Helena Tõnisma 12.A 30.09.2017 Ühiskonnaprobleemid modernistlikus ja tänapäevases maailmas Ajast aega on ühiskond vastu vaadanud oma probleemidele, olgu need siis väiksemad või suuremad, riigi- või maailmapõhised, kuid olemas on need olnud. 20. sajandi alguses, modernismiajastul, tabas inimesi kaos, kui algas I maailmasõjaks valmistumine, mis tõi kaasa probleemid nagu võõrandumine ja ühiskonna õnnetus. Kas selle ajastu probleemid on tänaseks lahenenud või kannatavad tänapäevainimesed endiselt nende all
nihetega ühiskonna erinevates elusfäärides. Kirjanduses kajastuvad nii langusmeeleolud kui ka püüd elu ja olemist mõtestada. Modernistlik romaan Modernistlik romaan erineb traditsioonilisest romaanist eelkõige vormivõtete ja tekstiloome poolest. Tegelikult on modernistlik romaan välja kasvanud traditsioonilisest romaanist. Modernistliku romaani eripära: 1. realistlikul romaanil on jutustav laad, autor on kõiketeadja ja teose peamõttele suunaja; modernistlikus romaanis on jutustus asendunud mõtiskluste ja tegelase sisemonoloogiga 2. traditsioonilise romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modernistlikus romaanis inimese sisemaailma. Et inimese sisepingeid avada, kujutavad autorid mõttekatkeid, oluline on alateadvus. Mälestustest ja hetkeseostest vallanduvad kõikvõimalikud assotsiatsioonid alateadvusega 3
Modernse kirjanduse eripära võrreldes varasemaga Modernistliku kirjandusteose maailm Modernlistlikes teostes kujutatud keskkond ja tegelased mõjuvad sageli kummastavalt. Subjektiivne aja- ja ruumitaju on üks modernistlike kirjanike keskseid huviobjekte. Modernlistlikud tegelased võivad mõjuda samuti nihestatult ja segadusse ajavalt. Modernistid huvitusid üha vähem sündmustest nende traditsioonilises tähenduses. Modernistlikus jutustavas proosas pöörati tähelepanu vaatepunkti ning jutustajapositsiooni kominatsioonide mitmekesistamisele. Eelkõige eksperimenteerisid kirjanikud piiratud vaatepunktiga. Modernistliku kirjandusteose maailm Modernistliku kirjanduse eksperimendid jutustamis tehnikaga muutusid lugeja suhet jutustava tekstiga. Modernistliku jutustajasse ei saa suhtuda samasuguse usalduse ja hooletusega nagu realistliku jutustajasse. 20. Sajandi algusest peale eemaldus
aastal Londonis firma Venesta (veneer + Estonia), millele kuulus eksklusiivne õigus turustada Lutheri vabriku tooteid Briti impeeriumis. Venestale langes vineeritööstuse arengus tähtis ülesanne tutvustada ja propageerida teistele tööstusharudele vineeri kui uut materjali. 1935. aastal, julgustatuna kaasaegse arhitektuuri ja disaini uutest suundadest, aitas Venesta rajada Jack Pritchardil Isokon Furniture Company, mis omandas Inglise modernistlikus liikumises erilise koha. Venesta ja Isokoniga tehtud projektide ja tootearendusega kaasnesid Lutheri firma töökontaktid juhtivate modernistlike arhitektide ja disainerite Walter Gropiuse ja Marcel Breueriga. Paljud modernistid uskusid võimalusse rakendada mööblitoodete arendamises teaduslikke meetodeid ja 1930. aastatel arvati, et vineer on materjal, mis pakub sellise võimaluse. Isokoni mööblifirmast kujunes lühikeseks ajaks
5. Avangardistliku suuna heliloojad on John Cage, Pierre Boulez, György Ligeti. 6. Minimalism tekkis USAs, 60ndate aastate keskel. Iseloomulikud tunnused: Algmaterjali nappus. Heakõlaline helikeel, mis oli suureks kontrastiks dissoneeruvale avangardismile ja modernismile. Muusikalis-dramaturgilise arenduse puudus. 7. Arvo Pärdi tintinnabuli-stiil ehk kellukestestiil. Põhineb kolmkõladel, diatoonilistel helilaadidel. On endasse süvenenud stiil. On modernistlikus kontekstis revolutsioonile stiilipööre. Kammerlikud kõlad, aeglases tempos kulgev väljenduslaad. Rahu ja lihtsuse muusika. Kindel seondus religioosse mõttemaailmaga. Teosed: Aliinale, Fratres.
Võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal (1976). Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Esinenud soolokontsertidega endises NSVLiidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s, Kanadas ja Austraalias. Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad (1980- 82), Klaverikontsert (1984), Cruise Control (1991), Six-pack piano (1997). Orkestriteostest võiks nimetada Concerto Grosso in una movimento (1981/1988, CD - Eesti Raadio Kammerorkester) Sümfoonia (1986) Umbrellas (1991) Eleegia (1995) Papagoid (1998) TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile (2000) Lähedus. Kergus kammerorkestrile (2001)
"Mul meeles veel meloodia", "Peagi saabun tagasi su juurde" Rein Rannap (1953) on Eesti pianist, helilooja ja improvisaator. Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad, Klaverikontsert, Cruise Control. Orkestriteostest võiks nimetada: Eleegia, Papagoid, Lähedus. Kirjutanud samuti hulgaliselt kammermuusikat jm. Ta on juhtinud kolme ta oma loomingut esitavat rock-ansamblit: Ruja ; Noor-Eesti ja Hõim. Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu, mida on esitanud lisaks ta oma ansamblitele paljud Eesti juhtivad lauljad
kriminaalromaanid, teaduslik fantastika. inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, novelli "Reetlik süda" liigitus, Edgar Allan Poe suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute novell mehest, kes põetab hävinenud silmaga maailma. vanameest. Mehe üdini valge ja suur silm muutub 13. Modernistliku romaani tunnused, suunad : tema jaoks väljakannatamatult hirmuäratavaks, modernistlikus romaanis on jutustus asendunud mistõttu põetaja vanamehe linadega lämmatab. mõtiskluste ja tegelase sisemonoloogiga; meeleolult 6. Realism on modernistlik romaan enamasti pessimistlik, *19 sajand, peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, *põhizanr - romaan, hingeline lõhestatus; kujundi keel ja vorm on raskesti
lisaks esinemistele väikestes maakohtades ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997- 1998). 1973a. Võitis Rein Rannap Eesti Vabariikiliku Pianistide Konkursi , ning sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis , Saksamaal(1976). Rein Rannap on seinenud soolokontsertidega paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s, Kanadas ja Austraalias. Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. Mis on kirjutatud klaverile, ning mida on ta ise ette kandnu - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad (1980-1982), Klaverikontsert (1984),Cruise Control (1991), Six-pack piano (1997). 3 Orkestriteostest võiks nimetada: Concerto Grosso in una movimento (1981/1988) Noortekontsert Sümfoonia (1986) Umbrellas (1991) Eleegia (1995) Papagoid (1998) TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile (2000) Lähedus
Konservatooriumis 1972-1977 klaveri erialal Virve Lippuse juures, seejärel Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures 1977-1979. 1991 kuni 1995 õppis Rein Rannap Lõuna Kalifornia Ülikoolis USC Los Angeleses Stephan Hartke juures heliloomingu erialal. Esinenud soolokontsertidega endises NSV Liidus, paljudes Euroopa linnades samuti enamuses suurimatest linnadest USAs, Kanadas ja Austraalias. Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad 1980-1982, Klaverikontsert 1984, Cruise Control 1991, Six-pack piano 1997.Võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi 1973 ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal 1976.Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks.
