pöördus Cooper Jäädavalt tagasi Ameerika Ühendriikidesse oma kodumõisa, kus jätkas kirjutamist ja elas kuni surmani. Kirjuatmist alustas Cooper 30aastalselt, tõuke andis talle kirjuatmises kehv majanduslik olukord. Tema loomingus on võimalik eristada kolme olulisemat teemaringi: revolutsioon(,,Salakuulaja", ,,Bravo"), mereromaanid(,,Loots", ,,Punane piraat") ja rajamaa (mis on indiaaniromaanide tsükkel 5-köiteline ,,Nahksuka jutud" jaguneb veel omakorda "Hirvekütt", "Viimane mohikaanlane", "Rajaleidja", "Pioneerid", "Preeria"). Lisaks romaanidele kirjutas Cooper 10köidet reisikirju ja ,,Ühendriikide laevastiku ajaloo". Kokku hõlmas Cooperi looming 50raamatut, mille seas on 33romaani, lisaks avaldas ta hulganisti artikleid USA järjest hoogsamini laienevas ajakirjanduses, pälvides õigusega ,,Ameerika Scotti" kuulsuse. Cooper on oma eluajal kirjutanud hulk romaane, milledest parimad on raamatutetsükkel Punanahkadest, n. n. ,,Nahksuka jutud": ,,Hirvekütt", ,,Viimne
lopsaka lehestiku.Maapind oli üsna tasane, ainult keskel kerkis väike seljak, mis jagas neeme põhja ja lõunaosaks.(kirjeldus leheküljel 248) Autorist: James Fenimore Cooper (September 15, 1789 September 14, 1851) James Fenimore Cooper oli populaarne Ameerika kirjanik. Ta on tuntust kogunud oma mere novellidega aga samas ka ajalooliste novellidega. Tema populaarseim teos on ,,Viimane mohikaanlane" mida peetakse samuti tema meistriteoseks. Oma esimese raamatu avaldas ta anonüümselt. Selle raamatu nimeks oli ,,Precaution" ning see ilmus 1820. Cooper kirjutas ,,Viimase Mohikaanlase" kirjutas ta Warrensburgis mis on natuke põhjas kogu raamatu tegevus paigast. 1826 kolis Cooper oma perega Euroopasse kus ta aga ei jätnud oma raamatute kirjutamist. Talle pakuti tööd Ühendatud Riikide organisatsioonis mille ta ka vastu võttis
· 20-aastaselt päris Cooper oma surnud isa vara. 1. jaanuaril 1811 abiellus ta Susan Augusta de Lanceyga. · 1820 otsustas ta hakata kirjanikuks, samal aastal ilmus ka ta esimene teos "Ettevaatus" Tunnustused · James Fenimore Cooper valiti 1823. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks. Tuntumad teosed · "Salakuulaja,, · "Pioneerid ehk Susquehanna allikad,, · "Loots,, · "Viimane mohikaanlane: jutustus aastast 1757,, · "Preeria,, · "Punane rändaja,, · "Rajaleidja ehk Sisemeri,, · "Hirvekütt ehk esimene sõjarada,, · "Merelõvid,, · "Punanahad,, · "Ahelatekandja,, · "Saatana varvas,, · "Kaks admirali,, Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/James_Fenimore_Cooper http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/james_fenimore_cooper_r isto.ht
James Fenimore Cooper oli ameerika kirjanik .Kellel eristati kolme loomingut ,milleks olid indiaaniharud,ajaloolised ja mereainelised teemad.Kuulsaks sai Cooper romaaniga ,,Salakuulaja". Parimad teosed aga indiaaniromaanidest olid : ,,Nahksuka jutud", ,,Pioneerid", ,,Viimane mohikaanlane", ,,Preeia", ,,Rajaleidja" ning ,,Hirvekütt".Enamjaolt nende sisud sisaldasid indiaaniharude võistlusi kolonisaatoritega.Kes peaks olema sisserändajad.Teosed on looduskirjeldusega . Hirvekütt Selles raamatus esinevad sündmused toimusid 1740. ja 1745 aastate vahel .Selles teoses võib liigitada tegelased kaheks: head ja halvad.Raamatu peategelaseks on Hirvekütt,kelle võib kindlasti liigitada sinna heade poole.Ta oli hea iseloomuga ja sõbralik ja raamatut
Looming s võib eristada kolme teemaringi: ed, nelised, suguharude elu käsitlevad romaanid d teosed olid tugevasti mõjutatud W. Scotti loomingust ane iseloomustavad seikluslikkus ja võrratud merekirjeldused ärtustas nn loomulikku inimest põhisüzeelt lihtsad kuid dünaamilised, täis põnevaid dramaatilisi Tuntuimad teosed: olulisema osa moodustab indiaaniromaanide tsükkel ,,Nahksuka neerid" mane mohikaanlane" eria" aleidja" vekütt" uulaja" na varvas" Walt Whitman (1819-1892) Luuletaja ja esseist Teda peetakse mõjukaimaks ameerika luuletajaks ainus teos on "Rohulehed", mida ta toimetas ja täiendas kuni s Looming de asemel kasutas ta vabavärssi, mis edastab ka tema filosoofilis imese kehalist ilu ja puhtust.
