaasi ruumala/molaarruumalaga Mitu mooli on 200 liitrit süsihappegaasi? Moolide arv= molekulide arv/ Avogadro arvuga Mitu mooli on 24·1023 molekuli vett? Seosta mass ja gaasi ruumala! aine mass/molaarmassiga= gaasi ruumala/molaarruumalaga Arvuta 5 liitri molekulaarse hapniku mass! Tuleta seos: Kui 5 liitrile vastab X grammi ja 22,4 liitrile vastab hapniku molaarmass, siis X=....
Vali üks või enam: a. maatriks on pidev faas b. maatriksi elastsusmoodul on alla 2 GPa c. maatriks peab suurendama venitavust d. maatriks peab vähendama vastupidavust väsimusele Küsimus 11 Milliseid kiutüüpe kasutatakse resoolvaikude puhul? Vali üks või enam: a. süsinikkiud b. kevlarkiud c. puidukiud d. klaaskiud Küsimus 12 Millised nendest väidetest on õiged termoreaktiivsete maatriksvaikude puhul? Vali üks või enam: a. madala molaarmassiga b. kõrge viskoossusega c. kõvendamiseks kasutatakse kõvendeid d. kõvendamiseks kasutatakse katalüsaatoreid Küsimus 13 Polüetüleeni tüübid on Vali üks või enam: a. madaltihe b. lineaarne c. kõrgtihe d. ülikõrge molaarmassiga Küsimus 14 Epoksüvaikude kõvendid on: Vali üks või enam: a. amiinid b. tioolid c. anhüdriidid d. amiidid Küsimus 15 Millised nendest väidetest on õiged PVC puhul? Vali üks või enam: a
PESUVALGENDI (NaClO) CAS number: 7681-52-9 Nimetus: Naatriumhüpokloriid Valem: NaClO, molaarmassiga 74.442 g/mol Teised nimetused: Antiformin, Modifitseeritud Dakini lahus, Surgical chlorinated soda solution, Carrel-Dakin'i lahus Omadused: Rohekas kollane tahke aine, magusja lõhnaga. Sulab 18 kraadi ja keeb 101 kraadi juures Celsiuse järgi. Vees lahustuvus on 29.3g/100ml. Toimib pesuvalgendina, plekieemaldina. Tüüpiliselt on kodukasutuses pesuvalgendina lahus 3-8% naatriumhüpokloriidi sisaldusega. Veepuhastina kasutatakse 12-15% sisaldusega lahust. Veel kasutatakse seda
% 100% 44,0 - 1,32 % 100% = 3% 44,0 Kokkuvõte Mitmeid gaase saamine on võimalik teha kui kkasutada Kippi aparaati. Kui on teada gaasi moolide arv või mass, siis saame leia gaasi mahu. Selle katse lõpuks on loendatud süsinikdioksiidi molaarmass. Saadud tulemus oli võrreldud tegeliku CO molaarmassiga. Kokkivõtteks suhteline viga on 3%. Selline viga sai tekkida mitte väga täpsetest mõõtmistest.
Orgaaniliste ühendite omadused 1Sisaldavad süsinikku ja vesinikku C arvsõna Alkaani valem arv 1 Meta CH4 2 Eta C2H6 3 Propa C3H8 4 Buta C4H10 5 Penta C5H12 6 Heksa C6H14 7 Hepta C7H16 8 Okta C8H18 9 Nona C9H20 10 deka C10H22 2Üldiselt küllaltki suure molaarmassiga 3Aatomite vahel on kovalentne side (side, mis tekib ühise elektronpaari moodustumise tõttu) 4Vesilahused ei juhi elektrit 5Keemilised reaktsioonid kulgevad üldiselt aeglaselt 6Lagunevad juba 400 0C juures 7Põlevad (saadustena on alati CO2 ja H2O) alkaanide füüs. omadused *Alkaanide omadused (tihedus, agregaatolek, keemistemperatuur, sulamistemperatuur) sõltuvad süsinikuahela pikkusest.
värvi muutust. Põhiained · Titrant ehk standardlahus peab olema kindla koostise ja kontsentratsiooniga · Titrandi kontsentratsiooni määramiseks on vajalik nn. esmane ehk primaarne standard ehk põhiaine · põhiaine kõrge puhtusega ühend, millest valmistatakse standardlahus või mida kasutatakse standardlahuse kontsentratsiooni määramiseks Nõuded põhiainetele · Kõrge puhtus; · Püsivus õhus ja lahuses; · Mitte hügroskoopne; · Odav; · Suure molaarmassiga; · Lahustuv antud reaktsioonikeskkonnas; · Kiire ja stöhhiomeetriline reaktsioon analüüdiga. Väga vähestel ühenditel on sellised omadused Sekundaarsed standardid · Alati pole võimalik leida sobiva tiitrimisreaktsiooni jaoks põhiainet · Sellisel juhul on titrandi standardiseerimiseks kasutusel nn. sekundaarne standard · See sekundaarne standard tuleb alati standardiseerida põhiaine ehk esmase standardi abil Standardlahuste omadused
tegelikust molaarmassist, milleks on 44,0 g/mol. Katse põhjal tuli molaarmassiks esimese arvutuskäigu järgi 40,89g/mol. Teise arvutuskäigu järgi tuli molaarmassiks 54,7g/mol ja kolmanda arvutuskäigu ehk Clapeyroni võrrandi järgi tuli selleks 41,33 g/mol. Ebatäpsused võisid tulla arvutustesse sisse, kas arvutamisel ümardamiste tõttu või katse käigus mõningatel juhtudel, nt. kolvi mahu mõõtmisel mõõtesilindriga. Kuna esimese arvutuskäigu tulemus oli suhteliselt sarnane päris molaarmassiga saab sellist katseviisi kasutada gaaside molaarmasside arvutamiseks. Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk Töö ülesandeks on metalli (magneesiumi) massi määramine katses vabanenud vesiniku põhjal. Töö eesmärgiks on gaasiliste ainete mahu mõõtmine laboris, gaaside segude ja gaasi osarõhu määramine, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