Propelleris, kus just tema tuli ideele teha pühale tekstile "Eile veel" (biitlite "Yesterday") uus veider viis · Urmas Alender kui autorlaulja, helilooja ja poeet oli enamasti ja teenimatult Alenderi kui rockvokalisti varjus · Täiesti unustatud on Alender kui näitleja, kuigi just sel alal oli ta kõrgharidusega spetsialist · Töötas 1980ndate keskpaigani Eesti Riiklikus Nukuteatris, kus tal oli vähemalt üks võimas roll: nimiosa (post)modernistlikus satiiris "Gulliver ja Gulliver", millele Ruja tegi muusika Urmas luuletajana · Ajalukku võiks Urmas Alender vabalt minna ka luuletajana · Oli ju Urmas oma sisimas romantik, kes kirjutas sahtlisse imeilusaid armastusluuletusi · Poeedina lõi Alender nii lüürilisi kui ka sürrealistlikke ja satiirilisi tekste "Kui mind enam ei ole" (Katkend) // Ent oled Sa mõelnud või tundnud, mis saab, kui mind enam ei ole? Kui endasse tagasi tõmbun,
P.J. Lenné, GE. Haussmann, F.L. Olmsted. 12. Miks ja kelle jaoks hakati rajama linnaparke 19. sajandi teisel poolel? Modernistlikud aiad Funktsionalism ja modernism maastikuarhitektuuris (kuni 1960. a): Saksamaa, Põhjamaad, Prantsusmaa, Hispaania. Funktsionalism ja modernism maastikuarhitektuuris (kuni 1960. a). Kolm suunda Euroopa aiakujunduses 20. saj. Tähtsamad isikud: Le Corbusier, G. Guevrekian, A. ja P. Vera, Ch. Tunnard. 13. Kes oli le Corbusier ja milline oli tema roll modernistlikus linnaehituskunstis? Veel üldistatud küsimuste näiteid: 14. Võrdle kahte erinevat etteantud aeda. Mis ajastutega on tegemist? Milliseid sarnaseid kujundusvõtteid ja elemente on siin kasutatud? Millised on erinevused? (Vajalik on ära tunda pildilt konkreetne aed/park ning selle põhjal teha analüüs. Pildid valitakse eksamile kohustuslikes raamatutes esineva põhjal.) 15. Läbi aegade on aias/pargis kasutatud vett. Nimeta ja visanda üks iseloomulik
nestale langes vineeritööstuse arengus tähtis ülesanne tut- korterit[1] . vustada ja propageerida vineeri kui uut materjali. 1935. 2007. aastal tekkis tuumikarendaja Pjotr Sedini ja aastal, julgustatuna arhitektuuri ja disaini uutest suunda- Nordeconi vahel finantsvaidlus ning ehitus seiskus, kuid dest, aitas Venesta rajada Jack Pritchardil Isokon Furni- jätkus 2009. aastal, kui Grove Investis sai teoks omani- ture Company, mis omandas Inglise modernistlikus lii- kevahetus: senine suuromanik Sedin andis suure osa oma kumises erilise koha. Venesta ja Isokoniga tehtud pro- osakutest Moskva multimiljonärile Pjotr Levinile ja vii- jektide ja tootearendusega kaasnesid Lutheri firma suh- mase tütrele Natalia Levinale[2] . ted juhtivate moodsate arhitektide ja disainerite Walter Gropiuse ja Marcel Breueriga. Paljud modernistid us- kusid võimalusse rakendada mööbli tootmises teaduslik- ke meetodeid ja 1930
Kogu kuuekümnendate "noort proosat" iseloomustab aktiivne suhtumine ühiskonnas toimuvasse ja modernistlikud ideaalid loomingu ülesehitusel lisades sinna tilgake propagandat, mis on seotud tolle aja ideaalide ja unistustega ühiselt kommunismi ülesehitamisega. Mati Unt on põlvkonnakaaslastest subjektikesksem, ta toob oma romaanides välja indiviidi pürgimuste ja tingimuste vastuolu. Samas ei takista "ühiskondlikkus" leidmas tema kirjutistes sarkasmi, ajastu pilamist ja muud sarnast. Modernistlikus vaimus kirjanikuks kujunedes saab tema üheks suurimaks eeskujuks kahtlemata Franz Kafka, kelle ülimalt eksistentsialistlikud ning sügavamamõttelised jooned kajastuvad ka Undi tegelaste üksinduses, nende ebareaalsetes visioonides ning kogu tegevuse mõttelises ja ruumilises tühjuses, mis kulmineerub tihtipeale samalaadse joonega inimeste suutmatusega üksteiseni jõuda. Kuid samas võib tihtipeale märgata ka teiste maailmaklassikute tsitaate ning seisukohti, näiteks Brecht ja Remarque
Ameerikas tekkis? Kes olid selle tähtsaimad esindajad? Milliseid vajadusi see stiil püüdis rahuldada? (lk 135- 141) Tekkis ameerikas, sest arhitektid olid sinna läinud. Püüdis rahuldada esteetilised vaid ka sotsiaalsed vajadused. Uus funktsionalistlik euroopa arhitektuur, risttahukakujulised mahud, siledad pinnad, Lamekatused,ebavajalike kaunistuste vältimine 18. Mida kujutavad endast lintaknad ja kardinsein? Kardinsein, pole kandevõimet, klaasist, modernistlikus arhitektuuris kasutatav aknatüüp, horisontaalne ehitise fassadi läbistav klaasosa 19. Millist arhitektuuri võib nimetada „orgaaniliseks“? Kes olid tähtsamad arhitektid? Milliseid vorme eelistati? (lk 141-142, vt pilte arhitekti nime järgi internetist) Orgaaniline arhitektuur on funktsionalismi vorm, mis taotleb ehitise ja maastiku ning ehitise osade omavahelist harmoonilist seost. Kõverad vormid, Eero Saarinen, Alvar Aalto, Frank Lloyd Wright 20
