Autorist: James Fenimore Cooper (September 15, 1789 September 14, 1851) James Fenimore Cooper oli populaarne Ameerika kirjanik. Ta on tuntust kogunud oma mere novellidega aga samas ka ajalooliste novellidega. Tema populaarseim teos on ,,Viimane mohikaanlane" mida peetakse samuti tema meistriteoseks. Oma esimese raamatu avaldas ta anonüümselt. Selle raamatu nimeks oli ,,Precaution" ning see ilmus 1820. Cooper kirjutas ,,Viimase Mohikaanlase" kirjutas ta Warrensburgis mis on natuke põhjas kogu raamatu tegevus paigast. 1826 kolis Cooper oma perega Euroopasse kus ta aga ei jätnud oma raamatute kirjutamist. Talle pakuti tööd Ühendatud Riikide organisatsioonis mille ta ka vastu võttis. 1833 aastal naases Copper Ameerikasse kus ta koheselt avaldas raamatu ,, A letter to my Countryman". Tema ,,Hirvekütis" on väga hästi näha tema enda idealiseerimise. Kõik tema raamatud mis ta nüüd oli hakanud avaldama kõnelesid poliitikas
Eriti soositi valeripsmete ja põnevalt helendavate kahvatute värvide kasutamist. 1970-1980 1970ndad on saanud halva maitse sümboliks, sest nad sünnitasid trende, mis murdlainete kombel saabusid selleks, et kohe kaduda. Punk oli ajastu tõeline väljendaja.Provotseerivate T-särkide, kobakate saabaste, kettide ja neetidega nahkjakkide jurde käisid ainsa võimaliku soenguvariandina hullumeelsetes värvides sarvedeks, piikideks või mohikaanlase peaeheteks kujundatud juuksed. Kehaosade augustamine ja haaknõelad andsid imagole viimase lihvi. 1970ndate terviseteadlik naine jumaldas sporti. Harrastati joogat, vändati trenazööri või hüpati aeroobikas, teadmata midagi soojendusharjutustest ja traumadest, mida põhjustab linnatänavatel õhukese tallaga võimlemiskingades jooksmine. 1970ndate üks koledamaid sünnitisi oli kihiline mood. Kohutavalt tülikas oli kanda talupojaseelikut koos kohmaka meremehejaki-taolise rõivaesemega
(Cosgrave 2002) PUNK oli üks tähtsamaid sündmusi 1970ndate moes. 1977. aastal tegi Derek Jarman filmi Juubel, milles kujutati Inglismmad kuninganna Elizabeth I silmade läbi, kes käis läbi Londoni linnatänavate koos rahulolematu nooruki, töötu ja õnnetu heidikuga. Kobakate saabste, kettide ja neetide nahkjakkide juurde käisid ainsa võimaliku soenguvariandina hullumeelsetes värvides sarvedeks, piikideks või mohikaanlase peaehteks kujundatud juuksed. Kehaosade augustamine ja haaknõelad andsis imagole viimase lihvi.Pungi mõju jõudis mitte ainult uue laine tänavamoodi, vaid ka disaineriteni nagu Zandra Rhodes 1970ndatel ja hiljem Jean-Paul Gaultier. (Mulvey & Richards 1998) TEKSAD disainertiteksad sündisid 70ndatel, kuiGloria Vanferbilt, Fiorucci ja Calvein Klein tõid välja erineva lõike ja värviga püksid, mis mõnda aega olid populaarsemad traditsioonilistest markidest. (Mulvey & Richards 1998)
kingadega. Kümnendi lõpuks olid liibuvad (läbipaistvad kui ka ihuvärvi) seksikad rõivad saanud võidu laia lohvaka stiili üle. PUNK sündis tänaval suhteliselt lühiajalise protesti- ja kultusemoena. Selle stiili juurde käisid provotseerivad T-särgid ja ämblikmehemustriga mohäärsviitrid. Kobakate saabaste, kettide ja neetidega nahkjakkide juurde käisid ainsa võimaliku soenguvariandina hullumeelsetes värvides sarvedeks, piikideks või mohikaanlase peaehteks kujundatud juuksed. Kehaosade augustamine ja haaknõelad andsid imagole viimase lihvi. Teksad- disaineriteksad sündisid 1970ndatel (Cloria Vanderbilt, Fiorucci, Calvin Clein); erineva lõikega, värviga; denimteksad; teksaseid oli velvetist, elastikust ja leopardimustrilistena ning neid kanti koos spordijalatsitega või kauboi saabastega, ka ületõstetud kraega nahkjakiga; teksad olid kitsamad kui kunagi varem ning väga populaarsed. Aluspesu