tegelikust molaarmassist, milleks on 44,0 g/mol. Katse põhjal tuli molaarmassiks esimese arvutuskäigu järgi 43,5g/mol. Teise arvutuskäigu järgi tuli molaarmassiks 57g/mol ja kolmanda arvutuskäigu ehk Clapeyroni võrrandi järgi tuli selleks 42,5 g/mol. Ebatäpsused võisid tulla arvutustesse sisse, kas arvutamisel ümardamiste tõttu või katse käigus mõningatel juhtudel, nt. kolvi mahu mõõtmisel mõõtesilindriga. Kuna esimese arvutuskäigu tulemus oli suhteliselt sarnane päris molaarmassiga saab sellist katseviisi kasutada gaaside molaarmasside arvutamiseks. Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk Töö ülesandeks on metalli (magneesiumi) massi määramine katses vabanenud vesiniku põhjal. Töö eesmärgiks on gaasiliste ainete mahu mõõtmine laboris, gaaside segude ja gaasi osarõhu määramine, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
6. Süstemaatiline viga Suhteline viga 100% 100% = 6,2% 7. Süsinikdioksiidi molaarmass a) Moolide arvu kaudu : ( V0CO2 nCO2 MCO2 ) mõhk = 0,378 g/mol M= M= b) Kasutades Claperyoni võrrandit : PV =T 100,3 0,320 = R = 8,314 J/molK M= Kokkuvõte Katse eesmärk oli süsinikdioksiidi molaarmassi mõõtmine ning tulemuste võrdlemine tegeliku molaarmassiga. Erinevatel viisidel sain sama molaarmassi, kuigi ümardamisest tekkisid siiski mõningased erinevused peale koma. Veaprotsent 6,2 või olla tingitud valesti mõõtmisest ning vähesel määral ka ümardamisest. Eksperimentaalne töö 2 Ülesanne: Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk. Arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud seadmed:
m PV = RT M J 0,556 g 8,314 295 K mRT mol K g M = = -3 = 44,76 PV 101900 Pa 0,299 10 m 3 mol Kokkuvõte Laboratoorne töö näitas seoseid ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel. Kuna leitud süsinikdioksiidi molaarmass on ligikaudselt sama tegeliku süsinikdioksiidi molaarmassiga, siis see näitab erinevate ideaalgaaside seaduste kehtivust. Erinevus tegelikust molaarmassist võib tulla arvutustel tehtud ümardamistest või mõõtmiste ebatäpsusest. LABORATOORNE TÖÖ 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus Erinevate ideaalgaaside seaduste abil leitakse metalli mass.
Seega, mida kõrgem on DE arvu väärtus, seda suurem on olemasoleva dekstroosi suhteline hulk. Saadakse valmistoode, milles on sama hulk glükoosisiirupit, kuid suureneb pehmus ja saadakse pehme mass. Maisisiirupit toodetakse tärklises happelise ja/või ensümaatilise hüdrolüüsiga lihtsamate sahhariidide (dekstroos, maltoos, maltotrioos, maltotetraoos ja dekstriinid) seguks. Nimetatud sahhariidid on madalama molaarmassiga ning kõrgema magususega, samas on kõrgema molaarmassiga suhkrutel parem veesidumisvõime. Jäätise valmistamisel on dekstroosi kasutamise peamine põhjus madalama külmumistäpi saavutamine. See võimaldab toodet serveerida vahetult sügavkülmast võetuna. Tavaliselt kasutatakse dekstroosi ja sahharoosi proportsioonides 4/10 või 4/11, olenevalt soovitud magususest. Kasutatavatest suhkrutest on kõige magusam fruktoos, sellele järgnevad sahharoos, dekstroos, maltoos ja laktoos. Vesilahuses on ühe osa sahharoosiga võrdväärse
ALUSELINE OKSIID + HAPPELINE OKSIID SOOL · Toimub igal juhul · K2O + SO3 K2SO4 · Na2O + CO2 Na2CO3 METALL + MITTEMETALL SOOL · Toimub igal juhul · 2 Cu + O2 2 CuO HAPPELINE OKSIID + VESI HAPE · Ei reageeri SiO2 · SO2 + H2O H2SO3 · SO3 + H2O H2SO4 ALUSELINE OKSIID + VESI ALUS · Ainult IA ja IIA rühma (alates Ca) metallide oksiidid · Na2O + H2O 2 NaOH · K2O + H2O 2 KOH Kõige põhilisemad arvutusvalemid: Moolide arvu (n) seos aine massi (m) ja molaarmassiga (M): m m n= m = nM M = M n Ruumala abil moolide arvu leidmine (gaaside puhul); Vm = 22,4dm3/mol: V n= V = n Vm Vm Tihedus (gaasid ja tahked ained): Ainete protsendilised sisaldused: Massi % ja mahu % M m m m V
Difusioon on ühe aine järkjärguline hajumine teises aines. Lõhna levimine õhus on difusioon. Difusiooni tõttu püsib atmosfääri koostis praktiliselt muutumatuna, sest anomaalselt suur ühe gaasi kontsentratsioon hajub. Efusioon on gaasi pihkumine vaakumisse läbi väikese ava. Efusiooni seaduspärasused on gaaside kineetilise teooria paikapidavuse üheks tõestuseks. 13) Kas efusiooni kiirus on võrdeline või pöördvõrdeline gaasi molaarmassiga? Konstantsel temperatuuril on gaasi efusiooni kiirus pöördvõrdeline ruutjuurega gaasi molaarmassist. Efusiooni kiirus = constant/M 14) Kas efusiooni kiirus on võrdeline või pöördvõrdeline gaasi tiheduse ruutjuurega? Konstantsel temperatuuril on gaasi efusiooni kiirus pöördvõrdeline ruutjuurega gaasi tihedusest. Efusiooni kiirus = constant/ 15) Kumb on suurem, kas osakeste ruutkeskmine kiirus või aritmeetiline keskmine kiirus?