Saavutused 1973. aastal võitis ta Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi. Lõppvoorus sai ta auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis 1976. aastal. 1984. aastal pärjati ta Eesti NSV teeneliseks kunstitegelaseks ning 2001. aastal sai ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Looming Rein Rannapile on suureks eeskujuks olnud Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. Rannap ise kirjutab heakõlalises post-modernistlikus stiilis. Enamus lood on tal siiski kirjutatud klaverile, kuid on kirjutanud levilaule ja kammermuusikat. Orkestriteosed: ,,Papagoid", ,,Eleegia", ,,Umbrellas", ,,Sümfoonia". Klaveriteosed ja tsüklid: ,,Naiivsed ja süütud palad", ,,Cruise Control", ,,Six-pack piano". HELJO SEPP ( sündinud 15. oktoobril 1922) on eesti pianist, pedagoog ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor. Õpingud Ta alustas enda õpinguid Valga muusikakoolis
Tööd tehakse kolmes zanris: draama, muusika ja ballett. Vanemuisel on tuntud ja tunnustatud draamanäitlejad, professionaalne sümfooniaorkester ja ooperikoor ning balletitrupp, kus tantsib artiste rohkem kui kümnest erinevast riigist. Teatri töökodades valmivad dekoratsioonid, kostüümid ja rekvisiidid kingapandlast ja ballikleidist sõjakindluseni! Vanemuise majad http://www.vanemuine.ee/index.php?sisu=tekst&mid=468&lang=est VANEMUISE SUUR MAJA Vanemuise suur maja (Vanemuise 6): modernistlikus stiilis 1967. aastal valminud teatrihoone, mis asub Tartu südames. Majas on 700-kohaline teatrisaal, 2004. aastal uuendatud teatri administratiivtiib, proovisaalid, garderoobid, töökojad jpm, samuti teatrikohvik Shakespeare. VANEMUISE VÄIKE MAJA Vanemuise väike maja (Vanemuise 45a): ajaloolise hõnguga, aastatel 1914-1918 juugendstiilis ehitatud teatrihoone rohelusse uppuva pargi veerel. Maja hõlmab 440-kohalist teatrisaali, ovaalsaali, garderoobe, proovisaale, kohvikut. SADAMATEATER
Kirjanduse modernistlikus suunad Modernism on 19. ja 20. sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandus voolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Modernistlik kirjanduses võib eristada kahte suuremat perioodi: 1. periood: 19. saj lõpu uusromantism, mis algab dekadentsiga, keskmeks saab sümbolism ja selle ümber põimuvad dekadents, etetism ja impronism. Nimetatud voolud vastandavad end realismile. 2. periood: avangardism tekkis 20. saj esimese kümnandi lõpul, avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspessionismi, imazismi ja akmeismi. Need voolud vastandavad end uusromantismile. Pärast I maailmasõda lisandusid dadaism ja sürrealism, jätkus hilisekspressionism. Avangardislikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestiga, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust. 20. saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse...
näidata. Koos kuldse, pruuni ja punakasoranziga loob oranz sügismeeleolu või rõhutab eluküpsust ning sobib pensionärile saadetavasse buketti ja lillekorvi. 5. VÄRV RUUMIS Sisekujunduses teeb oranz ruumi näiliselt soojemaks, päikselisemaks ja elavamaks. Õrnalt pastelne toon seinas või mööblitükil võib kogu ruumi meeleolu palju hubasemaks ja sõbralikumaks muuta. Erksam apelsinivärvi detail toob aga juurde tugevamat särtsu ja konkreetsust, mida modernistlikus kujunduses on tihti oskuslikult kasutatud. Üldiselt soovitatakse mõõdukates kogustes oranzi köökidesse ja söögitubadesse, kuna see tõstab isu ja soodustab seedimist. Samuti soodustab oranz elavat suhtlemist, sobides seetõttu kodus näiteks elutuppa või kaminaruumi, avalikus ruumis aga kohtumispaikadesse, restoranidesse jne. Restorani ja äriomanikud värvivad seinad oranziks see muudab kliendi julgeks ja impulsiivseks ning ta annab raha kergemal käel välja.
A. elemendid pärit modernsusest kuid liialdatud, suurendatud jne. kuulub romaani keeltesse & kultuuridesse (Prantsusmaa, Itaalia). Need maad vastuvõtlikumad teoreet. probleemidele + vaatlevad kunsti ühiskondlike kalduvuste positsioonilt. Hiljem: äärmuslikumad kunsti ja kirjanduse voolud 20. saj I poolel. 7. Keda võib nimetada modernismi nn. maaletoojaks Eestis (proosas ja luules). Eduard Vilde proosas ja Gustav Suitsu luules. 8. Milline on kirjanduse/lugeja ja lugeja/teksti suhe modernistlikus kirjanduses? Modernism tähendab laiemalt lugeja sokeerimist. Tekstide suunamist vähestele valitud lugejatele või siis üldse mitte lugejatele traditsioonilises mõttes. Lugeja pole autorile oluline ega esiplaanil. Ka lugeja ei otsi teksti taga autorit või tõde, vaid mängib tekstiga, unustades autori. Modernism tõstab esile autori ja keele/teksti suhte. 9. Milline oli James Joyce'i ja W. Woolfi panus modernistlikku kirjandusse? Nimeta kummagi eripära ja kuulsamad teosed?
Võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal (1976). Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Esinenud soolokontsertidega endises NSV Liidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s, Kanadas ja Austraalias. Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad (1980-82), Klaverikontsert (1984), Cruise Control (1991), Six-pack piano (1997). Orkestriteostest võiks nimetada Concerto Grosso in una movimento (1981/1988) Noortekontsert Sümfoonia (1986) Umbrellas (1991) Eleegia (1995) Papagoid (1998) TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile (2000) Lähedus. Kergus kammerorkestrile (2001) Puhang sümfoonilisele puhkpilliorkestrile (2001)
rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal (1976). Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Esinenud soolokontsertidega endises NSVLiidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s, Kanadas ja Austraalias. HELILOOJA - KLASSIKA Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad (1980- 82), Klaverikontsert (1984), Cruise Control (1991), Six-pack piano (1997). Orkestriteostest võiks nimetada Concerto Grosso in una movimento (1981/1988, CD - Eesti Raadio Kammerorkester) Sümfoonia (1986) Umbrellas (1991) Eleegia (1995) Papagoid (1998) TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile (2000) Lähedus. Kergus kammerorkestrile (2001)
1.2. Elu Koitjärvel Imekombel kaks korda surmasuust pääsenud kirjanik jäi pärast lõikust mitmeks aastaks Koitjärvele, kus nii isiklikus elus kui ühiskonnas seoses I Maailmasõjaga toimunud murrangud kutsusid temas esile sügavad sisemised kriisid ja muudatused, mille tulemus viimaks avaldus tema suurepärases ja erilises loomingus. Ilmselgelt Kaukaasia mõjutustega on jutustus "Varjundid" , mida võib üldse lugeda Tammsaare üheks meisterlikumaks modernistlikus võtmes kirjutatud looks, mis lisaks impressionistlikule laadile kannab ka teisi väga selgeid oma ajastu mõjutusi. Ühtlasi lõpetab "Varjundid" Tammsaare n.ö flirdi Noor- Eestiga ja impressionismist mõjutatud loominguperioodi. Teise pikema jutustusega "Kärbes" lõpetab Tammsaare ka üliõpilastemaatika oma loomingus. Koitjärvel kirjutas Tammsaare veel ka romaani "Kõrboja peremees", mis on mõjutatud Koitjärve loodusest ja sealsetest
1914-18 avaldas mitmeid poleemikat tekitanud kirjutisi, paistis silma utoopiliste ideekavanditega. Peale 1921, kui asus Magdeburgi linnaarhiteekti kohale, muutus ta kujunduslaad ratsionalismi suunas.1927 Taut osales Weissenhofi näidisasula projektis. Taut ei jaganud Gropiuse, Mies van der Rohe ja Le Corbusier´vaimustust puhas- valgete pindade vastu. Tauti maja nr. 19 oli värvitud primaarvärvidega Peale 1924 oli seotud mitmete elamugruppide kavandamisega. Need olid juba modernistlikus vaimus. Natsipartei võimule tulekul 1933 siirdus Taut Venemaale, Shweitsi, Jaapanisse ja 1936 Türgisse, kuhu jäi surmani. Grupp G · 20-ndatel aastatel oli Berliinis mitmeid avangardseid kunstirühmitisi ("Novembergruppe", "Zehner Ring", "Arbeitsrat für Kunst", grupp "G". · ajakirja "G" (gestaltung kujundus, disain) ümber koondus maalijate, kineastide ja arhitektide grupp. · Gruppi kuulusid arhitektid Ludvig Mies van der Rohe, Valter Gropius, Adolf Meyer,
ainutähtsaks esteetilisi ideaale;seda iseloomustab arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses, kunst ei pea teenima poliitilisi, usulisi, kôlbelisi, kasvatuslikke ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Eesmärk on taltsutamatu meelelisus, ilu nautimine. O. Wilde Dorian Gray portree. Modernistlik romaan Modernistlik romaan erineb traditsioonilisest romaanist eelkõige vormivõtete ja tekstiloome poolest. Tegelikult on modernistlik romaan välja kasvanud traditsioonilisest romaanist. Modernistlikus romaanis on jutustus asendunud mõtiskluste ja tegelase sisemonoloogiga Tähtis on inimese sisemaailm ja inimese sisepingete avamine, selleks kujutavad autorid mõttekatkeid, oluline on alateadvus. Romaan on enamasti pessimistlik, peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, hingeline lõhestatus. Esindajad: Kafka, Joyce, Woolf Maagiline realism on põhiliselt maalikunsti ja kirjanduse vool, milles maagilisi elemente kujutatakse realistlikus kontekstis
tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõrgkunsti rahvusvahelisi ja enesehinnangulisi huvisid, tegeldakse spetsiifilise meediumiga ja selle originaalsusega võrreldes varasema kunstiga Reaalteadused on universaalsed, nii uskusid ka kunstnikud oma kunsti olevat universaalse. Modernistlikus kunstimudelis peeti maalikunsti juhtivaks kunstitegemise viisiks. Lääne kunstimaailma metropoliks peeti kuni II Maailmasõjani Pariisi ning pärast II Maailmasõda New Yorki (ja Moskvat), olulisemad kunstiuuendused leidsid kõigepealt aset enamasti seal, laiendades pikapeale mõjuvälja teistesse kultuuridesse, sh eesti kunsti. Eugene Delacroix, Vabadus juhtimas rahvast üle barrikaadide. 1830 Modernistliku kunsti juurteks peetav teos, mis on endiselt romantiline kunst.
