Reklaamist üldiselt! Edith Leht 10c Reklaamist on 20. saj lõpukümnenditeks vaieldamatult saanud moodsa ühiskonna lahutamatu osa. Reklaam kujundab miljonite inimeste hoiakuid ja eelistusi palju rohkemates elusfäärides kui üksnes kaubandus. Ei tohi muidugi unustada, et kuigi reklaam osaleb tarbimiskultuuri kujundamises, on just tarbimiskultuuri loomus ise teinud reklaami ülepea võimalikuks. Loomulikult saab kahelda, kas reklaamil on ühiskonnas poliitilise riigiaparaadiga võrreldav mõjuvõim. Kuid reklaami rolli inimeste maailmamõistmise kujunemisel ei saa mingil juhul kõrvale jätta. Kuna reklaami positsioon ühiskonnas pole kaugeltki tähtsusetu, on ka küsimus reklaami ja eetika seoste kohta iseenesestmõistetav. Kindlasti on
Keele 3 kesksemat meta- ehk allfunktsiooni: - Tähistusfunktsioon – kuidas keel representeerib maailma? Sisu pool. - Interpersonaalne funktsioon – kuidas keel loob ja kinnistab suhtlusosaliste identiteete ja suhteid? - Tekstuaalne ehk intertekstuaalne funktsioon – kuidas tekst vormistab ja kujundab sõnumeid? Vormiline pool. Kriitilise tekstianalüüsi 3 astet: - Teksti kirjeldamine – mis valikud tekstis on? Alustatakse tekstide keele kirjeldamisega, milliseid sõnavaralisi ja grammatilisi valikuid on tehtud. - Teksti tõlgendamine – mis tähendusi need valikud loovad? Uurija püüab tõlgendada, kuidas tehtud sõnavaralised ja grammatilised valikud tähendusi konstrueerivad ja milliseid tähendusi just sellistest valikutest tekib. - Teksti seletamine – miks on selliseid valikuid tehtud?; kes sellest kasu saab? Ideoloogiline pool
Reklaamide mõju inimestele Reklaamipsühholoogia Reklaamide mõju inimestele uurib reklaamipsühholoogia. Reklaamipsühholoogia on suhtlemis- ja mõjutamispsühholoogia rakendamine turustusprobleemide valdkonnas. Reklaamipsühholoogid uurivad inimkäitumist ja psüühika eripära eranditult reklaami vastuvõtu olukorras. Uurimuse hüpotees Reklaamid, mis on lühikesed löövad paremini läbi. Reklaamid, mis on värvilised ja silmapaistvad köidavad inimesi rohkem. Reklaamid, mis on pikad ja segased, ei löö läbi. Uuritavad inimesed Naised ja mehed vanuses 10-50 a. Uurimuse metoodika Küsimustik Uurimuse käik Küsimustik sisaldab küsimusi: Kuidas suhtud reklaamidesse? Kas usud, et reklaamid räägivad tõtt? Milliseid reklaame usud enim? Kuidas on reklaamid sind mõjutanud? Milline peaks olema reklaam? Milline reklaam on enim meelde jäänud? Millised reklaamid on häirivad/ebameeldivad? Uurimuse tulemused
Reklaami peamised motiivid on informeerida ja mõjutada inimest. · Reklaamispetsialistile on oluline teada neid toote spetsiifilisi omadusi, mida ta kavatseb rõhutada. · Reklaamispetsialistile on oluline arvestada, et informeerimine ise sisaldab juba mõjutamist. · Reklaami eesmärgiks on soodalt müüa oma kaupa või teenust. Kuldreeglid · Tooda seda mida inimesed tahavad osta, mitte ära püüa müüa seda, mida sa juhtumisi toodad! · Reklaam algab firma nimest · Hea idee on kõige alus · Iga reklaam peab välja tooma tootele ainuomase ,,lubaduse", väljavaate või omaduse. · Selgus ja mõistetavus on reklaami suurimaid voorusi · Reklaam peab eristuma teiste reklaamiteadete seas, olema omanäoline · Reklaam olgu lühike, aga lööv · Reklaamis peab valitsema kooskõla reklaamielementid vahel; reklaam kujutagu endast lõpetatud tervikut.