stüreen (polüstürool), vinüülatsetaat (polüvinüülatsetaat), akrüülnitriit (polüakrüülnitriil, orlon), tetrafluoroeteen (teflon) ja metüülmetakrülaat (polümetüülmetakrülaat, pleksiklaas). Kõige raskem on polümeerida eteeni (etüleeni). Selleks peavad olema õiged tingimused: 1000 3000 atm ning temperatuur kuni 300 oC. Neil tingimustel on eteen vedelas olekus. Niiviisi moodustub nn kõrgrõhu-polüeteen molaarmassiga 20 000 40 000. Seda kasutatakse väga suurtes kogustes kile, torude, elektriisolatsioonimaterjalide jms valmistamiseks. Kõrgrõhu-polüeteenil on mõningaid tehnilisi puudusi, mis on tingitud ahela hargnemisest. Külgahelad vähendavad polümeerse materjali tihedust ning teevad ta pehmemaks. Paremate tehniliste omadustega polüeteeni saadakse pehmetes tingimustes Ziegleri-Natta katalüsaatorite abil. Protsess viiakse läbi rõhul 2 4 atm ning temperatuuril 50 75 oC. Saadava
Lisaks on raadioteleskoopidega kindlaks tehtud ka mitmesuguste keemiliste ühendite olemasolu. Me ei sa kindlalt öelda, millest koosneb kosmiline tolm, seda võime vaid oletada. Kõige lihtsam on oletada, et udukogu keemiline koostis oli samasugune, kui me praegu näeme Päikesel. Me ei tea ka seda, millises olekus on see aine. Et end mitte liialt siduda, võetakse keskkond kolmekomponendilisena. Need oleks: gaas, mis tähistab väikese molaarmassiga ning selle tõttu halvasti kondenseeruvaid aineid (põhiliselt vesinik ja heelium); jää, millega tähistatakse raskemaid molekule (hapnik, lämmastik, vesi ja teised keemilised ühendid Mendelejevi tabeli teisest perioodist), ning kivi, mis tähistaks raskeid aatomeid ja molekule, nagu raua, mangaani ja räni ühendid. Aine kogunemine klompideks ja sealt edasi planeetideks peaks toimuma gravitatsioonijõudude toimel ja vastavalt osakeste
89 g V( HNO 3lahus ) = = 2.74 g 69% Kuna teada on lahuse tihedus, siis saab leida milline on 2.74 g kaaluva lahuse ruumala. ρ = mass/V; V = mass/ρ = 2.74 g/ 1.41 g/ml = 1.94 ml Vastus: 1.94 ml 5. Lahus sisaldab 12.6 ppm Ca(NO3)2, mis dissotsieerub täielikult. Leia NO3- kontsentratioon ppm-ides. - Iga Ca(NO3)2 (molaarmassiga 164.008 g/mol) mool sialdab 2 mooli NO3 (molaarmassiga 62.005 g/mol), seega nitraadile kuuluv osamass ehk kaalanalüütiline tegur on: 2molNO3− 62.005 gNO3− / molNO3− gNO3− − − −
ainete molekulide või aatomite arvu. LIITAINE PROTSENDILINE KOOSTIS iga elemendi protsendiline sisaldus. LAGUNEMISREAKTSIOON ühe aine lagunemisel moodustavad kaks või enam uut ainet. ÜHINEMISREAKTSIOON kahest või enamast lähteainest moodustub uus aine. ASENDUSREAKTSIOON lihtaine aatomid asendavad ühendi koostises oleva elemendi aatomeid. POLÜMERISATSIOON ühe ja sama aine paljude molekulide liitumine, mille tulemusena tekib uute omaduste ja väga suure molaarmassiga aine. OKSÜDEERIJA aine, mille koostisse kuuluva elemendi o.a. antud reaktsiooni käigus väheneb, liidab elektrone. REDUTSEERIJA aine, mille koostisesse kuuluva elemendi o.a. antud reaktsiooni käigus suureneb, loovutab elektrone. REDOKSREAKTSIOON reaktsioon, mille kulgemisel muutub reageerivate ainete koostiselementide o.a. OKSÜDEERUMINE elektronide loovutamine aatomitelt, ioonidelt või molekulidelt, elemendi o.a. suureneb.
efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust. Mikrojahuti põhisõlmeks on termoelement, mis koosneb kahest erinevast pooljuhist, millest üks on elektron-, teine aukjuhtivusega; pooljuhid on ühendatud metalljuhtmega. Arvutuslikult leitud molaarmass oli 42,9 kg/mol. Teoreetiliselt peaks olema etanooli molaarmass 46 kg/mol. Katseliselt mõõdetud tulemus ei lange kokku teoreetilise molaarmassiga ja seetõttu võin oletada, et katsel mõõdetud temperatuuride mõõtmisel on tekkinud viga. Võimalik, et katseklaasid polnud piisavalt puhtaks pestud või termopaari probleemide tõttu (korduvalt näitas valesid temperatuure ning olid ühenduse probleemid) saadud tulemused olid ebatäpsed. Kasutatud kirjandus: 1. Praktikumi tööde juhendid, FK3-5. Krüoskoopilised meetodid, https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=3714 2. Laboris salvestatud andmefail: 2013_02_06_mart_vill
2. Sissejuhatus Umbes 60% kõigest plastikudest, mis kasutatakse pakendi valsmistamiseks, on polüetüleen, esiteks, tänu oma madala hinnale, teiseks toreda omadustele rakendamiseks paljudes valdkondades. Tooraineks polüetüleeni saamiseks o gaas eteen. Polüetüleen sünteesitakse madala või kõrge rõhu polümerisatsioonil. Sellepärast on olemas 2 põhi tüüpi: madaltihe polüetüleen ja kõrgtihe poüetüleen, ka lineaarne madal tihe ja ülikõrge molaarmassiga polüetüleenid. 3. Polüetüleen omadused Plastiline materjal hea dielektri omadusega , . Füsioloogiliselt neutraalne, lõhnata Ei reageeri hapega ja Püsiv happele, , solventile, alkoholile, bensiinile, vesile, õlile. Ta laguneb 50% HNO3 lahuse ning samuti vedela ja gaasilise Cl2 ja F2 toimel. Broom ja jood diffundeeruvad polüetüleenist läbi. Polüetüleen ei lahustu orgaanilistes lahustites, vaid piiratult pundub nendes. 4.