MODERNISM JA METROPOL (pea- või suurlinn) Modernismi linnad: · Sajandivahetus, 20. saj. algus: Berliin, Viin, Moskva, St. Peterburg; · Enne ja pärast I maailmasõda: London; · I maailmasõja aeg: Zürich, New York, Chicago; · Kogu aeg: PARIIS Linnad USA-s: (areng eriti kiire ja intensiivne: "Storm-centres of civilization" (tsivilisatsiooni tormilise arengu keskused); · Linn modernistlikus kirjanduses - ebareaalne linn, üksikisiku teadvuse taust, mööduvate muljete taust, veidrad minad veidrates kontrastides; linna kapseldunud kogemus. (Suur)linnaromaan: Knut Hamsun Nälg, Henry James Printsess Cassamanina, Joseph Conrad Salakuulaja: lihtne lugu, James Joyce Ulysses, Virginia Woolf Proua Dalloway, Franz Kafka Protsess, John dos Passos (USA) Manhattan Transfer, Alfred Döblin Berlin. Alexanderplatz (1929) Ühisjooned:
"börsimulliga" 1987. aastal East Village kunstikoloonia: Palju noori kunstnikke, kes tahtsid ruttu rikkaks saada. Grafiti, ekspressionism jms, kiiresti maalimine. Neokontseptualistlik kunst (kontseptualism ühendatud traditsiooniliste kunstitehnikatega, Duchampi mõju edasiarendus). 20. sajandi varasema kunsti kangelastest saavad 1980ndate ango-ameerika kontekstis antikangelased (Vincent van Gogh, Pablo Picasso, Jackson Pollock). Kui modernistlikus kunstis väärtustati VORMI, st kunsti arengut kui vormiuuenduste arengut, siis 1980ndatel [postmodernistlikus olukorras] tõuseb esiplaanile SISU väärtushinnangud kunsti sisu põhjal. Noored New Yorgi kunstnikud keeldusid elamast Van Goghi müüdi kohaselt ("vaene boheemlane, kes elu ajal kannatab ja kelle maale ei osteta, ent pärast surma saavad teised tema kunstiga rikkaks") nemad tahavad kohe rikkaks saada oma kunstiga [näiteks Kostabi].
Absurditeater- olemise mõttetus, näidates igapäeva elu absurdsust sunnitakse publikut otsima ehtsat olemist. Kummastumine- tegelased liiguvad kui unenäos, ei üllatu millestki ning see üllatab/kummastab publikut- paneb teda mõtlema. Psühhoanalüüs mõjutas: sisemonoloog, teadvuse voll (lause hävitamine). Aineks inimese sisemaalim. Süvapsüholoogiline lähenemine. Lugeja on kaasautor,sest arusaamiseks peab ta ise kaasamõtlema ja fantaseerima. Aeg modernistlikus teoses- ajaga mängimine, katkendlik aeg, erinevate episoodide reastamine. Põimunud aega- kõik on koos ühelhetkel. Eksistentsialism- kas elu väärb elamise vaeva? On olemas indiviidi sisemine eksistents, millele vastandub väline, üldine eksistents. Kuidas elada, et olla õnnelik? Anarhia ja vabadus. Võõrandumine- inimestes tekib maailmakorra lagunemise tunne ja sellega seotud hirm ning ahastus. Tekkis mälukadumise tunne või hoopiski soov unustada, mälu hävitada
seas) ja määrake neis paar novellile iseloomulikku joont. Romaan Algus 17.saj Hispaania, 18.saj Inglismaa Asendab eepose, saades eepika põhižanriks, üleminek luulelt proosale Realism ja individualism – sündmustik seotud konkreetse ajaloolise ja ühiskondliku kontekstiga, peategelane indiviid ja realistlik o Realistlikus inimene ühiskonnas, sotsiaalsed prob, selge struktuur, elu tõepärane, samastumine, argielu o Modernistlikus perspektivism, impressionism, vormi eksperimendid, reaalsuse ümberkorraldamine, sisemine ruum ja aeg, teemadeks kogemused, lootuse kadu, kunstnikud Novell Ühtsuse printsiip – loetakse korraga läbi Selektiivne süžee Ajaliselt ühtne Kulminatsioon + tagasivaated 1 peategelane, 1 tegevuskoht, 1 vaatepunkt Vähem kirjeldust ja detaile kui romaanis Suletud v avatud – kas puänt on v ei Kirjandusloo mõiste
9 ja lahti kirjutama hakkab. Selle perioodi katkestas tuberkuloos, mis sundis ülikooliõpingud lõpetama ja 1911. aastal Koitjärvele venna juurde kolima ning sealt edasi Kaukaasiasse sõitma. Ilmselgelt Kaukaasia mõjutustega on jutustus "Varjundid" , mida võib üldse lugeda Tammsaare üheks meisterlikumaks modernistlikus võtmes kirjutatud looks, mis lisaks impressionistlikule laadile kannab ka teisi väga selgeid oma ajastu mõjutusi (vrdl juugend ja dekadents). Ühtlasi lõpetab "Varjundid" Tammsaare n.ö flirdi Noor-Eestiga ja impressionismist mõjutatud loominguperioodi. Teise pikema jutustusega "Kärbes" lõpetab Tammsaare ka üliõpilastemaatika oma loomingus, kuigi tõstab esile teema, mille juurde ta aina tagasi
traditsioonidele ning soovitakse iga hinna eest uut luua. 6. Kirjelda modernistlikku kirjandusteost ja slle valmimist. Teos on kirjaniku väljamõeldis, selle sisu ja vormi loob autor oma reeglite järgi. Puudub klassikaline kompositsioon- algus, keskpaik ja lõpp. Algus ja lõpp avatud. Lugeja avastab seoseid tagantjärgi. Sündmuste kronoloogia lõhutud. Muutub vaatepunkt- jutustaja pole kõiketeadja ja hinnanguteandja. 7. Mis muutus modernistlikus kirjandusloos lugeja jaoks? Realistliku kirjanduse puhul mõistis lugeja kohe teksti, modernistliku kirjanduse puhul võib see pidevus katkeda ning seoseid saab avastada tagantjärele. Lugeja ei teaadmid mis teda ees ootab, autor ei piiranud end mingite reeglitega. Lugeja hakkas ka ise tekstiga mängima, unustades autori Fragmentaarne tekst (modernistlik proosa) Modernism Virginia Woolf (1882-1941)
