naturaalmajandus, käsu- ehk plaani- ning turumajandus Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust (sisemajanduse koguproduktist ehk SKP-st) Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta (Eestis on näiteks üldine käibemaksumäär 18 protsenti kauba hinnast) Maksusüsteem maksustamise põhitõed Mandaat esindusõigus; ühele ringkonnale eraldatud saadikukoht Massikommunikatsioon paljude inimeste suhtlemine massimeediat ehk massikommunikatsiooni (TV-d, raadiot, ajalehti, internetti) kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest Massimeedia vahendid, mis võimaldavad edastada infot üheaegselt või lühikese ajavahemike jooksul väga paljudele inimestele, massidele, massimeedia vahenditeks on raadio, televisioon, trükiajakirjandus, internet Minister valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi
Ühiskonna kordamisküsimused 1. Pluralism- Huvide mitmekesisus ühiskonnas, nt. Erinevad tegevused õpilastel klassis. 2. Pluralistlik ühiskond- Ühiskond, kus on lubatud omada mitmesuguseid huve ja vaateid, nt. Demokraatia, klass, kus igal ühel on omad huvid, jt. 3. Identiteet- Ühtekuuluvustunne, mis põhineb territooriumil, ajalool, kultuuril, keelel ja põhiväärtustel, nt. Eesti rahvus, klassi identiteet, kooli identiteet, jt. 4. Tolerantsus- Sallivus aktsepteerimine teiste suhtes ja nende huvide suhtes, nt. Naiste hääleõiguse saamine, eri rasside abielu, jt (kõik, mis vanasti oli keelatud ja tabu, kuid nüüd on lubatud). 5. Nulltolerants- Leppimatus ja sallimatus kõige suhtes, millega ei tohiks ega ei saa leppida, nt. Kuritegevus, tapmine, varastamine jne. 6. Kompromiss- otsus, lahendus, milleni jõudmiseks mõlemad osapooled teevad nõudmiste suhtes järelandmisi, kesktee, nt
SÕNASELETUSI administreerimine ehk haldamine riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel aktiivne tööpoliitika tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket (nt ümberõppe ja täiendõppe finantseerimine) aktsia väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud; vt ka fikseeritud vahetuskurss anoomia üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine ühiskonnas, mille põhjuseks on vana väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna apatriid inimene, kellel pole mitte ühegi riigi k
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime
kogum Avalik elu ühiskonna osa kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja aktid Eraelu indiviidi isiklik elukorraldus Kommunikatsioon . Kommunikatsioon suhtlemine . Massikommunikatsioon massisuhtlus , on informatsiooni ühiskondlik korraldus mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Massimeediumiteks on ajalehed,ajakirjad , raadio ning TV. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti teel. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimuparei Infoallikaid on palju Lubatud on 12 infoallikat Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on Võimu tegevus on avalikuse eest varjatud avalik,läbipaistev Kasutada tohib teiste riikide Teiste riikide teabekanalite kasutamine on
Massikommunikatsioon informatsiooni ühiskondlik korraldus, mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele ehk massiauditooriumile. Iseloomulikud tunnused: teadete kiire edastamine, avalikkus, kättesaadavus, lai ja eripalgeline tarbijaskond, info tarbijate passiivne osalus. Ülesanne : 1) harida rahvast 2) Informeerida inimesi riigis ja maailmas toimuvast. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel Infopoliitika riigi väljatöötatud poliitika, millega määratakse riigi osalus teabelevis, selle finantseerimise põhimõtted ning väärtused ja eesmärgid. Avalik arvamus seda uurides palutakse vastajail väljendada oma seisukohta parlamendi, valitsuse või presidendi tegevuse suhtes, hinnata hetkeolukorda mingis avaliku elu valdkonnas, valida lemmikuid poliitikutest Sotsiaalne struktuur Rahvastiku jaotamine teatud tunnuste alusel.