Hirvekütt James Fenimore Cooper Autorist James Fenimore Cooper (15. september 1789 14. september 1851) oli ameerika kirjanik. Tema rohkete mere-, rajamaa- ja ajalooromaanide hulgas on tuntuim 5- köiteline indiaaniromaanide tsükkel "Nahksuka jutud": ("Hirvekütt", "Viimane mohikaanlane", "Rajaleidja", "Pioneerid", "Preeria") Raamatu sisu Kaks meest, Hirvekütt ja Välejalg, on teel Vilkuva Peegli nimelise järve poole, et seal kohtuda sõbra Chingachgookiga. Kohale jõudes sattuvad nad võitlusesse kahe leeri vahel. Üheks pooleks olid skalpe jahtivad punanahad ja teiseks pooleks järve peal elav Thomas Hutter koos oma kahe tütre Judithi ja Hettyga. Varsti põgeneb punanahkade juurest Mao pruut Tasa, nagu meie teda raamatus tunneme
the Peak (1822), Quentin Durward (1823), St. Ronan's Well (1824), Refgauntlet (1824), Tales of Crusaders (1825), Woodstock (1826), Anne of Geierstein (1829) James Fenimore Cooper (15 Sept. 1789 - 14 Sept. 1851), sünnikoht - Burlington, suri Cooperstown'is. Faktid: Põnevusromaanide "ristiisa", 1806 - 1811a. töötas meremehena, 1811a. abielus Susan DeLancey'ga. Teosed: Salakuulaja (1821), Pioneerid (1823), Loots (1823), Viimane mohikaanlane (1826), Preeria (1827), Punane rändaja (1828), Bravo (1831), Reisikirjade sari (1836-1838), Hirvekütt (1841), Kaks admirali (1842), Saatana varvas (1845), Ahelatekandja (1845), Punanahad (1846), Merelõvid (1849). Edgar Allan Poe (19 Jan 1809 - 7 Oct 1849), sünnikoht - Boston(USA), suri Baltimore linnas (USA). Faktid: ulmeromaanide "ristiisa", ta vanemad olid rändnäitlejad ning surid, mil Edgar oli kahe
HIRVEKÜTT James Fenimore Cooper oli rahvuselt ameeriklane. Ta sündis 15. septembril 1789 ja suri 14. septembril 1851. Tema rohkete mere-, rajamaa- ja ajalooromaanide ning kaasaja-aineliste satiiride ja traktaatide hulgas on tuntuim 5-köiteline indiaanlasromaanide tsükkel ,,Nahksuka jutud": ,,Pioneerid", ,,Viimane mohikaanlane", ,,Preeria", ,,Rajaleidja" ja ,,Hirvekütt". Tema teoste hingestatud looduspildid, elav süzee ja sangarlusekultus on toonud talle laialdase populaarsuse. Teose analüüs Sisu lühikokkuvõte. Kaks meest, Hirvekütt ja Välejalg, on teel Vilkuva Peegli nimelise järve poole, et seal kohtuda sõbra Chingachgookiga. Kohale jõudes sattuvad nad võitluskeerisesse kahe leeri vahel. Üheks pooleks olid skalpe jahtivad punanahad
Olin sellest kirjanikust ennemgi kuulnud, aga polnud kunagi htegi tema raamatut lugenud. Ma ei oodanud sellelt raamatult kuigi palju, lihtsalt et oleks natukenegi pnev. Autori elu lhitutvustus James Fenimore Cooper oli rahvuselt ameeriklane. Ta sndis 15. septembril 1789 ja suri 14. septembril 1851. Tema rohkete mere-, rajamaa- ja ajalooromaanide ning kaasaja-aineliste satiiride ja traktaatide hulgas on tuntuim 5-kiteline indiaanlasromaanide tskkel Nahksuka jutud: Pioneerid", Viimane mohikaanlane, Preeria, Rajaleidja ja Hirvektt. Tema teoste hingestatud looduspildid, elav see ja sangarlusekultus on toonud talle laialdase populaarsuse. Teose anals Sisu lhikokkuvte. Kaks meest, Hirvektt ja Vlejalg, on teel Vilkuva Peegli nimelise jrve poole, et seal kohtuda sbra Chingachgookiga. Kohale judes sattuvad nad vitluskeerisesse kahe leeri vahel. heks pooleks olid skalpe jahtivad punanahad ja teiseks pooleks jrve peal elav Thomas Hutter koos oma kahe ttre Judithi ja Hettyga
