Juugendarhitektuur Juugendi ajastu Arhitektuuris oli pearõhk sisekujundusel. Kujundusprotsess algas tavaliselt seest ja alles peale seda kujundati hoone väljast. Juugendi aja hooned pandi kokku üksikutest eri kujuga ruumidest. Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige rohkem kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete hoonete ehitamiseks. Paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris. Paljudes maades kasutati seda vähe. Siin oli tugev mõju Ruskini teooriatel, mis rääkisid tööstuslike materjalide kasutamise vastu. Kuid inimesed kasutasid seda edasi, aga nüüd püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha.
maailmaga. HUGO BALL, T. TEARA, LOUIS ARAGON. 7. Sürrealism-20.sajand, olulisel kohal on ebareaalsus,unenäod, hallutsinatsioonid,pataloogilised seisundid. Tekkis futurismi ja dadaismi alusel. Mõjutusi saadi Sigmud Freudilt. BRETO,ARTAUD,ARAGON,SALVADOR DALI, ANDRE BRETON Automaatkirjutamine- kirjutamine nii,et sa ise seda ei märka, võid mõlgutada ükskõik, mis mõtteid ja samal ajal kirjutada ise mitte seda märgates. 8. Modernistlikule romaanile on iseloomulik vormi keerukus, Teadvuse seisundite edasiandmisele; (Elu) Korrapäratuse (kunsti) korrapära vahekorra uurimisele,Süzee mõju vähendamisele; Narratiivne sissepoolesuunatus,Enesest-teadlik narratiiv,Proosa fiktiivse olemuse esiletoomine,Romaani vorm & olemus;,Läbiv teema: romaanikunst, meedium kui aines, loomisprotsess = lugu; süvapsühholoogiline romaan,filosoofilis-intellektuaalne romaan,absurdi romaan,sürrealistlik romaan maagilis-realistlik romaan
Juugendis on see vastupidi. Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid Kaunite kunstide hulgast on just arhitektuuril tugevaim tehniline, käsitöönduslik alus ja sellal kui teised traditsioonilised kunstid industrialiseerimise ajastul käisid alla, olid arhitektid kunsti taassünni esirinnas. Näiteks Gaudi Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Oli selge, et paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris .
eksperimentaalne muusika ü Avangardismile on omane nii Ars Nova eksperimentaalsus kui ka ars subtilior'i elitism ü Juba muusika varasemal modernismiperioodil näeme me avangardismi vastandumist kahele vastandlikule muusikakategooriale: klassikalisele ja popmuusikale ü Avangardismi märkimisväärseks osaks kujunes n-ö "üleva kunsti projekt", mille puhul taotleti esteetilist autonoomiat, mis on aluseks kogu modernistlikule esteetikale ü Võeti kasutusele elktroonilised väljenduvahendid John Cage 4'33'‘ Pierre Boulez "Struktuurid" TÄNAN KUULAMAST!
Arhitektuur 19 sajandil 1) Klassitsism hääbus lõplikult 19 saj. 40datel. 2) Jaotus *romantiline etapp 19saj. 30-50dad *stiilipuhas etapp 19saj. 50-70dad * eklektiline etapp 19saj. öõpukümnendid 3) Ehituatüübid: pangad, teatrid, koolid, haiglad, kaubamajd, sakraalehitised 4) Ehitusmaterjalid: raud, teras, betoon, raudbetoon, klaas, kivi 5) Ehitustehnika: paindtala, valtsprofiil, terastarindid, klaas-ja metalltarindid 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti...