Heaoluriik. Heaoluriik - riik, mis tungib majandusliku tootmise ning jaotamise protsessidesse, selleks, et pehmendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimeste toimetulekule. Heaoluriigi peamiseks tunnuseks on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriigis läheb 40-50% riigi kuludest sotsiaalsfääri vajaduste rahuldamiseks. Algselt oli heaoluriik mõeldud nendele inimestele, kes ise ei jaksanud ennast ülal pidada vanurid, invaliidid. Et taolisi inimesi ülal pidada vajas riik raha ja sellepärast hakkas riik ettevõtjatelt ja töötajatelt nõudma sotsiaalmaksu. 20. saj lõpuks selgus, et heaoluriik on mõeldud ka arvukale keskklassile, sest keskklassi kuuluvad inimesed võisid samuti kannatada tööpuuduse, haiguste ja invaliidistumise all ning 7
poliitilist kultuuri: - teadmised, hoiakud, tavad, mis on seotud poliitika ja kodanikuosalusega. Eraelu Indiviidi isiklik elukorraldus Kodu Perekond Kombed ja uskumused Eraelu on kaitstud seadusega Eraelu probleemide lahendamisel on võimalik abi saada korrakaitseorganilt Iseseisev töö Küsimused 1.1. peatüki lõpus. 1.2. Kommunikatsioon ühiskonnas Kommunikatsioon ehk suhtlemine on vajalik ühiskonnaliikmete vahel, sest suheldes vahetatakse infot ja levitatakse arusaamu ja hinnanguid Kommunikatsiooni vormid (1) 1. vahetu ühe paikkonna inimesed, kullerid, heeroldid - regulaarne postiühendus käivitus Eestis 1683. aastal 2. Vahendatud - 20. saj alguse tehnika arenemine mõjutas info levikut - ajalahed, televiisor, raadio, telefon teabeagentuurid, hiljem internet, e-post Kommunikatsiooni vormid (2) 3
Kasutada tohib teiste riikide massiteavekanaleid. Valitsuse ja poliitika kritiseerimine on lubatud. 5. Millised on huvide tasakaalustamise meetodid ? Seleta neid. -Huvide tasakaalustamise meetodid : Enamusotsustus – Demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab enamus. Kompromiss – Ühe või mitme osapoole järeleanmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele. Konsensus – Üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses. 6. Mis on tsensuur, millistes riikides seda kasutatakse ja mis eesmärkidel ? -Tsensuur on riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eeklontroll trükiste, tele- ja radiosaadete, kõnede sisu üle. Teabe valikuline edastamine. Kasutatakse diktatuuririikides, et teostada järelvalvet. 7. Inimühiskonna kujunemine ja areng. - Inimkoosluse vormid : Ürgkari – koostegutsemine ellujäämise nimel.