DDS [p-DIAMINO-DIFENÜÜLSULFOON] 150 PF-vaik 198 TGMDA [TETRAGLÜTSIDÜÜL-METÜLEEN- DIAMIIN] 262 Epoksüvaike kasutatakse umbes 0,8 miljonit tonni aastas kvaliteetsete liimidena, pinnakatetena, valuvaikudenda, komposiitmaterjalide maatriksvaikudena jne. McGrath: Innovaatiline idee kombineerida termoplastvaigu segment epoksüvaiguga. Tegemist on eralduva mikrofaasi kontseptsiooniga. Modifikaator on polüsulfoon molaarmassiga 13-21 tuhat ja üldvalemiga: H2N R O R' [O R O R' ]n O R NH2 R: - Ar C (CH3)2 Ar R': - Ar SO2 Ar Modifikaatror On algselt lahustuv epoksüvaigus, kuid ristsidumise käigus faasid eralduvad diskreetseteks osakesteks. Polüsulfooni osakesed jäävad venitatavateks ja absorbeerivad purunemisel energiat. Eralduva mikrofaasi idee on osutunud viljakaks ja seetõttu otsitakse veelgi keerukamaid ühendeid mikrofaasi tekitamiseks.
Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO2 ja mõhk arvutame süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2. mCO 2 0,5473 Dõhk = mõhk Dõhk = 0,37 = 1,4793 g/mol MCO2 = Dõhk 29 MCO2 = 1,4793 29 = 42,8989 g/mol Vastus: Vastavalt arvutustele saime süsinikdioksiidi molaarmassiga 42,8989 g/mol. Katse andmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutame katse süstemaatiline viga, lähtudes CO 2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2. = MCO2 44,0 g/mol = 42,05 g/mol 44,0 g/mol = -1,95 Ja suhteline viga |M CO -44,0| 100 2 1,95 100 % = 44,0 % = 44,0 = 4,43 %
Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest m CO2 ja mõhk arvutata süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2. mCO2 0,563 g Dõhk = mõhk Dõhk = 0,383 g = 1,47 g/mol MCO2 = Dõhk * 29 MCO2 = 1,47 * 29 = 42,63 g/mol Vastus: Vastavalt arvutustele tuli süsinikdioksiid molaarmassiga 42,63 g/mol. Kokkuvõte ja järeldused: Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2. ∆ = MCO2 – 44,0 g/mol ∆ = 42,63 g/mol – 44,0 g/mol = - 1,37 Ja suhteline viga |MCO 2−44,0|∗100 1,37∗100 ∆% = 44,0 ∆% = 44,0 = 3,1 % Viga vastuses võiks tekkida mõne lähteandme vales mõõtmises.
mooli vee mass on 18 grammi. Kõige tähtsam valem: n=m:M n=moolide arv m=mass M=molaarmass Näiteks: M(CO2(see 2 on tegelikult väiksem))=12(aatomnumber) +16*2=44g/mol See tähendab siis, et sa võtad C väärtuse(12), liidad sellele O väärtuse(16), korrutades 16 kahega, sest see väike kaks tähistab kahega korrutamist. Kokku liites saadki grammide arvu mooli kohta teada. Kui tahad n'i teada saada, on vaja mass jagada molaarmassiga. Näiteks:Leia 110g Co2 moolid. m=110g n=? M(Co2)= 44g/mol n=110g: 44g= 2,5mol Kui tahad teada näiteks massi, siis tuleb korrutada moolid molaarmassiga. Näiteks:Leia 5 mooli hapnikumass(O2) n=5mol m=? M(O2)=16*2=32g/mol m= 5mol*32g/mol= 160g Testimiseks leiad rohkem ülesandeid aadressil: http://keemia.yolasite.com/resources/Moolarvutused%20puudujatele.pdf Keemiliste elementide massiprotsendiline koostis:
väike,loetakse kulunud titrandi maht tiitrimise lõppedes. Indikaator-lisatakse analüüsitavale lahusele,et näha muutusi silmaga,see on tiitrimise lõpppunkti väärtuse leidmiseks. Tiitrimisviga-Et=Velp-Vep. Põhiaine: Põhiaine õrge puhtusega ühend, millest valmistatakse standardlahus või mida kasutatakse standardlahuse kontsentratsiooni määramiseks Nõuded põhiainetele-Kõrge puhtus;Püsivus õhus ja lahuses;Mitte hügroskoopne;Odav;Suure molaarmassiga;Lahustuv antud reaktsioonikeskkonnas;Kiire ja stöhhiomeetriline reaktsioon analüüdiga. Tiitrimismeetodid: Otsene tiitrimine-meetod,kus titrant reageerib kohe analüüsitava ainega. Tagasitiitriminekui-meetod,kus analüüsitavale lahusele lisatakse liias standartlahust.Toimub keemisreaktsioon,standardlahuse ülejääk tiitritakse tagasi büretis oleva standardlahuse abil.Seda kasutame kui reaktsioon analüüdi ja titrandi vahel on aeglane või titrant pole püsiv.