Ta paistab küll olevat rõõmsameelne, kuid teised teadsid, et siin ei aita enam muu kui hullumaja. Arste nähes hakkab Blanche'l hüsteeriahoog. Tema vaimne tervis oli väga tugevalt kahjustada saanud, kõik need üleelamised olid röövinud temalt ta hinge, jättes alles vaid pettekujutelmad õnnest ja rahust. Ta tuli New Orleansi ihaga leida midagi uut, midagi elu väärilist, kuid kõik sealsed sündmused viisid teda veel kiiremini kuristikust alla. See teos tõi välja mitmed modernistlikule draamale iseloomulikud jooned: inimese tegelikus jääb maski varju, elu näitamine nii nagu see tegelikult on, inimeste vahelised konfliktid, psühholoogilised perekonnadraamad.
stiil. Linnageograafia kiire areng 1990ndatel (LA koolkond). Eesti: linnageograafias mõned tudengite, magistrantide tööd sh. ka „mängleva stiiliga“.20. sajandi modernlistliku linna funktsionalistlikud baastõed ja linnaruumi jagamine elamise, töötamise ja vaba- aja ja liikluse vahel seatakse kahtluse alla. Puhtad vormid majades saavad mitmeid alternatiive. Potsmodernism esitab väljakutse modernistlikule mõtteviisile ning modernistlikele põhimõtetele, väärtustele ja ideaalidele. 7) Võrdle Burgessi ja Hoyti linnamudeleid: Burgessi ringmudel- maakasutus areneb ärikeskusest kaugemale järgides kontsentrilisi ringe. Tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon linnas on inimökoloogiliste protsesside tulemus, mille taustal on erinevate sotsiaalsete ja etniliste gruppide erinevad majanduslikud
funtsionaalistlikust arhitektuurist ja rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Samuti on kunstivool tekkinud ühiskondlikkel põhjustel. Tugevnesid konservatiivsed meeleolud, hipide asmel said trendikaks yuppie'd, vasakpoolne ideoloogia kaotas oma hea maine, massiliikumised ei toiminud enam. Arhitektuurikriitikas hakkas postmodernism tähistama minevikust laenamist ja stiilide pluralismi, mida hakati vastandama funktsionalismi traditsioonilisele ehk nii nimetatud modernistlikule arhitektuurile. Inglise arhitektuuriajaloolane Charles Jencks avaldas 1977a, raamatu modernistliku arhitektuuri keelest. Ta väitis teoses, et modernistlik arhitektuur on surnud ning pakkus välja ka täpse ''surma'' aja- 15.07.1972.a kell 15.32. Samal hetkel õhiti USAs Saint-Louisi linnas terve linnaosa, mis oli modernistlikke maju täis. Jencksi arvates olevat modernismi '' alasti funktsionaalsus'' olnud hoolimatu kohaliku ajaloo, arhitektuuri
raud – vastu, püüti kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid (kuigi ka juugend armastas looduslikku kivi – graniiti, põllukivi, tellist ja eksponeeris seda igal võimalusel nii sees kui väljas). Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Estonia teater Gaudi La Sagrada Familia Maalikunst Juugendit iseloomustab maalikunstis sujuvus ja väljavenitatud figuurid, piirjoonte rõhutamine ning selged ühtlases toonis värvipinnad. Värvi abil püüdis kunstnik kujutada oma hetke tundeid äratamaks samasuguseid emotsioone vaatajas. Igal värvil oli oma väljenduslik mõju : punane oli meelelisuse värv, kollane rõhutas puhtust, sinine jahedust, valge esindas midagi sellist, mida meeltega enam tajuda ei saa.