Võib vaid ette kujutada, kui palju materjali semiootika-alasteks uurimistöödeks see romaan pakub. Kolmandas maailmas elab raudrahvas, kes tuleb suurte laevadega üle mere, vallutab maid ja allutab rahvaid ja teeb üleüldse, mida ise tahab. Maailmavalitsejad, ühesõnaga. Kui vana metsarahvas Põhja Konna kaasabil nende vastu edukalt võitlust pidas, siis külarahvas seda enam ei tee, vaid jumaldab ja järgib neid sinisilmselt. Ja kõige selle keskel on meie viimne mohikaanlane, metsapoiss Leemet, kes korraga märkab, et on igas asjas viimane, viimane, viimane. Tal on kõik ja ta jääb kõigest ilma. Poisikesest, kes esialgu maailmas ja maailmaga väga hästi hakkama saab, saab mees, kes on pahuksis kõige ja kõigiga, välja arvatud ta enda kaduv maailm. Metsarahva viimsed esindajad kuulutavad sõja külarahvale ja raudrahvale. Ei saa öelda, et ebaõnnestunult. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kirjeldab tüüpilist ja kurba juhtumit, kus traditsiooniline
pläraläraleenu, piripilliliisu, salgumari, tuhkatriinu). Pärisnimi on kasutusel üldnimena ka sõnapaarides (Minnid ja Mannid, Jukud ja Jaanid) ning üksikult (koljat koljatikasvu mees, Juku poiss, laps). (Õim 2001B; Mäearu 2002) 7 Inimene > rahvuse esindaja. Need nimetused ei ole eriti sagedased: villis venelane, igavene juut, viimane mohikaanlane. Inimene > mütoloogiline olend. Sellisel kujundil on enamasti usundiline taust: tiibadeta ingel, ingel maa peal, vaene kurat, püstisaatan jne. Inimene > kehaosa. Nende fraseologismide puhul on lähtutud osa-terviku suhtest ja nimetuse moodustamises on lähtutud kehaosa tähtsusest (helge pea, kulupea, tainapea jne), funktsioonist (parem käsi, kobakäpp, kurjad keeled, kuldsuu), asendist (tähtis nina, lehtsaba), välimusest (kirvenägu) vms. Inimene > botaanikatermin
TOMING) VLADIMIR OBRUTSEV "KESK-AASIA AVARUSTES" (TÕLKIJA HEINO KIIK) FERENC MOLNÁR "PÁL-TÄNAVA POISID" (TÕLKIJA JULIUS MARK) VAHTANG ANANJAN "PANTRIKURU VANGID" (TÕLKIJA ARTHUR GROSS) ALEXANDRE DUMAS VANEM "KOLM MUSKETÄRI" (TÕLKIJA JANA LINNART) ALEKSANDR AVDEJENKO "TISZA KALDAL" (TÕLKIJA HARDI TIIDUS) ROBERT LOUIS STEVENSON "MUST NOOL" (TÕLKIJA ÜLO TAMBEK) LUDWIG RENN "TRINI" (TÕLKIJA VERONIKA KRUUS) 5 JAMES FENIMORE COOPER "VIIMANE MOHIKAANLANE" (TÕLKIJA ÜLO TAMBEK) WALTER SCOTT "ROB ROY" (TÕLKIJA LINDA TARGO) 1958 JULES VERNE "KAPTEN GRANTI LAPSED" (TÕLKIJA MARTA SILLAOTS) ALEKSEI TOLSTOI "INSENER GARINI HÜPERBOLOID. AELITA" (TÕLKIJA ARTUR GROSS) JAMES FENIMORE COOPER "RAJALEIDJA" (TÕLKIJAD ELISABETH LUKATS, HUGO VIHALEM) ALEXANDRE DUMAS "KAKSKÜMMEND AASTAT HILJEM" (TÕLKIJA HENNO RAJANDI) SELMA LAGERLÖF "NILS HOLGERSONI IMELIK REIS LÄBI ROOTSI" (TÕLKIJA VLADIMIR BEEKMAN)
suuresti Sostakovitsi muusika kahe suurema saatesarjaga: ühes (kolmapäeviti kell 19) antakse eetrisse kõik 15 autori sümfooniat eri esitustes ning teine kannab pealkirja "Dmitri Sostakovits 100. Elu muusikas" (pühapäeviti kell 9.05 ja teisipäeviti 16.05). Esimest kommenteerib ning teise autoriks on muusikateadlane Tiia Järg, meie tunnustatud Sostakovitsi ekspert. Eesti publikule ei ole see helilooja, "sümfonismi viimane mohikaanlane", kindlasti mitte tundmatu suurus, ent avastamisrõõmu pakuvad interpretatsioonid lõpmatuseni. Vanemuise sümfoonikute hooaja avakontserdile tõi täismaja publikut rõõm kohtuda populaarse Griegi Klaverikontserdiga Peep Lassmanni esituses, ergas huvi värske peadirigendi ja teatri muusikajuhi Toomas Vavilovi vastu ja kindlasti soov nautida suure juubilari V sümfoonia esitust koduorkestrilt. Kuna üldiselt heatasemelise
