nõudes palgatõusu. 8. märtsil (vkj 23. veebruaril) alanud demonstratsioonil nõuti kohalike sõjatehaste tööliste toiduainetega varustamise ja elamistingimuste parandamist. Demonstrandid hakkasid juba järgmisel päeval esitama poliitilisi nõudmisi sõja lõpetamiseks. 10. märtsil (vkj 25. veebruar) toimus kogu Petrogradi hõlmav streik. Sellel ajal nõudis Venemaa Keisririigi sõjaväe kõrgema ülemjuhatuse staabis Ukrainas Mogiljovis (tänapäeval Mahilo Valgevenes) viibinud keiser Nikolai II, et Petrogradi sõjaväeringkonna ülem Sergei Habanov suruks rahutused sõjaväe abil maha. Kui aga 11. märtsil (vkj 26. veebruaril) kasutasid politsei ja sõjavägi meeleavaldajate vastu relvi, siis 12. märtsil (vkj 27. veebruaril) keeldus suurem osa sõjaväelasi elanike vastu jõudu kasutamast ning ühines demonstrantidega, vallutas linnas olevad relvalaod ja vabastas Krestõ vanglast poliitvangid.
pikalt mööda Euroopat, 1726 reisis Inglismaalt mööda maaismaad Peterburi Sakslane Johann Ludvig Orlich 1770 saabus laevaga Paldiskisse,tegutses siin aasta poolteist koduõpetajana,reisis maismaad mööda Tallinnasse Sakslane Johann Joachim Bellerman,tegutses eestimaal1778-1781koduõpetajana,1781 reisis Peterburi,hiljem siirdus tagasi Saksamaale Nikolai Karamzin 1789 reisis Peterburist üle Riia Euroopasse Christain Hieronymus Justus Schlegel ,Eestimaal 1780-1783 koduõpetajana,seejärel Mogiljovis vaimulik ja Peterburis riigiametnik,korduvad reisid Peterburist Tallinna. On kirjeldanud eestlaste rahvariiet,rahvalaule ja seda teinud suure empaatiaga. William Thomson pseudonüüm Andrrew A. Swinton, reisis 1788 Inglismaalt (üle Riia ,Pärnu ,Tallinna )Peterburi Karl Feyerabend,reisis Liivi- ja Eestimaal 1797 Johann Gottfried Seume ,reisis 1805 Saksamaalt üle Riia ,Tartu ,Paide Teel Paldiskist Tallinnasse J.L.Orlich : leiab enam mugavusi kui Saksa piirkondades,kõrts
see põhjustas sõjaväes käärimist. 2. Majandus polnud valmis lisakoormat välja kannatama terav tööjõupuudus, metalli, transpordi ja kütusekriis. 3. Töölisliikumise tõus 1905. aasta tasemele, linnadesse oli kogunenud väga palju põhjakihti, lumpenit, kellega on lihtne manipuleerida. 1906 olid sots.dem.id ühinenud, kuid 1912 jälle lahus bols. ja mens. ja konkureerisid mõju pärast. 4. Usaldamatuse kasv tsaaripere vastu tsaar Mogiljovis armee ülemjuhataja, Rasputin oli tsaarinna nõunik Peterburis, peeti mõlemaid saksa spioonideks. 1917. algab suurte streikidega, tsaar laseb moodustada Petrogradi erisõjaväe ringkonna. Riigiduuma tegi ettepaneku moodustada uus valitsus, millel oleks rahva toetus, seeläbi päästa monarhia. Tsaar käskis duuma laiali saata. Algas uus streikide laine, Putilovis jälle mäss, naised nõuavad tänavatel leiba, rahu ja mehi koju. 27. veebruar sõdurid läksid relvadega rahva poole üle 3
põhjustas sõjaväes käärimist. 2. Majandus polnud valmis lisakoormat välja kannatama terav tööjõupuudus, metalli, transpordi ja kütusekriis. 3. Töölisliikumise tõus 1905. aasta tasemele, linnadesse oli kogunenud väga palju põhjakihti, lumpenit, kellega on lihtne manipuleerida. 1906 olid sots.dem.id ühinenud, kuid 1912 jälle lahus bols. ja mens. ja konkureerisid mõju pärast. 4. Usaldamatuse kasv tsaaripere vastu tsaar Mogiljovis armee ülemjuhataja, Rasputin oli tsaarinna nõunik Peterburis, peeti mõlemaid saksa spioonideks. 1917. algab suurte streikidega, tsaar laseb moodustada Petrogradi erisõjaväe ringkonna. Riigiduuma tegi ettepaneku moodustada uus valitsus, millel oleks rahva toetus, seeläbi päästa monarhia. Tsaar käskis duuma laiali saata. Algas uus streikide laine, Putilovis jälle mäss, naised nõuavad tänavatel leiba, rahu ja mehi koju. 27. veebruar sõdurid läksid relvadega rahva poole üle 3
meest, kuid edu ei saavutanud. Somme´i jõe lahing- juulist novembrini olid Suurbritannia ja Prantsuse väed pealetungioperatsioonil, kasutasid 1915 aastal loodud pommilennukeid ja 15. septembril Arras´ juures esmakordselt tanke. Tulemused: otsustavat edu ei saavutanud kumbki pool ja hukkus ca. 1,5miljonit meest. Idarinne- Venemaal 1914 suure patriootilise vaimustuse tõttu nimetati Sank- Peterburg ümber Petrogradiks. Mogiljovis oli kindralstaap, mida juhtis Vene tsaar Nikolai II. Aprillist juunini toimusid Mogiljovis läbirääkimised ja nõupidamine kõrgemate sõjaväelastega, et tuua pööre Venemaa kasuks sõjakäiku. I maailmasõja lõppjärk (1917-1918) Läänerinne- Entente´i riigid otsustasid lõpetada sõja 1917. Nad pidasid silmas majandusliku olukorra muutumist väga raskeks Saksamaal, sest blokaadi tõttu nappis toiduaineid, rõivaid, sõjamoona
44 Küla kogukond - talupojad elasid ühes külas. Küla übritsevad põllulapid jagati siiludena külaelanikele. Küla käendus - talupoeg, kes ei suutnud makse maksta oli sunnismaine. Kulak - jõukas talupoeg. Kogukonnast välja astumise võimalust kasutasid kulakud ja kehvikud - esimesed asutasid oma talud, viimased läksid linna tööle. Kui puhkes I maailmasõda, ei olnud Venemaa veel sõjaks valmis. Nikolai II veetis enamuse sõja ajast Mogiljovis Tsaari armee peakorteris. Tsaari perele oli sõja ajal toetuseks Rasputin. 4.7.5 VENEMAA 1917-1920 Maailmasõjast üldine kurnatus. Defitsiit kõigest. Rahvas nõudis rahu, leiba ja maad. 1917 Veebruar revolutsioon - Tsaari Nikolai II loobus revolutsiooni tõttu 03.03.1917 lõppus troonist. Võimule tuli ajutine valitsus, mis oli loodud 02.03.1917, see esindas kodanlust. Valitsema hakkas tegelikult kaksikvõim - ajutise valitsuse kõrval madruste soldatite ja tööliste saadikute nõukogu