Sotsialism: · Solidaarsus · Osalusdemokraatia · Tegelik võrdsus · Võrdsed võimalused · Riigi sekkumine majandusse · Kõrged maksud avaliku sektori rahastamiseks · Riik ja kirik lahutatud Roheline ideoloogia: · Keskkonnakaitse ja säästlik majandamine · Roheline elamisviis · Rajaneb ökoloogilistel teadmistel · Majanduse demonstreeritus ja lokaalne iseseisvus, toodete taaskasutavus ja jääkide taasringlus · Konsensus ja osalusdemokraatia · Roheline maksusüsteem (piirab tarbimist ja keskkonna reostust kütuseaktsiis nt.) · Tuumaenergeetika ja taastuvenergia poolt. Valimised : Funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused Ülesanded/ Funktsioonid: · Peamine ülesanne on tagada riigi regulaarne ja seaduspärane vahetumine, · Vahendada võimule kodanike nõudmisi ja soove · Inimesed saavad poliitikast rohkem teavet
keskkonnapoliitika). · Mittetulundussektor ehk kolmas sektor- mittetulundussektori asutused ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisel, toetudes kodanikualgatusele. · Moraal- moraalinormide kogum. · Õigus- riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum. · Kodanikuühiskond- edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. §1.2: · Suhtlemine ehk kommunikatsioon- sotsiaalne protsess, mis seob ühiskonna- selle valdkonnad, paikkonnad, inimgrupid- tervikuks. · Massisuhtlus ehk massikommunikatsioon- paljude inimeste suhtlemine massimeediat kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest. · Interaktiivne kommunikatsioon- suhtlemine arvuti kaudu. · Massimeedia- vahendid, mis võimaldavad edastada infot üheaegselt või lühikese ajavahemiku jooksul väga paljudele inimestele; vahenditeks raadio, TV, ajaleht, internet
kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse mitmest allikast: vanematelt, eakaaslastelt, koolist, religioonist jm. sotsialiseerumine. 2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond).(õpik lk
Põhjenda kahe näitega. Põhjus: Et arvestada inimeste vajadustega. Näide : Lasteaedade ja lasteaiakohtade arv. Näide : Vanadekodude ja kohtade arv. 4) Vt rahvastikupüramiid http://www.stat.ee/public/rahvastikupyramiid/ Mida saame järeldada rahvastikupüramiidi põhjal? 1) Rahvastiku vananemine 2) Väljarände suurenemine 3) Vähe noori 4. Inimeste mitmekesised huvid. 1) Too EV põhiseadusest näiteid, et Eesti on pluralistlik ühiskond. 2) Too igapäevaelust näiteid, et Eesti ei ole piisavalt pluralistlik ühiskond. 3) Too näiteid enda elust konflikti või probleemi lahendamise võimalustest a) enamusotsustus Meie klassi õpilaste õpilasesindusse valimine b) kompromiss Kommivahetus pinginaabriga. c) konsensus Reisi sihtpunkti valimine. 5. Sotsiaalsed normid meie käitumise määrajad. Millised seadused (nii kirjutatud kui kirjutamata seadused) reguleerivad sinu elu?
valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel e. Iive (positiivne iive, negatiivne iive) - rahvaarvu kasv (see on positiivne ehk plussiive) või kahanemist (negatiivne ehk miinusiive) f. Monarhia - päritav võim veresuguluse alusel (näit isalt pojale) g. Otsene demokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel h. Pluralistlik ühiskond - ühiskond, kus on olemas ja lubatud erinevad vaated ja arvamused i. Rahvus - ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel j. Sotsiaalne kihistus - (võimu, vara, teadmiste, tutvuste, oskuste) ebavõrdsus erinevate ühiskonna kihtide vahel k. Sotsiaalne struktuur - rahvastiku jaotus teatud tunnuste (näiteks jõukuse, elukoha või rahvuse) alusel l. Tööjõud - ühiskonna tööealised ja -võimelised inimesed
Ühiskonna konspekt I Ühiskond - süsteemne tervik, mille üksikud valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Majandus - ühiskonna eluvaldkond, mis tegeleb tootmise, müümise, vahendamise, panganduse, turustamise ja teenindusega. AVALIK SEKTOR - Poliitika - Riik ERASEKTOR - Majandus - Turg KOLMAS SEKTOR - Kodanikuühiskond - Kodanikuühendused ERAELU - Kodu - Pere Kommunikatsioon - suhtlemine. vormid: vahetu, massisuhtlus, interaktiivne. Tsensuur - kui meedia kontrollib valitsust. Iive - rahvaarv. positiivne iive - rahvaarv, mis suureneb sündimuste poolest. negatiivne iive - rahvaarv, mis väheneb surma poolest. Rahvus - näitab inimese põlvkonda ja päritolu vanemate ja vanavanemate järgi. Integratsioon - lõiming rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil.
Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust (sisemajanduse koguproduktist ehk SKP-st) Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta (Eestis on näiteks üldine käibemaksumäär 20 protsenti kauba hinnast) Maksusüsteem maksustamise põhitõed Mandaat esindusõigus; ühele ringkonnale eraldatud saadikukoht Massikommunikatsioon paljude inimeste suhtlemine massimeediat ehk massikommunikatsiooni (TV-d, raadiot, ajalehti, internetti) kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest Minister valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi Mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta Mittetulundussektor ehk kolmas sektor ühiskonna osa, mis eristub era- ehk tulundussektorist ja valikust sektorist; mittetulundussektori asutused ei tegutse tulu
* migratsioon rahvastikuränne * sisemigratsioon rändamine ühe riigi piires. Maalt linna või vastupidi * välismigratsioon rändamine ühest riigist teise * integratsioon ehk lõiming rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade, ja eesmärkide baasil, näiteks Euroopa, sotsiaalne, rahvuslik integratsioon; integratsiooni tulemusel moodustub sidus tervik, mille osad (rahvastikugrupid, riigid) säilitavad oma eripära * Kommunikatsioon ehk suhtlemine informatsiooni vahetamine suhtlemise teel * massikommunikatsioon paljude inimeste suhtlemine massimeediat ehk massikommunikatsiooni (TV-d, ajalehti, raadiot ja internetti) kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest * interaktiivne kommunikatsioon suhtlusviis, mille puhul infotarbijal on võimalik valida infot ja selle alusel reageerida/vastata, avaldada arvamust saadud teabe kohta; peamine vahend on internet
ÜHISKOND Demograafia--rahvastikuteadus, uurib rahva koosseisu ja liikumist. Iive- rahvaarvu muutumine ,mis sõltub sündimuse ja suremuse suhtest ning rahvastikurändest. Negatiivne iive-rahvaarv väheneb. Positiivne iive- rahvaarv tõuseb. Rahvus- inimeste ajalooliselt väljakujunenud ühtekuuluvus vorm, mille aluseks on ühtne territoorium. Integratsioon- riikide või rahvastikugruppide lähenemine, milles aluseks on ühised eesmärgid väärtused ja arusaamad. Leibkond-ühise eelarvega koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla sugulased ,tavaliselt perekond. Ülalpeetav- inimene kes on väljaspool tööiga või töövõimetu, nt laps, vanur ,puudega isik. Tööjõud-ühiskonna tööealised ja võimelised inimesed ja töötud. Sotsiaalne struktuur-rahvastiku jaotus teatud tunnuse alusel. Sotsiaalne kihistus- rahvastiku hierarhiline järjestus ressursid jagamise alusel. Pluralism -e. mitmekesisus mitmesuguste ideede, arvamustega ja orga
Avalik sektor poliitikavaldkond; poliitika ühiskonna üldise koordineerimise ja juhtimise valdkond; kodanikuühiskond avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused; kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused; moraal üldtunnustatud põhimõtted; õigus kultuuris esindatud väärtused, mis on kirja pandud seadustes; kommunikatsioon ehk suhtlemine, mis seob ühiskonna tervikuks; meedia ajalehed, ajakrjad, raadio, televisioon; interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel; avalik arvamus sotsioloogilised küsitlused, uurimaks, mida arvab rahvas mingist olulisest sotsiaalsest või poliitilisest probleemist; rhvastiku sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel; rahvastiku iive rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel; rahvus
POLIITIKA riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. MAJANDUS tootmine ja kauplemine. KULTUUR mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. ÕIGUS riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum. MORAAL moraalinormide kogum, sisaldades üldtunnustatud põhimõtteid, käitumisnorme. KODANIKUÜHISKOND ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. ERAELU indiviidi isiklik erukorraldus (perekond ja kodu, vabadus pidada kinni oma usukommetest ja valida sõpruskonda, elukohta ja vaba aja veetmise viisi. Õigus teenida raha, koguda vara. IIVE sündide, surmade ja sisse-, väljarände vahe. NEG. IIVE rahvaarvu vähenemine. RAHVUS inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajaool, tavadel ja keelel. IN