..2007). Kaukaasia punase Lageda küla maaliline loodus innustas Anton Hansen Tammsaaret jätkama miniatuuride loomist , seal valmisid Tammsaare kaks meisterlikumat ning populaarsemat kunstimuinasjuttu ,,Poiss j a liblik" ning ,,Kandlemängija". 1913. aastal alustas Anton Hansen Tammsaare ,,Varjundite" kirjutamist ,siis elas ta Koitjärvel venna juures taas (Teder 1977:39). Ilmselgelt Kaukaasia mõjutustega on jutustus ,,Varjundid" , mida võib üldse lugeda Tammsaare üheks meisterlikumaks modernistlikus võtmes kirjuatud looks, mis lisaks impressionistlikule laadile kannab ka teisi väga selgeid oma ajastu mõjutusi. Teise pikema jutustusega ,,Kärbes" lõpetab Tammsaare ka üliõpilastemaatika oma loomingus , kuigi tõstab esile teema,mille juurde ta aina tagasi pöördub- see on naiselikkus naises. ,,Kärbes" kannab endas väga olulisi märksõnu ,mis põhjalikumalt käsitlemist leiavad juba Tammsaare romaanides (Tammsaare...2007). Koijärvel metsades jalutades sai Tammsaare inspiratsiooni
pagulaskirjanike nähtus, pigem ollakse enesesse kapseldunud. 40ndate lõpust ja 50ndate alguses võib hakata rääkima modernistlikust hüppest. Tavaliselt selline modernistlik hüpe võiks olla midagi sellist, kus kirjanikud teevad tugevat häält, kuulutavad midagi, teevad manifeste, seda ei tule, kirjanikud püüavad väita, et nad ei tegele üldse modenismiga. Seda võib kirjeldada kui hiilivat hüpet. Tähenduslik on see, et mingid juhtautorid (Ristikivi, Kangro, Lepik jt) muutuvad modernistlikus suunas ja kui selline autor muutub, siis nad kannavad üldist kirjandusideoloogia muutust oma loomingus kaasas. 50ndate 60ndate vahetusel toimub lisaradikaliseerumine. Aktiivsuse ja radikaalsuse puhang hakkab muidugi ka vaibuma ja tekib pagulaskirjanduses üsna loomulik tsükkel, on välja kujunenud autorid, kes on pagulusse läinud, siis tuleb väike lisalaine debüüte 60ndate kandis. Siis juba autorid, kes
Proosažanrid: romaan (sh. realistlik romaan, modernistlik romaan, postmodernistlik romaan), novell, laast, essee, autobiograafia. Klassikalises määratluses värsivormis (nt. Homerose eeposed), tegelasteks kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda. Enamasti ‘temavormis’ (kolmandas isikus), pikem narratiiv; keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele (aga nt. modernistlikus romaanis oluline just tegelase sisemaailm); huvi keskmes objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus; teise ehk “tema” ja “nende” järgimine. 5. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Analüüsikese võib olla nii autor, teos kui lugeja. Autor – tema tahe, maailmavaade ja elukogemus; teos – kui iseseisev tervik, kujundid, tegelased, kompositsioon, ideestik; lugeja – kirjandusteose tähendus sõltub lugejast, iga lugeja loob oma teose
Faabula – sündmuste ajalis-põhjuslikus järjekorras. Klassikalise narratiiviskeemi rutiinne kordumine on turvaline aga igav. Igasugused katsed seda struktuuri lõhkuda lähtuvad siiski ala esitatud konventsionaalsest mudelist. Klassikalise (suletud) narratiivi elemendid: sissejuhatus, sõmitus, pinge tõus, kulminatsioon, pööre, lõpp-pinge, lahendus. Suletud narratiiv on eelkõige omane realistlikule romaanile. Modernistlik ja postmodernistlik romaan ei järgi sarnast skeemi. Näiteks. Modernistlikus romaanis on avatud algused ja lõpud, sissejuhatus ja lõpplahendus traditsioonilisel kujul puuduvad. Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Ükski kirjanduslik teema ei ole iseenesest hea ega halb.... oluline on see, mis juhtub kui teema vormub jutustamisstiili ja struktureerimise abil romaaniks. Romaani teemad ei ütle iseenesest midagi, sest neid hakatakse pidama heaks või halvaks, põnevaks või igavaks ainult selle põhjal, kuidas romaanikirjanik neist teemadest sõnade
Proosažanrid: romaan (sh. realistlik romaan, modernistlik romaan, postmodernistlik romaan), novell, laast, essee, autobiograafia . Klassikalises määratluses värsivormis (nt. Homerose eeposed ), tegelasteks kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda. Enamasti ‘temavormis’ ( kolmandas isikus ), pikem narratiiv ; keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele (aga nt. modernistlikus romaanis oluline just tegelase sisemaailm ); huvi keskmes objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus; teise ehk “tema” ja “nende” järgimine. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon).