serveerida. Tänapäeva kuulsus pärineb üldiselt spordi-, poliitika- või meelelahutusmaailmast. Staari eraelu tõmbab rohkem tähelepanu, kui tema professionaalsed ja erialased saavutused. See toob kaasa omakorda efekti, kus lugeja tõlgendab meedias esitatut kui tõde ning see hakkab mõjutama meediatarbija arusaama inimesest. Meediatarbijaid huvitab, kas kuulsa inimese taga peitub ka nn. tavaline inimene, ja just seda kollane meedia lugejatele pakubki. Telemaastikul jooksvates reklaamides on hakatud kasutama stereotüüpset lähenemist. Näiteks õllereklaami kavandades eeldatakse, et reklaami sihtgrupp on täisealised mehed, mistõttu rõhutatakse seal maskuliinsust ja mehelikkust. Reklaamil järgi peab mees olema „õllesõber“ ja veetma rohkelt aega sõpradega televiisorist sporti vaadates. Tahaplaanile jäetakse naine või tüdruksõber ja kodu, sest põhirõhk on sõpradel ja baaril. Sellise lähenemisega luuakse mehest
Reklaamiuuring Finish Nõudepesumasina tabletid 1.Reklaamitakse Finishi nõudepesumasinasse käivaid pesutablette. Reklaamis öeldakse, et iga inimene, kes ostab finisit ja räägib sellest oma sõbrale, kui hea see on, paneb ahela liikuma. Tekib domino efekt- iga ostja räägib järgmisele edasi kui hea see nõudepesu tablett on ja soovitab seda. Reklaamis näidatakse ka illustreeringuks langevaid domino klotse. Ma arvan, et see reklaam on suunatud neile koduperenaistele, kes ei ole oma praeguse nõudepesumasina pesu tabletiga rahul või on see suunatud näiteks suurperedel kellel polegi nõudepesumasinat, aga nähes seda reklaami-kui puhtaks ja kui väikse vaevaga nõud saavad- paneb see neid peresid endale võib-olla nõudepesumasina ostma ja siis ka loomulikult reklaamitavat toodet. 2.Ergas , kerge, rõõmsameelne taustamuusika. Reklaamis olevate inimeste rõõmus meel,
Meediapubliku alateemas uuritakse meedia suhteid publikuga ning küsitakse, milliseid sõnumeid õigupoolest ajakirjandus edastama peaks. Sündmuse osaliste ja allikate alapeatükk keskendub küsimustele, mis tekivad seoses infoallikate kohtlemise, info hankimise meetodite, eraellu sekkumise, solvava sisu avaldamise ning vajadusega tagada sündmuses osalenud inimeste turvalisus. Reklaamist on 20. saj lõpukümnenditeks vaieldamatult saanud moodsa ühiskonna lahutamatu osa. Reklaam kujundab miljonite inimeste hoiakuid ja eelistusi palju rohkemates elusfäärides kui üksnes kaubandus. Ei tohi muidugi unustada, et kuigi reklaam osaleb tarbimiskultuuri kujundamises, on just tarbimiskultuuri loomus ise teinud reklaami ülepea võimalikuks. Loomulikult saab kahelda, kas reklaamil on ühiskonnas poliitilise riigiaparaadiga võrreldav mõjuvõim. Kuid reklaami rolli inimeste maailmamõistmise kujunemisel ei saa mingil juhul kõrvale jätta.
Kadri Sado TEKSTIANALÜÜS FLEE.02.098 Elame tarbimisühiskonnas ning seetõttu on kaubal ( toode, teenus, idee) meie jaoks väga suur tähendus. Turundus ja reklaam loovad asjadele väärtuse ning tihtipeale jääb kauba kasutusväärtus suuresti alla kaubamärgile endale. Ostetakse pigem märki, kui toodet ennast. Põhjuseks võib tuua ehk inimeste väärtushinnangud, mida kujundab meie endi ümbritsev ühiskond. Reklaam on sõnum tootjalt tarbijale. Reklaami eesmärk on eelkõige kauba müügi edendamine. Reklaamija arvestab reklaami koostades eelkõige tarbijaskonnaga, et saavutada reklaamiefekt.
tasemeks oleks vajalik aga veelgi suurem eelarve. Lubadused selles valdkonnas jäävad selgelt teostamatuteks. Populistlikke lubadusi on aga rohkemgi. Postkastidest võib ikka aeg-ajalt leida reklaami ravimitele või toidulisanditele. Seadus ei ole reguleerinud toidulisandite ega ravimisarnaste toodete reklaami, kuigi reklaamis ei tee tarbija tavaliselt vahet, kas tegemist on ravimi või toidulisandiga. Pigem on oht, et toidulisandite reklaami korrastamatus tekitab tarbijates segadust – reklaam loob inimestes põhjendamatuid ootusi ja sageli ka valesid arusaamu. Firmad, mis tegelevad samades valdkondades üritavad reklaamides lubadustega üksteist üle trumbata. Ühed teevad seda eetiliselt, teised aga kõiguvad vägagi eetilisuse piiril. Miks ei võiks need firmad vähemalt osa reklaamirahast investeerida parem oma töötajatesse? Muidugi on ka tõeliselt lõbusaid ja toredaid reklaame. Mida on isegi tore vaadata, iseasi kas need reklaamid kohe ostma kutsuvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