seal hulkuvate jahimeestega, kes said talle hiljem eeskujuks Nahksuka juttude loomisel. 1806. a. astus James laevastikku, kus teenis rea aastaid. 1826.--29. aastani oli ta Ameerika Ühendriikide konsuliks Lyonis, seejärel rändas reas. Euroopa riikides ja 1833. a. pöördus jäädavalt tagasi oma kodumõisa, kus elas kuni surmani 1851. a. Cooper on oma eluajal kirjutanud hulk romaane, milledest parimad on raamatutetsükkel Punanahkadest, n. n. «Nahksuka jutud»: «Hirvekütt», «Viimne mohikaanlane», «Rajaleidja», «Pioneerid» ja «Preeria». Nende romaanide peakangelaseks on piirivööndi kütt Natty Bumppo ja indiaanlased Tsingatsguk ning tema poeg Unkas, viimne mohikaanlane. Vene progressiivsed kirjanikud hindasid Cooperi loomingut väga kõrgelt. V. G. Belinski kirjutas: «Vaevalt küll võiks kõigi tuntud romaanide seast viidata loomingule, mis paistaksid silma niisuguse ideede sügavuse, mõtete julguse, elutäiuslikkuse ja geeniuse küpsuse poolest.»
laevastikku. Cooper kasutas loomingus täiesti uut temaatikat, kujutades Põhja-Ameerika loodust ning Ameerika kontinendi põliselanikke indiaanlasi. Tema "Nahksuka jutud" saavutasid laialdase populaarsuse, mõjutades koguni Euroopa romantismi. Indiaani suguharude elu käsitlevate romaanide keskseks teemaks on indiaanlaste võitlus sissetungijate-kolonisaatorite vastu. Romaanitsükkel "Nahksuka jutud" koosneb viiest romaanist: "Pioneerid" (1823), "Viimane mohikaanlane" (1826), "Preeria" (1827), "Rajaleidja" (1840) ja "Hirvekütt" (1841). Ajaliselt varaseimad sündmused toimuvad tegelikult viiendas romaanis "Hirvekütt" ja jõuavad lõpplahenduseni romaanis "Preeria". Romaane ühendab üks kangelane jahimees Natty Bumppo Nahksukk; ta esineb ka nimede all Pikk Karabiiner, Haukasilm, Rajaleidja, Hirvekütt. Natty Bumppo on ideaalne kangelane. Positiivsed kangelased on ka indiaanlased Tsingatsguk, Unkas ja mõned teised. Cooper suhtub
Legend on suuline rahvalooming, seega edasijutustades muutub selle sisu iga edasijutustaja muudab seda toetudes oma kogemustele. Selle tõttu on legendide ajaloolist tagapõhja raske leida. Legend ajalooga seotud pärimuslik lugu= lood pühakute eludest jne. 8) James Fenimore Cooper 15.september 1789 14.september 1851. Ameeriklane. Elas 61 aastaseks. Tuntuim on 5- köiteline indiaaniromaanide sari Nahksuka jutud( Hirvekütt, Viimane Mohikaanlane, Rajaleidja, Pioneerid, Preeria), mille peategelane on ääremaalane Natty Bumppo . Cooper oli Ameerika kirjanik. Ta sündis mõisnike perre. Ta isa omas tervet linna. Cooper oli esimene kes rääkis et indiaanlased on head , sest sel ajal peeti verist sõda nendega. Kolmeteistkümneselt sai ta sisse Yale'i, aga visati sealt välja, kuna ta viskas vempe( treenis eesli professori toolile istuma). Täisealiseks saades liitus ta USA mereväega. 21selt lahkus ta sealt ja abiellus Susan DeLancey'ga