rahvaste kirjanduse harule. Rühmitusse unenägu». Luulekogu ,,Kõik on kokku unenägu" koondunud noortel kirjanikel ja kultuuritegelastel vormiotsingutega asus Suits teistkordselt ei olnud revolutsiooni ajaks kuigivõrd kindlaks uuendama eesti luulet. ,,Tuulemaa" oli toonud kujunenud esteetilisi ja maailmavaatelisi võidule sümbolismi, kõnesolev kogu kompas teed põhiseisukohti. Rühmitusse ühinemine ei modernistlikus suunas. Teksti autonoomsus toimunud mitte poliitilis-ideoloogilistel alustel, heterogeensus, ebakõlad osade vahel, prosaismide vaid noori ühendas protest meie kultuuri ja kõnekeele käsutamine, täielik rütmiline ühekülgsuse vastu, mida teostas "Postimehe" vabadus. Hiilis luulet on ilmunud kogus «Tuli ja ringkond. G. Suits, kes oli nooreestlaste(dalse idet tuul». Tugev kaasaja- ja ühiskondliku õigluse biografija Suitsa)
Tekst on kogu teos. Tekst on see, mida lugeja loeb. Lugu on sündmustik, tekstis asetleidvad sündmused. Loo moodustavad kirjandusteose maailmas asetleidnud sündmused. 18.Mis on süzee ja faabula? Süzee on nii nagu sündmus tekstis esitatakse. Need korrastame alateadlikult. Kuid süzee on väga oluline, sest sellel, miks sündmused mingis järjekorras esitatakse on mingi põhjus. Faabula on sündmuste ajalispõhjuslik järjekord (luuakse tavaloogika alusel, nt modernistlikus romaanis ei ole neid kerge eristada). 19.Klassikaline (suletud) narratiiv ja kõrvalekalded sellest? Klassikalise (suletud) narratiivi elemendid on sissejuhatus, sõlmitus, pinge tõus, kulminatsioon, pööre, lõpp-pinge ja lahendus. Klassikalise narratiivskeemi rutiine kordumine on turvaline, aga igav. Siiski igasugused katsed seda struktuuri lõhkuda lähtuvad konvetsionaalsest mudelist. Kõrvalekalded klassikalisest narratiivist. Suletud narratiiv on omane eelkõige realistlikule romaanile
o Massitransport autodega ühendamaks erinevaid funktsionaalseid linnaosi kokku võimaldades ellu viia funktsionaalselt tsoneeritud linna ideed. o Diferentseeritud (hierarhiline ja eraldatud liikleja gruppidega) tänavate-teede süsteem nn Radburn'i-printsiibid tõi kaasa suure transpordivajaduse kasvu. 19. Funktsionaalse tsoneerimise põhimõte ja peamised maakasutustüübid (neli) modernistlikus linnas. Funktsionalistide uus mudel koosnes tsoneeritud antiruumist, kus paiknesid vaba paigutusega hooned ja nn diferentseeritud liikluse süsteem. Modernistlik linnaühiskond käsitles nelja printsipiaalselt erinevat tegevust ja maakasutust: o elamine o töötamine o puhkamine o transport (mobiilsus) ehk liikumine eelnimetatud kolme tegevusvälja vahel 20. Liikluse diferentseerimise põhimõtted hierarhiline ja eraldatud liiklejagruppidega transpordisüsteem nn Radburn'i põhimõtted
Seega sai suuresti valitsevaks valge 8 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON värvitooni lai kasutamine. Tööstur Henry Ford tabav ütlus auto kohta "mistahes värvi kui see ainult oleks must" võinuks kohanduda ka modernistidele lihtsalt asendades selle valgega. Teiste sõnadega less is more vähem on rohkem. Tegelikult ei domineerinud valge tarbevärvina modernistlikus maailmas. Kujundajad andsid meelsasti pindadele toonivarjundeid, kasutades mitmesuguseid määrduvvalgeid ja kahvatuid, kividele omaseid värvitoone. Viisteis tuhat aastat pärast seds kui koopamaalide loojad töötasid lihtsate , ilma eelneva kogemuseta saadud värvidega, on nüüdisajal meie käsutuses tohutu hulk nii looduslikke ning sünteetilisi pigmente ja värve ja arvutult keerulisi kujundustehnikaid. Samuti on meil
Kõige ilmsem sfäär, kust postmodernismi leida võis, oli popkultuur. Hakkas tooma kunstisfääri argimaailma objekte nii kaudses kui ka otseses mõttes. Argiobjektid sattusid ka muuseumidesse. Jameson- pessimist (murelik) Baudrillard- pessimist 2 (mitte nii murelik) Modernismi loogika oli see, et ta soovis anda konkreetseid vastuseid. Selle baasilt saab arutleda selle üle, mis on õige ja mis on vale. Ideoloogia tähendus modernistlikus mõttes oli see, et inimesed ei tea ega saa aru, et neid petetakse, postmodernismis aga saavad, lihtsalt käituvad vastuoluliselt. Postmodernistide meelest muutus maailma peale II MS. Järelikult peame maailma nägema teistmoodi: enam ei ole neid universaalseid mõtteid, millest kõik aru saavad ja mille peale saab ehitada kõik muud mõtted. Postmodernism funktsioneerib nii et parimal juhul variseb koost, aga puudub katastroofi võimalus. Kuidas me
Sel puhul avaldab Saare helitöödega tuttav anonüümne autor ajalehes "Elu" kahetsust, et Saare helitööd veel trükkis ilmunud ei ole ja lisab: "Saar on kõige päält helilooja - R. Tobiase kõrval küll kõige huvitavam. Saare helitöödes leiame sagedasti midagi müstilist ja saladuselist tal on ka palju soojust ja õrnust, kuna kõik tema paremad tööd kaugel sabloonist on." Kontserdi kavas oli kaks M. Saare enda oreliteost. Neist- nagu märgib arvustaja- oli teine "väga uues modernistlikus stiilis kujutatud" ja "väga huvitav". Saart kui hea tehnikaga orelivirtuoosi peab arvustaja "täitsa meistriks" registreerimises ja fraseerimises. Esmakordselt iseloomustatakse siin M. Saare loomingut sõnadega "müstiline", "saladuslik", "modern". Peamiselt need väljendid püsivad, esmajoonelt Saare instrumentaalloomingu suhtes, käibel läbi aastakümnete. Tartus tegutsev laulja, pedagoog, dirigent ja muusikakirjanik L