Katse eesmärgiks oli hinnata kui palju erineb katses mõõdetava süsinikdioksiidi molaarmass tegelikust molaarmassist, milleks on 44,0 g/mol. lSüsihappegaasi molaarmass tuli katseliselt suhteliselt lähedane tegelikule molaarmassile (erines vaid 4 g/mol võrra), erinevus võis tuleneda CO2 liiga vähesest kogunemisest kolbi, mille võis põhjustada vooliku vale asend kolvis või arutuskäigus ümardamise ebatäpsusest. Kuna arvutuskäigu tulemus oli suhteliselt sarnane päris molaarmassiga, saab sellist katseviisi kasutada gaaside molaarmasside arvutamiseks. 2) Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk: Mõõta gaasiliste ainete maht, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud mõõteseadmed: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud töövahendid: filterpaber Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0..
elemente. Lisaks on raadioteleskoopidega kindlaks tehtud ka mitmesuguste keemiliste ühendite olemasolu. Millest aga koosneb kosmiline tolm, võime vaid oletada. Ja kõige lihtsam on oletada, et udukogu keemiline koostis oli samasugune, kui me praegu näeme Päikesel. Järgmine oletus, mille peame tegema, on vastus küsimusele, millises olekus oli see aine. Et end mitte liialt siduda, võetakse keskkond kolmekomponendilisena. Need oleks: gaas, mis tähistab väikese molaarmassiga ning selle tõttu halvasti kondenseeruvaid aineid (põhiliselt vesinik ja heelium); jää, millega tähistatakse raskemaid molekule (hapnik, lämmastik, vesi ja teised keemilised ühendid Mendelejevi tabeli teisest perioodist), ning kivi, mis tähistaks raskeid aatomeid ja molekule, nagu raua, mangaani ja räni ühendid. Aine kogunemine klompideks ja sealt edasi planeetideks peaks toimuma gravitatsioonijõudude toimel ja
ketramist-kudumist, prepregide valmistamist jne. Tehnoloogiliselt on see idee realiseeritud mitmel erineval viisil: · molekulaarne kokkupõimimine · pook kopolümerisatsioon · plokk kopolümerisatsioon. Molekulaarne kokkupõimimine Meetod seisneb kahe komponendi lahuse kooskoaguleerimises nii, et oleks välistatud faaside separeerumine. Näiteks PBT ja nailon 66 (mahusuhtes 30/70), mõlemad molaarmassiga ~35 000, kooskoaguleerimisel lahusest saadakse siht produktmolekuraarkomposiit etteantud jäikuse ja elastsusega. Komponentide vahekorra muutmisega saab tugevusnäitajaid sujuvalt reguleerida. [tuntud nimetuse all: PBT/N66]. Molekulaarse kokkupõimimise meetodil on õnnestunud maatriksvaigu tugevusnäitajaid parandada 50...70%. Jaapanis on saadud silmapaistvaid tulemusi nailon66 molekulaarsel kokkupõimimisel kevlariga. Pook - kopolümerisatsioon
Värvus 1 Värvus 2 Viimane aste ei tähenda et kogu indikaator on reageerinud, vajalik ainult mõni %, et näha värvi muutust. Tiitrimisviga- Tuleneb ületiitrimisest, Et= Vlp- Vep Põhiaine ja nõuded põhianele- Põhiaine:kõrge puhtusega ühend, millest valmistatakse standardlahus või mida kasutatakse standardlahuse kontsentratsiooni määramiseks. Nõuded: Kõrge puhtus;Püsivus õhus ja lahuses;Mitte hügroskoopne;Odav;Suure molaarmassiga; Lahustuv antud reaktsioonikeskkonnas;Kiire ja stöhhiomeetriline reaktsioon analüüdiga. Väga vähestel ühenditel on sellised omadused! Tiitrimismeetodid- otsene:teatud kogusele tiitritavale lahusele (A) lisatakse titrandi (T) lahust kuni reaktsiooni lõpp-punkti fikseerimiseni. skeem: A + T=P tagasi:Tagasitiitriminekui reaktsioon analüüdi ja titrandi vahel on aeglane või titrant pole püsiv; kaudne:kui titrant ei reageeri analüüsitava ainega.
just kuigi väärtuslik materjal. 22. Mis on polüetüleen? Materjali põhitüübid, vähemalt 5 PE kasutuskohta + põhjendus miks seal seda materjali eelistatakse. PE probleemsed omadused. Polüetüleen on üks peamisi termoplastide esindajaid, olles sealjuures kõige suurema tootmismahuga plast maailmas. Materjali põhitüüpideks on: · LDPE madaltihe polüetüleen · LLDP lineaarne madaltihe polüetüleen · HDPE kõrgtihe polüetüleen · UHMWPE ülikõrge molaarmassiga polüetüleen Polüetüleeni kasutuskohad: · Spordivahenditest suusatalla materjalina, kuna PE on elastne, ja madala hõõrdeteguriga lumel · Pakkekilede valmistamisel, kuna PE kiled on läbipaistvad, neid on lihtne valmistada. · Pudelite, pakendite valmistamisel, kuna on madal klaasistumistemperatuur, hea vormitavus, keemiline inertsus, vastupidavus. · Toidupakendtena kasutavates laminaatides, näiteks tetrapakend, mis koosneb
Katse põhjal tuli molaarmassiks esimese arvutuskäigu järgi 40,02 g/mol. Teise arvutuskäigu järgi tuli molaarmassiks 40,8 g/mol. Kolmanda arvutuskäigu ehk Clapeyroni võrrandi järgi tuli selleks 40,36 g/mol. Ebatäpsused võisid tulla arvutustesse sisse, kas arvutamisel ümardamise tõttu või katse käigus mõningatel juhtudel, nt. kolvi mahu mõõtmisel mõõtesilindriga. Kuna esimese ja teise arvutuskäigu tulemused olid sarnased päris molaarmassiga saab selliseid katseviise kasutada gaaside molaarmasside arvutamiseks. Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud mõõteseadmed Seade gaaside mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud töövahendid Filterpaber Kasutatud ained
ERITAKISTUS – On füüsikaline suurus, mis iseloomustab mingi kindla materjali omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Tähis on roo ja ühikuks oommeeter. ELEKTROMOTOORJÕUD – Mõõtühik on volt. 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamiseks vooluringis tehakse tööd 1 džaul. AINEHULK – Ainehulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi. Tähiseks on n ja põhiühikuks on mol (mool). Valem on n=m/M (aine mass jagatud aine molaarmassiga). TEMPERATUUR – Füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku olekut ehk soojustaset. Tähis on t ja seda mõõdetakse kelvinites. RÕHK – Füüsikaline seadus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. p=F/S. Pascali seaduse järgi annavad vedelikud ja gaasid neile mõjuva rõhu edasi kõigis suundades võrdselt. Rõhu ühik SI – süsteemis on paskal (Pa). Veel mõõdetakse seda atmosfäärides (atm) ja baarides (bar).