Cooperi 1821. aastal ilmunud ,,Nahksuka jutud" tegid temast omal ajal ühe populaarsema kirjaniku. Cooperi loomingus võib eristada kolme teemaringi : ajaloolised, mereainelised ja indiaanisuguharude elu käsitlevad romaanid. Cooperi ajalooainelised teosed olid tugevasti mõjutatud W. Scotti loomingust; mereromaanides, mida iseloomustavad seikluslikkus ja võrratud merekirjeldused, kasutas kirjanik oma mälestusi laevastikus teenimise ajast. ,,Nahksuka jutud", ,,Pioneerid", ,,Viimane mohikaanlane", ,,Preeria", ,,Rajaleidja" ja ,,Hirvekütt". Rosseau mõjul väärtustas C. nn loomuliku inimest. Ta teosed põhissüzeelt lihtsad, kuid dünaamilised, täis põnevaid dramaatilisi sündmusi. Loodus on C.-il hingestatud ülev ja karm, kuid ikka kaunis. Edgar Allan Poe (1809-1849) Poe oli sündinud Bostonis, ta jäi varakult vaeslapseks, kuid õnneks adopteeris rikas kaupmees J. Allan. Poe esikogu ,,Tamerlan ja teisi luuletusi" ilmus anonüümselt 1827. aastal. Peale sõjaväest käimist
Naisenimedega on tehtud taldrikuklaara 'teenijatüdruk', köögikata või köögikati 'kokk või köögitüdruk', lehmaliisu 'karjatüdruk', karvamari 'juuksur', kastorkamari 'meditsiiniõde', passijatriinu 'koristaja'. (Mäearu 2002: 31) 4. Inimene > rahvuse esindaja Inimesele antakse nimetus rahvuse esindaja kaudu suhteliselt harva. Siiski saab tuua mõned näited: villis venelane, igavene juut, selle töö juut, viimane mohikaanlane. (Õim 2001a: 561) 5. Inimene > mütoloogiline olend Sellistel isikunimetustel on mütoloogiline tagapõhi: tiibadeta ingel, vaene kurat, püstisaatan, noor jumal. Näiteks väljendis püstisaatan võrreldakse inimest saatanaga ja täiendkomponendiga püsti püütakse tema riukalikku olemust veelgi rõhutada. Samas väljendi vaene kurat kandjal lähevad kõik ettevõtmised vett vedama, seda näitab täiendkomponent vaene. (Õim 2001a: 561) 6. Inimene > kehaosa
-ajaloolise romaani rajajaks sai Soti-Inglise kirjanik Walter Scott, tema tuntuimad romaanid on Sotimaa ajalugu kajastav ,,Rob Roy" ja ja võitlusest ülemvõimu pärast Inglismaal ,,Ivanhoe"- romaane tõlgiti paljudesse keeltesse -tema loomingutest kujunes välja uus kirjanik James Fenimore Cooper, ta tõi täiesti uue temaatika, oluliseim koht tema kirjaduspärandis on Nahksuka Jutud kuhu kuuluvad romaanid: ,,Pioneerid", ,,Viimane mohikaanlane", ,,Preeria", ,,Rajaleidja", ,,Hirvekütt" -ülimalt populaarseks kujunes Pseudoajalooline romaan, kus edastati ajaloolisi sündmusi, selle stiili tuntuim esindaja on Alexandre Dumas kelle suurimad romaanid on ,,Kolm musketäri" ja ,,Krahv Monte Cristo", leidub isegi filmidena KÜSIMUSED!!! · inglise renessansi esindaja, tema tähtsaimad teosed(3) ja kirjuta lühidalt ühe teose sisukokkuvõtet ( ,,Romeo ja Julia", ,,Othello" ja ,,Tõrksa taltsutamine")
..............................................................................33 Tule ääres istun mina................................................................................................................34 Tüdruk, armastan päikest ja tuuli..............................................................................................34 Vana vaksal...............................................................................................................................35 Viimane mohikaanlane..............................................................................................................36 Viimne ratsu..............................................................................................................................36 Viljandi paadimees....................................................................................................................37 Ämmamoori maja..............................................................................................
