avaldada Eestis, kuid pidid keskea küpsuseni jõudma välismaal. Need olid Bernard Kangro, K.RistikivijaArnoVihalemm.EV algusaastatelsündinudpõlvkondsaipagulastraditsioonidekõige mõjukamaks teisendajaks:RaimondKolk jaArturAdson.Nooremadkirjanikudtõusidesile1960. ja 1970. aastate alguses. Silma paistavad Ivar Ivask, Ilona Laaman ja Urve Karuks. Kalju Lepik 1920-1999 Lepiku luules oli algusest lõpuni olemas rahvuslik ja laululine alge, hiljem hakkas ta selle kõrvalt kirjutama modernistlikumat ja ekperimentaalsemat luulet.Lepiku debüütraamat on "Nägu koduaknast" (1946),järgnes"Mängumees" (1948).Lepik saigi selajaltuntuksmängumehena,kes eelarvamusteta kasutab uuema rahvalaulu stiili. Hiljem Lepiku laad muutub, teda jääb iseloomustamaaktiivseltvõitlevhoiak.Luulekogus"Kerjusedtreppidel" onLepik jõudnud modernistliku kirjutamisviisini. Vana stiili kõrvale lisandus moodne vabavärss. Luulekogus "Kivimurd" pöördub ta regivärsipoeetika poole. 1960
● Ühiskondlikele hoonetele püüti anda suurejooneline ja pidulik välimus; ● Kasutati palju klassitsismist tuttavaid kaunistusdetaile: vanikud, medaljonid, vapid, poolsambad ja sambad. Peeter Tarva, August Volberg; Kino “Sõprus” Sillamäe stalinlistlik linnaosa SULAAEG, 1950NDATE LÕPP- 1960NDAD Sulaaeg: ● Vähenes kontroll kunstnike tegevuse üle; ● Lubati modernistlikumat loomelaadi; ● Taastekkisid kontaktid Lääne-Euroopa kunstiga; ● Eesti Riiklik Kunstiinstituut (ERKI) kujunes üheks edumeelsemaks kunstiõppeasutuseks NSV Liidus; ● Loodi noorte kunstnike rühmitused. Altar Kotli, Henno Sepmann, Endel Paalmann: Tallinna laululava, 1960. aasta Ado Vabbe: Kompositsioon Ülo Sooster: ● Pärast Karaganda vangilaagrist vabanemist jäi elama Moskvasse;
annaabi.ee 