elektronid ja osa ka eelviimaselt kihilt. * Oksiidile vastava happe valemi saab tuletada analoogia põhjal sama rühma tuntud ühenditega. Keemiline side * Keemilise sideme abil ühinevad aatomid molekulideks ja ioonid ioonkristalliks. * Keemilise sideme tekkimisel eraldub energiat eksotermilised reaktsioonid. * Keemilise sideme katkemisel energia neeldub aines endotermilised reaktsioonid. * Mittepolaarne kovalentne side. -) Tekib tavaliselt ühe ja sama molaarmassiga aatomite vahel. -) Ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale aatomile. -) Üksik aatomid on ebapüsivad nad on kõrge energiaga. -) Üksik aatomid liituvad, et minna püsivamasse olekusse, kui väliskiht seda võimaldab. Nt: O2; H2 O8/2)6) = üksiksidet märgitakse ja kaksiksidet = -märgiga. * Polaarne kovalentne side. -) Tekib erinevate mittemetalliliste/molaarmassidega aatomite vahel.
Ühik mol/l ehk M Molaalsus = lahustunud aine hulk (moolides)/lahusti mass (kg). Ühik mol/kg Protsendiline sisaldus e massiprotsent = lahustunud aine mass/lahuse mass * 100%. Kontsentratsioon=molaarsus. Miljondikosa – väljendab lahustunud aine massi miljonis massiosas lahuses. Tähis ppm (parts per million). (Ka miljardikosa). Empiiriline valem – näitab millises vahekorras erinevate elementide aatomid ühendis esinevad. Empiirilise valemi leidmiseks jagame iga elemendi massi tema molaarmassiga. Molekulivalem – näitab mitu iga elemendi aatomit molekulis tegelikult esineb. Nt glükoosi molekulivalem on C6H12O6, empiiriline valem on CH2O. Jagades molekulmassi empiirilisele valemile vastava massiga saame teada molekulivalemi. (2 reaktsioonide põhitüüpi: ioonreaktsioonid ja redoksreaktsioonid) (elektronide arv redoksreaktsioonis on jääv) Oksüdeerija – aine (ioon), mis liidab elektrone Redutseerija – aine (ioon), mis loovutab elektrone
)) on ühe mooli gaasi ruumala 22,4 l. Kolm gaasi olekuparameetrit seob omavahel gaasi olekuvõrrand, mis on tuntud ka Boyle-Mariotte'i seadusena: Konstantsel temperatuuril on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv suurus. pV=const, kui T=const. - Ainehulk ja temperatuur: ühikud, dimensioonid. ainehulk selline gaasi hulk, mille mass grammides on arvuliselt võrdne aine molaarmassiga . Tähis z, ühikuks mool (vana nimetusega gramm-molekul). , kus on aine molaarmass ja m on aine kogus grammides. temperatuur ained on gaasilises olekus kindlates temperatuurivahemikes, mistõttu nad ka käituvad ideaalse gaasina ainult kindlas temperatuurivahemikus. Gaasidega tegeledes on valemites kasutusel mõõtühikuna kelvini kraad K, mis on võrdne 273°C. - Ideaalse gaasi olekuvõrrand, mis on tuntud Clapeyroni-Mendelejevi võrrandi nime
- keemia haru, mis käsitleb org üh-d ja tegeleb nende ehituse, omaduste, Halogeeniüh Bromo- R-Hal CH3CH2Cl koostise, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. jodo- kloroetaan - Omadused: kloro- Sisaldavad süsinikku ja vesinikku fluoro- Üldiselt küllaltki suure molaarmassiga Alkoholid -ool R-OH CH3CHCH3 Aatomite vahel on kovalentne side (side, mis tekib ühise elektronpaari OH moodustumise tõttu) propaan-2-ool Amiinid -amiin -NH2 CH3CH2-NH-CH3 Vesilahused ei juhi elektrit
Olenevalt metallist ei pruugi anoodiks olev metall "lahustuda", kuna ta võib passiveeruda või kattuda tiheda oksiidi kihiga (näiteks, Fe, Al, Pb). FARADAY SEADUSED 1. Elektroodil eralduva või reageeriva aine mass m on võrdeline lahust läbiva elektrihulgaga Q = I t, kus I on voolutugevus amprites ja t on aeg sekundites. A sek = kulon 1 mool (elektrone)96 485 kulonit=96 500 kulonit= F F = Faraday arv 2. Aine mass m on võrdeline selle aine molaarmassiga M ja pöördvõrdeline reaktsiooni üksikaktist osavõtvate elektronide arvuga z m(g) = I(A) t(sek) 1 mol M g/mol z F(A sek) Ülesanne. Mitu grammi Cu sadeneb 1,00 tunni jooksul, kui voolutugevus on 8,50 A ja vase molaarmass on 63,5 g/mol. 2e Cu, siit 2F ÷ 1 mol (Cu) N (elektr) m = 8,5 A 1,00 tund 3600 sek A 1 aat 1 mol 63,5 g/mol m=
Lõpp-punktis on piisavalt palju indikaatorit muutnud vormi; Viimane aste ei tähenda, et kogu indikaator on reageerinud, vajalik ainult mõni %, et näha värvi muutust tiitrimisviga Et =Vlp Vep 8. Põhiaine ja nõuded põhiainetele. põhiaine kõrge puhtusega ühend, millest valmistatakse standardlahus või mida kasutatakse standardlahuse kontsentratsiooni määramiseks Kõrge puhtus; Püsivus õhus ja lahuses; Mitte hügroskoopne; Odav; Suure molaarmassiga; Lahustuv antud reaktsioonikeskkonnas; Kiire ja stöhhiomeetriline reaktsioon analüüdiga. Väga vähestel ühenditel on sellised omadused 9. Tiitrimismeetodid (otsene, tagasi, kaudne). otsene tiitrimine - teatud kogusele tiitritavale lahusele (A) lisatakse titrandi (T) lahust kuni reaktsiooni lõpp-punkti fikseerimiseni (skeem: A + T = P) tagasitiitrimine kui reaktsioon analüüdi ja titrandi vahel on aeglane või titrant pole püsiv;