Ühiskonnaõpetuse eksamiks kordamine Ühiskond on inimeste kogum, kes sõltuvad üksteisest Ühiskonnaelu tasandid : MINA perekond sõbrad kool linn riik jne ehk siis: 1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi ellu see
Sotsiaalne kihistus Rahvastiku hierarhiline(rikkast vaesemaks) järjestus ressursside jagunemise alusel. Leibkond kooselavad inimesed kes majandavad ühiselt, leibkonna liikmed ei pruugi olla omavahel sugulased, üks perekond võib moodustada mitu leibkonda Inimeste mitmekesised huvid Tolerants sallivus Nulltolerants sallimatus Prv Pluralistlik Erimeelsuste lahendamise võimalused: 1. Tugevama õigus (jõumeetod) 2. Enamusotsustus (hääletus) 3. Kompromiss lahenduse jõudmiseks teevad kõik osapooled järeleandmisi 4. Konsensus läbirääkimised kestavad, kuni kõik osapooled on lahendusega 100% rahul Sotsiaalsed normid Õigusaktide hierarhia
Kordamine ühiskonna konrtolltööks! 1. Ühiskonna sektorid! o Avalik sektor e. poliitika valdkond (poliitika+riigiasutused) o Tulundussektor e. erasektor (majandusvaldkond) o Mittetulundussektor ettevõtted, mis ei too sisse kasu (kõik kasumit mitte teenivad kodanike ühendused, nt : kaalujälgijad) 2. Kommunikatsioon ühiskonnas! Suhtlemine ehk kommunikatsionn on info vahetamine. suhtlemine massikommunikatsioon interaktiivne Vahetu suhtlemine Massikommunikatsioon tehniliste vahenditega levitatakse teavet suurtele rahvahulkadele Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti/interneti vahendusel Vahetu suhtlemine otsene suhtlemine inimesega 3. Massikommunikatsiooni vahendid e. massimeediumid! · TV · Ajalehed · Ajakirjad · Raadio 4. Mis on sotsiaalne struktuur?
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�
Ühiskonna KT Mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste kooselu vorm, mida iseloomustab kihistumine ja pluralism. Mis on ühiskonna valdkonnad? Majandus: tootmine ja kauplemine Poliitika: riigi kordineerimine ja juhtimine Kultuur: inimese poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Millised on ühiskonna sektorid? I avalik sektor, koosneb võimuasutustest ja omavalitsustest, eesmärk on riigi toim. II erasektor, koosneb eraettevõtetest, eesmärk kasumi teenimine III mittetulundussektor, koosneb mittepoliitilistest kodanikuorganisatsioonidest, eesmärk töökohtade pakkumine, riigivõimu kontrollimine, meelelahutus Mis on kommunikatsioon? Ühiskonna osa, mis iseloomustab info levikut ja seob riigi tervikuks Kommunikatsiooni ül: Majanduse edendamine, riigi sidumine üheks tervikuks, inimeste teavitamine maailmas toimuvast Mis on massikommunikatsioon? Info levimine suurtele inimhulkadele massimeediumite abil. Demograafilised probleemid: Ee
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav a) Abso
Pool on langenud ning pook kasvanud. Seda mida on rohkem vaja selles valdkonnas on toimunud kasv ja seal kus see ei oma nii suurt tähtsust on toimunud langus. 4. Demokraatlik poliitika jälgib järgmisi põhimõteid: · Tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides. · Sõlmitud kokkuleppet tunnustavad kõik osapooled · Lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtes, unustamata seejuures vähemust Huvide tasakaalustamise peamised meetodid on enamusotsus,kompromiss ja konsensus. 5. Sedused on vajalikud, sest need · Aitavad inimestel kohendada ühiskonnaga ja selles paremini toime tulla; · Reguleerivad inimestevahelisi suhteid ning korraldavad kooselu; · Aitavad säilitada korda, stabiliseerides niivisi ühiskonda; · On riigi tegutsemise aluseks. 6. Sotsiaalsed normid jagunevad kirjutatud ja kirjutamata normideks. · Kirjutatud on juriidiliselt kirjapandud, mille aluseks on õigusnormid. · Kirjutamata on need mis ei ole kirja pandud.