ja eetiliste ideede tekkega. Uusaja alguseks peetakse valgustusaega. http://witcombe.sbc.edu/modernism/images/modernism.jpg 2 Valgustus see on periood Euroopa kultuuriajaloos 17. sajandi lõpust kuni 18. sajandi lõpuni (u 1680-1780), mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ja progressi ning traditsioonide hülgamine; tuntuimad esindajad (kes sillutasid teed modernistlikule mõtlemisele) on Jean-Jacques Rosseau, Voltaire, Denis Diderot, Paul Holbach. Modernismi iseloomustavateks märksõnadeks on: MÄSS, TROTS, EITAMINE. 3 2.2. Üldiseloomustus Modernismi võiks vaadelda kui omaette paradigma. Järgnevalt lühidalt paradigma mõistest... http://www.experimentaljetset.nl/archive/images/Modernism.gif 4 2.2.1. Paradigma mõistest
Avangardismile on omane nii Ars Nova eksperimentaalsus kui ka ars subtilior'i elitism. Samas sisaldab avangardism kohustust ideid pidevalt edasi arendada ning ning nõue kas kriitiliselt (Adorno) või reintegratiivselt (Peter Bürger) sekkuda ühiskonna arengusse. Avangardismi märkimisväärseks osaks kujunes n-ö "üleva kunsti projekt", mille puhul taotleti esteetilist autonoomiat, mis on aluseks kogu modernistlikule esteetikale. Nende ideede järgi on muusikas midagi palju enamat kui lihtsalt ilu, selles on ideid, mille "õigsust" tuleb kaitsta. Avangardismile on omane ka hukutav, kodanlusevastane protest, mis on seotud eelkõige dadaismi ja sürrealismiga, mida muusikas väljendas Satie ja arendas pärast II Maailmasõda radikaalselt edasi John Cage Andreas Huysseni idee "postmodernsest seisundist" on jõudnud ka postmodernistlikku kunsti, milles tunnistatakse Jürgen Habermasi
Atonaalsed teravakõlalised kooskõlad sobisid sassis tunnete väljendamiseks suurepäraselt. 20. sajandi teise poole uued muusikavoolud olid "taltsamad", kuid tagasipöördumist klassikalise süsteemi juurde ei tulnud. Muusika liikus oma arengus edasi järjest uute loominguliste võimaluste suunas. Sajandi lõpuks oli maailma muusikapildis käibel üheaegselt palju erinevaid stiile. Need olid tekkinud ükshaaval - traditsioonidest eemalduvale ja helikeelt keerukamaks muutvale modernistlikule suunale järgnes kaugema mineviku traditsioonidele toetuv ning muusika aegumatuid väärtusi otsiv vastandvool. Vastandina serialismi ülimalt korrastatud muusika ülesehitusele sündis uus vool kõlavärvimuusika ehk sonorism. Muusikas puudus tajutav meloodia- või rütmijoonis, teose kõlapilt oli muusika loomise eesmärgiks. Palju kasutati klastreid ehk kõrvuti asetsevate helide kooskõlasid. Teistsugune vastus serialismile tuli USA-st. Eksperimentaalmuusika nimetuse
Kui Timo oleks keisri eest vabandanud ei oleks ta pidanud 9 aastat vanglas istuma ning oleks saanud elada koos oma naise ja pojaga. Ka tema naisel Eeval oleks olnud lihtsam elu, sest last üksi kasvatada ei ole lihtne. 6. Teoses esineb tegelasi väga mitmetest ühiskonnaklassidest, alustades talutüdrukutega ja lõpetades keisriga. Teoses esineb palju pikki lauseid, kuid need on arusaadavad ja selged. Samuti esineb palju võõrkeelseid sõnu. Teoses esinevad modernistlikule kirjandusele omased võtted: Üksikisiku probleemide tõstmine temaatilisse keskmesse. Endiste tavade ja normide eitamine ning nende ümbermõtestamine täiesti uute alusel. 7. Minu arvates oli teos hariv nii ajalooliselt kui keeleliselt. Teoses esines pikk lausestus ning palju võõrkeelseid sõnu. Teos oli põnev, kuna sellised sündmused ning tegelased on ka reaalselt aset leidnud. Mulle meeldis kõige rohkem see koht, kus