x ioonid: CaSO 4 D Ca2+ + SO42 Et leida lahustuvust grammides liitri kohta, tuleks saadud molaarlahustuvus korrutada veel ühendi molaarmassiga. Lahustuvuse tasakaalu kirjeldab lahustuvuskorrutis S (PbCl2) = 0.016 mol/l Üldjuhul avaldub lahustuvuse tasakaalu kirjeldav võrrand rasklahustuvale ioonilisele Lahustuvus = 0.016 mol/l * 278 g/mol = 4.5 g/l ühendile valemiga AxBy järgmiselt: st. küllastunud lahus sisaldab 1-s liitris 4.5 g lahustunud PbCl2
Lisaks on raadioteleskoopidega kindlaks tehtud ka mitmesuguste keemiliste ühendite olemasolu. Millest aga koosneb kosmiline tolm, võime vaid oletada. Ja kõige lihtsam on oletada, et udukogu keemiline koostis oli samasugune, kui me praegu näeme Päikesel. (1) Järgmine oletus, mille peame tegema, on vastus küsimusele, millises olekus oli see aine. Et end mitte liialt siduda, võetakse keskkond kolmekomponendilisena. Need oleks: gaas, mis tähistab väikese molaarmassiga ning selle tõttu halvasti kondenseeruvaid aineid (põhiliselt vesinik ja heelium); jää, millega tähistatakse raskemaid molekule (hapnik, lämmastik, vesi ja teised keemilised ühendid Mendelejevi tabeli teisest perioodist), ning kivi, mis tähistaks raskeid aatomeid ja molekule, nagu raua, mangaani ja räni ühendid. Aine kogunemine klompideks ja sealt edasi planeetideks peaks toimuma gravitatsioonijõudude toimel ja
(1.29) T1 T2 J Katseliselt on leitud, et ühe mooli korral on antud konstandi väärtus R=8,314 . mol⋅K m Arvestades, et etteantud massiga m ja molaarmassiga M moolide arv on z= , saame suvalise M gaasikoguse kohta ideaalse gaasi olekuvõrrandi ehk Mendelejev-Clapeyroni võrrandi: pV m = R . (1.30) T M Antud võrrand on saadud katseliste seaduspärasuste üldistamisel. 14 II Gaaside kineetiline teooria 2.1
ja b ruumala. Kõigis kolmes agregaatolekus võib vaadelda kolme erinevat ülekande nähtust: 1. difusioon (ainete segunemine) kantakse edasi ainet 2. soojusjuhtivus kantakse edasi energiat 3. sisehõõre kantakse edasi impulssi Difusioon gaasis Võrreldes teiste olekutega suhteliselt kiire. Väga olulist mõju avaldavad lisategurid- Sõltub vaba tee pikkusest ja temperatuurist. Ühe ja sama temperatuuri juures segunevad väiksema molaarmassiga gaasid kiiremini. Soojusjuhtivus gaasis Gaasi soojusjuhtivus on väga halb ja kergesti mõjutatav välistegurite poolt. Soojusjuhtivuse puhul levib soojusenergia molekulide omavahelise põrgete tulemusena. Gaaside halba soojusjuhtivust kasutatakse soojus isolatsiooniks. Tuleb takistada gaasi liikumist. Sisehõõre gaasides Gaasis liikuvale kehale mõjuvad alati takistusjõud, mis sõltuvad:
varieeritakse Milliseid füüsiko-keemilisi konstante kasutatakse? 17 hüdrofoobsed omadused, mis sobivad nii molekuli kui tema fragmentide iseloomustamiseks elektroonsed omadused, sobivat uuritava molekuli osade ja erinevate asendajate iseloomustamiseks mingis kindlas ainete seerias steerilised omadused, -//- Molaarrefraktsioon o murdumisnäitaja seotakse molaarmassiga ja edasi molekuli ruumalaga (n2−1) ∗M (n2 +2) MR= d kus n - murdumisnäitaja, M - molekulmass, d - aine tihedus, M/d defineerib ruumala ja murdumisnäitajast kordaja selle ees sidemete polariseeritavusest tulenevat ruumala muutust Verloop-i steeriline parameeter
tõmbejõude ja b ruumala. Kõigis kolmes agregaatolekus võib vaadelda kolme erinevat ülekande nähtust: 1. difusioon (ainete segunemine) – kantakse edasi ainet 2. soojusjuhtivus – kantakse edasi energiat 3. sisehõõre – kantakse edasi impulssi Difusioon gaasis Võrreldes teiste olekutega suhteliselt kiire. Väga olulist mõju avaldavad lisategurid- Sõltub vaba tee pikkusest ja temperatuurist. Ühe ja sama temperatuuri juures segunevad väiksema molaarmassiga gaasid kiiremini. Soojusjuhtivus gaasis Gaasi soojusjuhtivus on väga halb ja kergesti mõjutatav välistegurite poolt. Soojusjuhtivuse puhul levib soojusenergia molekulide omavahelise põrgete tulemusena. Gaaside halba soojusjuhtivust kasutatakse soojus isolatsiooniks. Tuleb takistada gaasi liikumist. Sisehõõre gaasides Gaasis liikuvale kehale mõjuvad alati takistusjõud, mis sõltuvad: keha kujust
tõmbejõude ja b ruumala. Kõigis kolmes agregaatolekus võib vaadelda kolme erinevat ülekande nähtust: 1. difusioon (ainete segunemine) kantakse edasi ainet 2. soojusjuhtivus kantakse edasi energiat 3. sisehõõre kantakse edasi impulssi Difusioon gaasis Võrreldes teiste olekutega suhteliselt kiire. Väga olulist mõju avaldavad lisategurid- Sõltub vaba tee pikkusest ja temperatuurist. Ühe ja sama temperatuuri juures segunevad väiksema molaarmassiga gaasid kiiremini. Soojusjuhtivus gaasis Gaasi soojusjuhtivus on väga halb ja kergesti mõjutatav välistegurite poolt. Soojusjuhtivuse puhul levib soojusenergia molekulide omavahelise põrgete tulemusena. Gaaside halba soojusjuhtivust kasutatakse soojus isolatsiooniks. Tuleb takistada gaasi liikumist. Sisehõõre gaasides Gaasis liikuvale kehale mõjuvad alati takistusjõud, mis sõltuvad: keha kujust