· Indiaanlased ühiskonna väline rass · Lõhestunud suhtumine: imetlus ja põlgus · Esialgu sooviti assimileerida, seejärel võeti kasutusele reservaadid 1830. Aastatel (Oklahoma) · Lääne väljarändajate jaoks indiaanlane oli vaenlane · Filosoofid, kirjanikud, ajaloolased tundsid huvi indiaanlaste vastu: romantika idealiseeriv looduslapse teooria: ... loodi müüt metsikust läänest ja indiaanimütoloogia: ... J.F.Cooper. Viimane mohikaanlane (1826) ... H.W.Longfellow. Song of Hiawatha (1855) · Antropoloogid: indiaanlased on kõrgema rassi esindajad kui mustanahalised: ... armastavad vabadust, võimatu orjastada, ... samas metsikud olendid, keda ,,valgetel" on vaja allutada: ,,loomulikud kaotajad" ,,Neegrite" positsioon ühiskonnas enne kodusõda · Moodustasid juba ammu ameerika ühiskonna ja majanduse lahutamatu osa: lõunas vallasvara · NB! Briti saartel orjus uusajal tundmatu
Johann Wolfgang von Goethe (1749 1832) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane.Tema tähtsaimad teosed on "Noore Wertheri kannatused", "Faust"( osa 1 ja 2 ) Edgar Allan Poe (1809 1849) oli ameerika romantiline kirjanik, luuletaja, toimetaja ning kirjanduskriitik. Tema tähtsaimad teosed on ,,Tamerlan ja teisi luuletusi", ,,Luuletusi", ,,Kaaren ja teisi luuletusi". James Fenimore Cooper (1789 1851) oli ameerika kirjanik. Tema tähtsaimad teosed on "Rajaleidja ehk Sisemeri", "Viimane mohikaanlane", "Preeria". Alexandre Dumas vanem (1802 1870) oli prantsuse kirjanik, kes on tuntud ajalooliste seiklusromaanide poolest. Ta on kõige loetum prantsuse kirjanik maailmas. Tema tähtsaimad teosed on "Kolm musketäri", "Krahv Monte-Cristo", "Kakskümmend aastat hiljem" Mihhail Jurjevits Lermontov (1814 1841) oli vene luuletaja. Tema tähtsaimad teosed on "Poeedi surm", "Valelik", "Mõtisklus". Lydia Koidula (1843 1886) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar
Johann Wolfgang von Goethe (1749 1832) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane.Tema tähtsaimad teosed on "Noore Wertheri kannatused", "Faust"( osa 1 ja 2 ) Edgar Allan Poe (1809 1849) oli ameerika romantiline kirjanik, luuletaja, toimetaja ning kirjanduskriitik. Tema tähtsaimad teosed on ,,Tamerlan ja teisi luuletusi", ,,Luuletusi", ,,Kaaren ja teisi luuletusi". James Fenimore Cooper (1789 1851) oli ameerika kirjanik. Tema tähtsaimad teosed on "Rajaleidja ehk Sisemeri", "Viimane mohikaanlane", "Preeria". Alexandre Dumas vanem (1802 1870) oli prantsuse kirjanik, kes on tuntud ajalooliste seiklusromaanide poolest. Ta on kõige loetum prantsuse kirjanik maailmas. Tema tähtsaimad teosed on "Kolm musketäri", "Krahv Monte-Cristo", "Kakskümmend aastat hiljem" Mihhail Jurjevits Lermontov (1814 1841) oli vene luuletaja. Tema tähtsaimad teosed on "Poeedi surm", "Valelik", "Mõtisklus". Lydia Koidula (1843 1886) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar
annaabi.ee 
