1. ANALOOGMODULATSIOONID 1.1 AMPLITUUDMODULATSIOON Selle näite puhul moduleeritakse kandvat kõrgsageduslikku signaali helisagedusliku või infosignaaliga. Kõrgsagedusliku kandva signaali amplituud hakkab muutuma moduleeriva infosignaali amplituudi järgi. Amplituudmodulatsiooni käigus saadakse modulaatori väljundisse kaks külgriba, mis kahekordistab ribalaiust. Modulatsiooni iseloomustamiseks kasutatakse modulatsiooni tegurit. Modulatsiooni tegur näitab kandevlaine amplituudi muutumise ulatust protsentides. Sümmeetrilise moduleerimise puhul Y=Z. Sümmeetrilise moduleerimise korral on vastvõtja väljundpinge võrdeline modulatsiooni teguriga. 1.2 SAGEDUSMODULATSIOON FM (frequency modulation) on kandevõnkumise sageduse muutmine vastavalt moduleerivale signaalile. Siinjuures ei esine modulatsiooniteguri mõistet, sest sagedusdeviatsioon ei ole piiratud. Sagedusdeviatsiooni piirid on pigem praktilist laadi. Ühelt poolt on selleks kasutam...
2. Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info. 3. Modem on seade, mis moduleerib ja demoduleerib edastatud analoogsignaali üle sidekanali ehk kodeerib ja dekodeerib digitaalset sõnumit analoogi ja tagasi. 4. Sagedusmodulatsiooni variant, kus kandevlaine sagedust moduleeritakse digitaalsignaaliga. Digitaalsignaali nullidele vastab üks sagedus ja ühtedele teine sagedus. See modulatsioonimeetod leidis kasutust raadiotelegraafi juures. 5. Täisdupleks andmeedastus kahes suunas sama aegselt. 6. Joonis 8 Telefonis kuluv võimsus Lähteülsanne: Kirjelda, mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad, võrguseadmed jaotur (hub) ja kommutaator (switch). Millises ISO-OSI kihis töötamiseks on kumbki mõeldud, mis on nende seadmete ülesanded võrgus, millised on nende funktsionaalsused mida nad teha võimaldavad. Muu, mida oskad lisada. Vastus:
signaali f(t) hetkväärtusega : Faasmodulatsiooni korral on faasinurga muutus i = c + f(t ) võrdeline moduleeriva signaali hetkväärtusega : << c - deviatsioon (t ) = f (t ) -faasmodulats indeks Sagedusmodulatsioon- Modulatsioonimeetod, kus edastatava signaaliga moduleeritakse kandevlaine sagedust. Kui on tegemist analoogsignaaliga, nimetatakse seda lihtsalt sagedusmodulatsiooniks, digitaalsigaali puhul aga digitaalseks sagedusmodulatsiooniks või diskreet- sagedusmodulatsiooniks.
kasutatav kanali mudel: Joonis 3. AWGN kanali struktuurskeem Kanalis liitub edastavale infosignaalile gaussi normaaljaotusega valge müra, kusjuures müra spektraaltihedus on kõikidel sagedustel konstantne. Väljundis saadakse liitunud signaal. AKF Rv(), mis sisaldab kaalutud deltafunktsiooni. AWGN mudel on ka sageli piisavalt hea, et seda kasutatakse ka satelliitsides juhul kui saatja ning vastuvõtja üksteist näevad. 2.3 Modulatsioonimeetod -> 2-FSK Frequency-shift keying (FSK) ehk BFSK (Binary Frequency-shift keying) on üks modulatsiooni meetoditest. Digitaalse infoedastuse juures moduleeritakse pidevat kandevõnkumist signaaliga, mis kannab digitaalsümboleid. Kui meil on sagedusmanipulatsioon FSK, siis selle korral sisendjada (binaarne) väärtused 0 ja 1 vastavateks signaalideks s0(t) = A cos( 0t) ja s1(t) = A cos( 1t). Sageduste vahe peab ka
kasutatakse Digitaalmodulaatorite valjundid liidetakse ja korraga kaht kandevlainet, mis on omavahel saadakse valjund faasis nihutatud 180o signaal mis edastatakse. võrra ning signaali väärtusele 0 vastab ühe laine QAM olemasolu ja kvadratuur-amplituudmodulatsioon väärtusele 1 teise laine olemasolu. Binaarse Modulatsioonimeetod, kus faasimodulatsiooni kasutatakse korraga kaht 90-kraadise faasinihkega korral edastatakse iga sümboliga üks bitt. ehk omavahel Kvadratuurfaasimodulatsiooni kvadratuuris olevat kandevlainet ja kummalegi korral võib kandevalaine faasil olla 4 erinevat rakendatakse väärtust sammuga 90o (siit ka nimetus amplituudmodulatsiooni
annaabi.ee 