· Vesinikust paremal olevate metallide puhul redutseerub katoodil metall, · Hapnikhapete anioonid anoodil ei oksüdeeru, oksüdeeruvad vee molekulid, · Hapnikuta hapete puhul oksüdeeruvad anoodil anioonid, · Anoodil oksüdeerub sageli ka anoodi materjal ise (tekivad ioonid või sadenevad oksiididena) Faraday seadused: 1. Elektroodil eralduva või reageeriva aine mass on võrdeline lahust läbiva elektrihulgaga Q=It 2. Aine mass on võrdeline selle aine molaarmassiga ja pöördvõrdeline reaktsiooni üksikaktist oasvõtvate elektronide arvuga. M=MIt/zF Elektrolüüsi kasutamine: 1. Keemiliste ühendite ja lihtainete saamine, 2. Tööstuslik rakendus: · H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine, · Metallide tootmine ja puhastamine lisanditest (elektrometallurgia), · Õhukeste metallist kattekihtide saamine metallesemete pinnane (galvanotehnika), · Leeliste ja raske vee tootmine,
Laengut kannavad ioonid, mitte vabad elektronid. Sellist juhtivust nim. ioonjuhtivuseks. Anoodil anioon oksüdeerub: 2Cl- - 2e- = Cl2 (roheline gaas) Katoodil katioon redutseerub: Na+ + e- = Na |*2 1. Elektrolüüsi seadused (Faraday seadused) Elektroodil eraldunud aine mass m on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga Q ja aine elektrokeemilise ekvivalendiga k. m = kIt = kQ I-voolutugevus, n moolide arv, t aeg, F- Faraday arv, const Aine mass m on võrdeline selle aine molaarmassiga M ja pöördvõrdeline reaktsioonist osavõtvate elektronide arvuga z. m = MIt/zF 1. Elektrolüüsi kasutamine 1) H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine; 2) metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja puhastamine lisanditest (elektrometallurgia); 3) Õhukeste metallist kattekihtide saamine metallesemete pinnale, et saada korrosiooni ja kulumiskindlust või dekoratiivset välimust (galvanotehnika); 4) Leeliste ja raske vee tootmine; 5) Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine
)) on ühe mooli gaasi ruumala 22,4 l. Kolm gaasi olekuparameetrit seob omavahel gaasi olekuvõrrand, mis on tuntud ka Boyle-Mariotte'i seadusena: Konstantsel temperatuuril on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv suurus. pV=const, kui T=const. · Ainehulk ja temperatuur: ühikud, dimensioonid. ainehulk selline gaasi hulk, mille mass grammides on arvuliselt võrdne aine molaarmassiga . Tähis z, ühikuks mool (vana nimetusega gramm-molekul). , kus on aine molaarmass ja m on aine kogus grammides. temperatuur ained on gaasilises olekus kindlates temperatuurivahemikes, mistõttu nad ka käituvad ideaalse gaasina ainult kindlas temperatuurivahemikus. Gaasidega tegeledes on valemites kasutusel mõõtühikuna kelvini kraad K, mis on võrdne 273°C. · Gaasi olekuvõrrand: rakendused, isoprotsessid.
NT: M(h2So4)=2+32+4*46=98 MOOL ainehulga põhiühik, mis sisaldab niisama palju osakesi, kui on aatomeid 12 g C-s (nim. Avogadro arvuks: 6.02 *1023 osakest mooli kohta. MOLAARMASS aine 1 mooli mass grammides. NT: M(H2O)=18 g/mol. EKVIVALENTMASS aine mass, mis keemilistes reaktsioonides vastab 1,008 massiühikule vesinikule või 8 massiühikule hapnikule. MOOLIDE ARV aine mass grammides jagatud molaarmassiga. n=m/M EKVIVALENTIDE ARV aine mass grammides jagatud aine ekvivalendiga. 1.10 Keemiline valem. Reaktsioonivõrrand. Keemilise reaktsiooni kulgemine. Saagis. Keemilise elemendi all mõistame teatud kindlat aatomite liik, mida iseloomustab tuumalaeng, aatomiraadius, oksüdatsiooni aste jne. Keemiliste elementide ühinemisel moodustub KEEMILINE ÜHEND, mille väikseim iseseisev element on molekul.
Keha kaal on proportsionaalne tema massiga, ta oleneb maa raskuskiirendusest, seega asukohast Maakeral (vt näiteid A.Talvari "Rakenduskeemia I", SKA, Tallinn, 2003). Kaalu ühikuks on SI süsteemis njuuton (N), mis võrdub jõuga, mis annab massile 1 kg kiirenduse 1m/s2 jõu rakendamise sihis. Massi mõõdetakse peale kilogrammide (kg) ka kilogramm-molekulides (kilomoolides). Kilogramm-molekul (kmol) on gaasi hulk, mille mass kilogrammides võrdub tema molaarmassiga. Näiteks 1 kilomool sisaldab 2 kg vesinikku (vesiniku molaarmass on 2), 28 kg lämmastikku (molaarmass on 14), 32 kg hapnikku (molaarmass 32). Maht on seotud keha geomeetriliste mõõdetega. Gaasi maht on võrdne selle anuma mahuga, milles ta on. Mahu tähiseks on V ja mõõdetakse teda kuupmeetritega (m3). Termodünaamikas on oluliseks mõõduks ka erimaht, mis on massiühiku ruumala, tähiseks v . Kui kehal massiga m kg on maht Vm3, siis tema erimaht on:
annaabi.ee 
