Punane ristik
(Kuks)
Punast ristikut kasutatakse haljasväetisena. Liblikaõielised haljasväetised rikastavad mulda
peamiselt lämmastikuga ja ka teiste mineraalsete toiteelementidega. Lämmastikku taimed
seovad mügarbakterite kaasabil atmosfäärist, heades kasvuoludes umbes 250-300 kg ha-1.
Erinevaid toiteelemente nagu naiteks fosforit, kaaliumi ka kaltsiumit taim transpordib
sügavamatest mullakihtidest künnikihti. Liblikõielised haljasväetised elavdavad ka mulla
mokroobilist tegevust. Sügavamaid mullakihte juurtega kobestades soodustub järgnevate
kultuuride juurte tungimine sügavamale mulda. Liblikaõielistel haljasväetistel on ka suur
mõju mulla huumusesisalduse tõusule. Huumusesisalduse tõusuga on seotud mulla struktuuri
paranemine ja üldlämmastikusisalduse tõus. Märgatavalt paraneb ka muldade vee-ja
neelamismahutavus. Haljasväetiste toimel paraneb ka veeläbilaskvus, intensiivistub toitainete