tunnuse kujunemise kvalitatiivses mottes, s.t kas tunnus uldse kujuneb voi mitte, kuid nende korval esinevad veel ka modifikaatorgeenid, mis tugevdavad voi norgendavad tunnuse avaldumist. Naitena voib tuua musta ja valge karvakatte vahekorra mustakirjutel veisetougudel. Ehkki karvkatte uhtlane pigmenteerumine ule kogu keha ja kirju varvus on kvalitatiivsed tunnused, mis maaratakse uhe alleelipaariga, oleneb valge ja musta varvuse vahekord vahemalt kahest paarist modifikaatorgeenist. Iga geenipaari moju on aga nii vaike, et lahknemist on sageli raske naidata. Sel juhul raagitakse kirjut varvust pohjustava geeni erinevast ekspressiivsusest (ekspressiivsus naitab tunnuse varieeruvust isendeil). Kirju varvus on modifitseeritav kahe paari alleelsete geenidega: uhe geenipaari dominantne alleel vahendab musta karvkatte pinda, teise geenipaari retsessiivne alleel aga suurendab seda. Modifikaatorgeenide toime tottu ja keskkonnategurite mojul voib mone dominantse
määravad tunnuse kujunemise kvalitatiivses mõttes, st kas tunnus üldse kujuneb või mitte, kuid nende kõrval esinevad veel ka modifikaatorgeenid, mis tugevdavad või nõrgendavad tunnuse avaldumist. Näitena võib tuua musta ja valge karvakatte vahekorra mustakirjutel veisetõugudel. Ehkki karvkatte ühtlane pigmenteerumine üle kogu keha ja kirju värvus on kvalitatiivsed tunnused, mis määratakse ühe alleelipaariga, oleneb valge ja musta värvuse vahekord vähemalt kahest paarist modifikaatorgeenist. Iga geenipaari mõju on aga nii väike, et lahknemist on sageli raske näidata. Sel juhul räägitakse kirjut värvust põhjustava geeni erinevast ekspressiivsusest (ekspressiivsus näitab tunnuse varieeruvust isendeil). Kirju värvus on modifitseeritav kahe paari alleelsete geenidega: ühe geenipaari dominantne alleel vähendab musta karvkatte pinda, teise geenipaari retsessiivne alleel aga suurendab seda.
annaabi.ee 