Samuti lisan pilte Draakoni galeriist ja Jacques Rosenbaumi töödest. Juugendstiil Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi. Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Juugendarhitektuur muutus 20. saj. arhitektuuri tähtsamaiks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Kui Inglismaal püüti tööstuslike materjalide kasutamist varjata (Ruskini teooria), siis Prantsusmaal kasuatati rauda selleks, et luua gooti stiilis kergeid ja kõrgeid võlve ning üldse anda rauale olulist kohta ehitistes. Insener Gustav Eiffel ( 1832- 1923 ) oli ka üks neist, kes võttis palju üle inglise inseneridelt
27.veebr.- juuli 1917 kultuuripoliitikat välja töötama. - punakaartlik rünnak kapitalile Esialgu püüti proletaarne kunst rajada modernistlikule esteetikale - 1925 ÜK(b)P KK otsus rühmituste vabast võistlusest - oktoobrirevolutsioon - - sõjakommunismi poliitika Kodusõja 26.okt./7.nov. 1917 - kehtestatakse nõukogude võim ajal Pariisi rahukonverents 1919-1920
Juugendis on vastupidi - jõudmine arhitektuuri võttis aega. Arhitektuuri arengus leidub aga erijooni johtuvalt kohalikust sotsiaalmajanduslikust ja kultuurilisest olukorrast. Balti-saksa arhitektide provintslik vaimulaad pidurdas uute ideede levikut. Siiski tegi juugend arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Arhitektuur moodustab omamoodi dekoratsiooni, mille taustal saab jälgida teisi juugendajastu kunstiharusid. Seda on kõige parem teha ajastu tuntumate arhitektide loomingu kaudu. Kaunite kunstide hulgast on just arhitektuuril tugevaim tehniline, käsitöönduslik alus ja sellal kui teised traditsioonilised kunstid industrialiseerimise ajastul käisid alla, olid arhitektid kunsti taassünni esirinnas. W. Morris, P. Webb ja A. Mackmurdo olid õppinud arhitektid.
võimalusi, mida just need materjalid pakkusid (kuigi ka juugend armastas looduslikku kivi graniiti, põllukivi, tellist ja eksponeeris seda igal võimalusel nii sees kui väljas). Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Maalikunstis iseloomustab juugendit sujuvus ja väljavenitatud figuurid, piirjoonte rõhutamine ning selged ühtlases toonis värvipinnad. Kaunistuste loomisel lähtuti eelkõige taimedest. Kujutati taimede kooldunud varsi, longus kroonlehti- kõik on antud närtsimisseisundis. Värvi abil püüdis kunstnik kujutada oma hetke tundeid äratamaks samasuguseid emotsioone vaatajas. Igal värvil oli oma väljenduslik mõju : punane oli meelelisuse värv, kollane rõhutas
Juugendarhitektid lähenesid aga teisest küljest. Selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide klaas ja raud vastu, püüdsid nemad kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid (kuigi ka juugend armastas looduslikku kivi graniiti, põllukivi, tellist ja eksponeeris seda igal võimalusel nii sees kui väljas). Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Oli selge, et paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris. Inglismaal jäi see rohkem katselisele tasemele. Siin oli tugev mõju Ruskini teooriatel, mis rääkisid tööstuslike materjalide kasutamise vastu. Kui
Modernistlik kirjandus järgib arusaama, et teos on kirjaniku väljamõeldis: autor loob teose sisu ja vormi oma reeglite järgi. Modernistlikul tekstil ei ole kindlat algust, keskpaika ega lõppu. Modernistid kasutavad teostes näiteks unenägusid, müütilisi arhetüüpe, motiivide ja sümbolite varieerivat kordamist. Tekstide osade vahel puudub põhjuslik seos, ka aja kronoloogilisus kaob. Modernismis kerkib esile autori ja lugeja ehk kaasautori suhe tekstiga. Modernistlikule luulele on omane traditsioonilise meetrumi kadumine, mida asendavad vabavärss ja vabarütm neis saavad tähtsaks suulisest kõnest pärit intonatsioonid, rõhud ja pausid. Siiski ei taotle modernism suulise kõne sarnasust, vaid lihtsalt võitles varasemate keelerituaalide vastu, otsides uut keelelist väljendust. Modernismi peamisteks väljendusvormideks said luule ja lühiproosa. Vene kirjanduses ongi võimalik esile tuua modernistlikke poeete
