ekstravagantsed nööbid. Nii kohtus ta esimest korda Balenciaga, Givenchy`, Diori, Jacques Griffe`i ja Yves Saint Laurentiga. Kuuekümnendatel sai temast aga prantsuse moe ,,paha poiss", kelle disainid olid alati ootamatud ja ekstravagantsed, materjalideks plastik, metall ja klaas. 1964. a esitles Paco Rabanne oma esimest kollektsiooni: sihvakad neegritarid (esimest korda olid moelaval mustanahalised modellid!) demonstreerisid modernse muuska saatel tantsides moeajalukku läinud metallkleite, millel vähemalt tolle aja kontekstis puudus igasugune kandmisväärtus. Sensatsioonilist moeetendust saatis skandaal: osa publikust karjus, paljud lahkusid märgiks saalist. Paco Rabanne`i skandaalne debüüt tõi kaasa pöördumatu murrangu moemaailmas. 1 LOOMING Paco Rabanne`ile omased koodid - kootud karusnahk, metall- ja rõngasrüü, ootamatud materjalikombinatsioonid- on pakkunud inspiratsiooni paljudele brändidele. See kinnitab tema
Mood hakkas kiiremini vahelduma. Seda dikteerisid suured moemajad, mille hulgas said juhtivaks Pariisi moekunstnikud ja firmad. Juba 1830. aastast peale oli mõnes Pariisi poes müüdud valmisrõivaid. Pariisis oli moodi läinud ajaviide nimega shopping. Suurt elevust tekitas esimeste kaubamajafe avamine Pariisis. Esimest korda olid ühe katuse all nii meeste, naiste kui laste valmisrõivad ning lisandid, mida oli seni müüdud eraldi poodides. Charles Frederich Worth Worthi panus moeajalukku on korvamatu. Just teda peetakse alusepanijaks kõrgetasemelisele õmbluskunstile, mis sai üldsusele tuntuks kui haute couture s.t. kõrgmood. Tänu Worthile muutus moelooja toodang käsitööst omaette kunstiliigiks ning moelooja nimi sai tähtsamaks kui tema loomingu kandjad. Ta alustas juba 13 aastaselt moekaubanduses õpipoisina. Hiljem sai ta kuulsaks moekunstnikuks ning rajas oma moemaja. Tema klientuur oli väga suur ja ta ei pidanud omale reklaami tegema
aastast. Wertheimer omas 70% firmast, milles Chanel ise omas vaid 10%, ülejäänud 20% kuulusid Chanelli sõbrale Baderile. Wertheimerid kontrollivad siiani seda firmat. 24 Coco Chanel tutvustas maailmale oma signatuuri nööbitavat jakki 1925. aastal ning oma ,,väikest musta kleiti" 1926. aastal. Gabrielle Chanel suri 1971. aasta 10.jaanuaril, jättes väga palju maailma moeajalukku. 25 7. Elsa Schiaparelli Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.fashionwindows.com/fashion_designers/elsa_schiaparelli.asp Elsa Schiaparelli (Lisa 20) oli itaallanna, kes sündis Roomas 1890. aasta 10.septembril. Ta alustas oma karjääri 1930. aastate Pariisis. Kui Chanel ja Vionnet kujundasid pehmeid ja
ulatuvat tuunikat ja pahkluuni ulatuvat keepi,mis mõlemad olid tehtud lihtsast jämedast villasest kangast. Kangad: Kallite kangaste kasutamine oli see, mis eristas Bütsantsi ajastu rõivastust kõikide teiste tsivilisatsioonide omadest. Siid, taft, damast, samet, gobelään, brokaat, linane, villane ja puuvillane kõik need luksuskangad leidsid sellel ajajärgul pruukimist. Moeajalukku läks Bütsants lisaks paljule muule ka ka omamaise siidi kasutusele võtmisega. Kunagi oli siidi Konstantinoopolisse toodud kaamelikaravanidega mööda siiditeeks kutsutud pikka ja ohtlikku kaubateed, mis algas LähisIdas ja lõppes Hiinas. Jalanõud: 27 Nii jalatsite värv kui materjal reetsid Ida mõjutusi. Materjaliks oli sagedasti tikitud siid kuld või kalliskivikaunistustega, värvidest olid kasutusel nii hall, must ja pruun
ulatuvat tuunikat ja pahkluuni ulatuvat keepi,mis mõlemad olid tehtud lihtsast jämedast villasest kangast. Kangad: Kallite kangaste kasutamine oli see, mis eristas Bütsantsi ajastu rõivastust kõikide teiste tsivilisatsioonide omadest. Siid, taft, damast, samet, gobelään, brokaat, linane, villane ja puuvillane kõik need luksuskangad leidsid sellel ajajärgul pruukimist. Moeajalukku läks Bütsants lisaks paljule muule ka ka omamaise siidi kasutusele võtmisega. Kunagi oli siidi Konstantinoopolisse toodud kaamelikaravanidega mööda siiditeeks kutsutud pikka ja ohtlikku kaubateed, mis algas LähisIdas ja lõppes Hiinas. Jalanõud: 27 Nii jalatsite värv kui materjal reetsid Ida mõjutusi. Materjaliks oli sagedasti tikitud siid kuld või kalliskivikaunistustega, värvidest olid kasutusel nii hall, must ja pruun
Kui vaadata meie sajandit, mus muusika, luule ja tants pakuvd niisuguseid teoseid, mida poleks kunstiks peetud, kui nendesarnaseid helide, sõnade või liigutuste jadasid oleks varem esinenud. Kui kunstnik loob teose, mis kujutab tulevikku, siis kuuluks see töö uue ajastu saabudes ometi juba kunstiajalukku, hoolimata sellest, et need hetkel näivad meile ülemoodsad, täpselt samuti, nagu silmapilkselt kuuluvad moeajalukku popid rõivad, millesse tulevikuinimesed end riietavad. Tulevik on peegel, milles me saame näidata ainult iseennast, kuigi ta näib meile aknana, mille kaudu võib kaeda tulevasi asju. Miski ei kuulu rohkem omasse aega kui pilguheit tulevikku. Kui püüame kujutada tulevikuasju, siis näevad need 4
annaabi.ee 