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võim on päritav
I ÜHISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS Teemad · Ühiskonnaelu valdkonnad · Ühiskonna sotsiaalne struktuur · Varanduslik kihistumine · Inimeste huvide mitmekesisus ja selle avaldumisvormid · Normide osast ühiskonnasuhetes · Õigus- ja moraalinormid · Sotsiaalsed normid ja väärtused Mõisted · avalik sektor · erasektor ehk tulundussektor · kolmas sektor ehk mittetulundussektor · avalik elu (vs eraelu) · identiteet · integratsioon · rahvus · iive (negatiivne ja positiivne) · leibkond · hierarhia · stratifikatsioon ehk kihistumine · moraal ehk kõlblus · väärtused · õiglus · õigusakt · diskrimineerimine · huvigrupp · pluralism · tolerantsus · nulltolerants · konsensus · kompromiss 1 Valik eelnevate eksamite ülesandeid Ülesanne 1.
Ühiskond-inimeste kooselu vorm Inimühiskonna põhiolemus on olnud läbi aegade üsna ühesugune. Kõikide maade rahvastiku saab iseloomiustada erinevate tunnuste abil-nt. elukoha, rahvuse, sissetuleku, elukutse või vanuse järgi. Ühiskond-tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist Süsteem- tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Ühiskond jagatakse mitmesugusteks sektoriteks ja valdkondadeks, mis omavahel põimuvad. Nt: Majandus-tootmine ja kauplemine, see puudutab igaüht ja kõiki. Erasektor-kõik eraomanduses olevad ettevõtted Tulundussektor-majanduse eesmärk tulu saamises Poliitika-riigi või linna juhtimis kunst, hõlmab riidgi toimimist korraldavat tegevutst, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esidavad asutused, kes tasakaalustavad huvisid. Nt otsustavad just poliitikud, kui palju raha eraldada kaitseväele ja haridusele jne.. AVALIK e. Ühiskondl
miks? - erinevad marginaalsed rühmad ühiskonnas - erinevate graafikute analüüsimine; tabeli vm andmete põhjal graafiku joonistamine 3) Varanduslik kihistumine (õpik lk 16-19) - mõisted: sotsiaalne kihistus, perekond, leibkond, ülalpeetav, tööjõud - varaliste ja vaimsete resurrside kättesaadavuse vahelised seosed 4) Inimeste huvide mitmekesisus ja selle avaldumisvormid (õpik lk 20-23; TV ül 14.-15.) - mõisted: pluralism, identiteet, tolerantsus, nulltolerants, kompromiss, konsensus - rassilised, rahvuslikud, vanuselised, soolised, perekondlikud ja varanduslikud iseärasused; tolerantsus või nulltolerants nende erinevuste suhtes - erinevad võimalused vastuolude lahendamiseks ning nende positiivsed ja negatiivsed küljed: jõumeetodid, enamusotsustsus, kompromiss, konsensus - osalemine ühiskondlikes liikumistes, surverühmades, protestiavaldustes, erakondades
................................................................................................46 6.2.2. Sotsialiseerumise protsess............................................................................. 46 6.2.3. Sotsialiseerimise agentideks..........................................................................47 6.2.4. Mina-pildi kujunemine.................................................................................. 47 6.2.5. Sotsialiseerumine ja identiteet.......................................................................48 6.2.6. Erikson ja ego arenemine.............................................................................. 48 6.2.7. Kokkuvõtteks:................................................................................................50 7. Grupid ja interaktsioon................................................................................................ 50 7.1. Sotsiaalne struktuur.......................