Frankfurterite ja Weberi pärand: ekspertiis on kõige olulisem: elu on tehniline ülesanne mida tuleb tehniliste vahenditega lahendada. Oskused oma elu joonde ajada on ka tarbitavad - ajalehtedest terapeutideni. ,,Terapeutide kultuur". ,,Autoriteedi kaardid" mille abil elus seigelda ja kogeda erinevaid asju. Neid pakuvad näiteks reklaamid (vrd religioon, tava). 22. Milline muutus on toimunud isiksusega Mike Featherstone'i (1982) arvates modernistlikus maailmas? Tarbimiskultuuri sees umbes samaaegselt on tekkinud uus inimtüüp - nartsissistlik inimene. Tema eesmärk on olla ,,näitlev" - performing. Välimusele ja displeile orienteeritud. Iseloom (character) - kodanik, demokraatia, kohus, töö, reputatsioon, moraal, terviklikkus Isiksus (personaliyt) - tähelepanuväärne, lööv, ligitõmbav, magneetiline, särav, meisterlik, loov, domnieeriv, jõuline
paistab vastuoluline. Päeviku omanik on tänu sellele normaalsuse kujutis Bocki kõrval. Timo olukorras peegeldusid vastu nõukogude süsteemi eitavate intellektuaalide dillemmad, paralleelid dissitentide hullumajja panekuga jne. Krossilik alt üles liikuv tegelane, Jakob Mättik, kelle päevikuna on raamat kirjutatud. 20. Psühholoogilise rõhuasetusega proosa (Vaino Vahing, Mari Saat jt). Ühiskonna asjadest saab rääkida psühholoogilise vaatluse kaudu, seda modernistlikus raamistuses. Kujutlusmängud ja müüdid taanduvad. Lugu on üsna elusarnane. Kujutlusviis on tundejahe, sisemise ja välimise maailma vahel pole peegeldussuhet. 1970ndate alguses tuleb noores proosas esile psühhoanalüüsiga seotud laine (psühholoogiline modernism), mille eesotsas on jõuline ja isikupärane autor Vaino Vahing. Tema näidendid ,,Suvekool" (1972) ja ,,Mees, kes ei mahu kivile" (1975)
sisu oli see, et ta otsis algprintsiipe. Kunst asus muuseumides. Postmodernism ei ole modernismi vastand, vaid tema ületamine, mida oli vaja, sest modernism ei olnud suutnud teha maailma paremaks ega seda muuta: piirid hoopis kinnistusid. Kõige ilmsem sfäär, kust postmodernismi leida võis, oli popkultuur. Hakkas tooma kunstisfääri argimaailma objekte nii kaudses kui ka otseses mõttes. Argiobjektid sattusid ka muuseumidesse. Ideoloogia tähendus modernistlikus mõttes oli see, et inimesed ei tea ega saa aru, et neid petetakse, postmodernismis aga saavad, lihtsalt käituvad vastuoluliselt. Postmodernistide meelest muutus maailma peale II MS. Järelikult peame maailma nägema teistmoodi: enam ei ole neid universaalseid mõtteid, millest kõik aru saavad ja mille peale saab ehitada kõik muud mõtted. 1968 mai pariisi rahutused in avastasid, et saavad kult objekte laiemates massides kasut võtta).
värsivormis Proosazanrid: nt. romaan (sh. realistlik romaan, modernistlik romaan, postmodernistlik romaan), novell, laast, essee, autobiograafia Klassikalises määratluses värsivormis (nt. Homerose eeposed), tegelased > kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda. Enamasti `temavormis' (kolmandas isikus), pikem narratiiv Keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele (aga nt. modernistlikus romaanis oluline just tegelase sisemaailm) Huvi keskmes objektiivne > väline pilt, olnud või arenev sündmus Teise ehk "tema" ja "nende" järgimine Autor-tekst-lugeja. Kirjanduse uurimise põhipraktikad. Tõlgendamine > kitsas tähendus > teksti keeleliste tähenduste määratlemine analüüsi, ümbersõnastamise ja kommentaaride kaudu, fookus eelkõige kujundlikel, ebaselge ja keeruka tähendusega tekstiosadel. > laiemas tähenduses > kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide
värsivormis Proosažanrid: nt. romaan (sh. realistlik romaan, modernistlik romaan, postmodernistlik romaan), novell, laast, essee, autobiograafia Klassikalises määratluses värsivormis (nt. Homerose eeposed), tegelased > kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda. Enamasti ‘temavormis’ (kolmandas isikus), pikem narratiiv Keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele (aga nt. modernistlikus romaanis oluline just tegelase sisemaailm) Huvi keskmes objektiivne > väline pilt, olnud või arenev sündmus Teise ehk “tema” ja “nende” järgimine Autor-tekst-lugeja. Kirjanduse uurimise põhipraktikad. Tõlgendamine > kitsas tähendus > teksti keeleliste tähenduste määratlemine analüüsi, ümbersõnastamise ja kommentaaride kaudu, fookus eelkõige kujundlikel, ebaselge ja keeruka tähendusega tekstiosadel
väljaannetes vanemate autorite tööd, nooreestlaste endi looming veel tugevasti seotud rahvusromantika ja realismiga 1908-1914 esteetiline kõrgperiood : nooreestlaste süvenemine kunsti ja filosoofia vooludesse, omaenda loomingulise programmi väljakujundamine. Albumid ja ajakiri näitavad noorte kriitilist distantseerumist varasemast eesti kirjandusest. Luules ja proosas selgelt näha sümbolistikke ja impressionistlikke jooni. 1914-1916 : süvendas suundumisi, tõi uuendusi modernistlikus laadis. "Noor-Eesti" taotles laiemaid kultuurilisi eesmärke kui ainult kirjandusega seotu. Kujundati käsitus uuest eesti kultuurist ja kunstist, mis ühendaks endas rahvuslikku, euroopalikku ja idividuaalset alget. Tähelepanu pöörasti erinevatele kunstiliikidee, kultuurivaldkondadele. Mingilmääral pühenduti ka teatri- ja muusikaellu. Oluline osa rühmitusel on keeleuuendusliikumises. Samuti oldi huvitatud filosoofilistest probleemidest, poliitilistest tõekspidamistest. 34. F
Kirjanduses kajastuvad nii langusmeeleolud kui ka püüd elu ja olemist mõtestada. 1.1. Modernistlik romaan Modernistlik romaan erineb traditsioonilisest romaanist eelkõige vormivõtete ja tekstiloome poolest. Tegelikult on modernistlik romaan välja kasvanud traditsioonilisest romaanist. Modernistliku romaani eripära: realistlikul romaanil on jutustav laad, autor on kõiketeadja ja teose peamõttele suunaja; modernistlikus romaanis on jutustus asendunud mõtiskluste ja tegelase sisemonoloogiga traditsioonilise romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modernistlikus romaanis inimese sisemaailma. Et inimese sisepingeid avada, kujutavad autorid mõttekatkeid, oluline on alateadvus. Mälestustest ja hetkeseostest vallanduvad kõikvõimalikud assotsiatsioonid alateadvusega
annaabi.ee 