Juugendarhitektid lähenesid aga teisest küljest. Selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide klaas ja raud vastu, püüdsid nemad kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid (kuigi ka juugend armastas looduslikku kivi graniiti, põllukivi, tellist ja eksponeeris seda igal võimalusel nii sees kui väljas). Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Oli selge, et paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris. Inglismaal jäi see rohkem katselisele tasemele. Siin oli tugev mõju Ruskini teooriatel, mis rääkisid tööstuslike materjalide kasutamise vastu. Kui siiski rauda kasutati, siis püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha. Samas
Seal ilmus terve rinda asju, mis mõjusid tol aegsele publikule sokeerivalt. Ilmusid Suitsu ja Underi luuletused. Avaldati ka K.J. Petersoni luuletusi. Tuglase essee ,,Eduard Vilde ja Ernst Peterson"- halastamatu essee, pikk, põhjalik, Tuglas oli läbi lugenud Vilde ja Petersoni loomingu, ütles, et nendel autoritel ei ole 20 sajandisse asja. Jaan Oksa kriitilised tundmused ilmusid seal. Tõlkelüürikast ilmus nt Baudelaire ,,Raibe". J. Randvere ,,Ruth". Võeti kindel suund modernistlikule esteetikale. 1912 ilmus neljas album. Selles on kõrge algupärane luule. Suits, Semper, Barbarus. Tõstetakse esile kõrgetasemelist luulet. Nad olid saavutanud uue esteetilise taseme. N-E ei olnud ainult kirjanike rühmitus, sinna kuulusid ka kunstnikud nagu K. Mägi jne. N-E all võime mõista esimest Eesti intelligentsi põlvkonda, kujuneb ka naisintelligents. 1915 viies ja viimane album. Esimene maailmasõda. Tuglase novell ,,Vabadus ja surm"-
Juugendarhitektid lähenesid aga teisest küljest. Selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide klaas ja raud vastu, püüdsid nemad kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid (kuigi ka juugend armastas looduslikku kivi graniiti, põllukivi, tellist ja eksponeeris seda igal võimalusel nii sees kui väljas). Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Oli selge, et paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris. Inglismaal jäi see rohkem katselisele tasemele. Siin oli tugev mõju Ruskini teooriatel, mis rääkisid tööstuslike materjalide kasutamise vastu. Kui siiski rauda kasutati, siis püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha. Samas
tekstidest. Körberi parimad laulud on tänapäevalgi laialt tuntud: " Vikne kena kohakene ", " Kiigu, liigu, laevukene " Esimene eesti üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega "Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu". 3. XX sajandi muusikat pole võimalik iseloomustada üheselt. On kasutatud sageli pluralismi mõistet: käibel on ühteaegu palju stiile ja tehnikaid. Modernistlikule suunale järgneb ikka vastureakstsioon - restauratsioon, mis toetub kaugema mineviku traditsioonidele ning otsib muusika aegumatuid väärtusi. Neoklassitsistlik suunitlus oli valdav esimeste sõjajärgsete aastate uusloomingus. 4. Karl August Hermann (23. september 1851 11. jaanuar 1909 Tartu) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Hermann sündis Põltsamaa kihelkonnas Võhma külas sepa pojana. Õppis sealsamas algkoolis
Kõiketeadev jutustaja võib tegelasi iseloomustada, nende mõtteid lugeda, tema vaatepunkt on liikuv- st. Erinevad tegelased saavad õiguse loo MI oma silmadega vaadata. Sündmusi näidatakse mitme nurga alt. Avaldatakse erinevate tegelaste suhe toimunusse ja lisatakse ka kommentaar sündmustevälisest vaatepunktist. Siirdkõne- kaudne sisemonoloog, kus jutustaja vahendab tegelase kõnet. Liikuvat vaatepunkti leiab ka romaanides, kus kõiketeadev jutustaja võib puududa. (tüüpiline modernistlikule romaanile): pole teada romanimaailma kohta käiv tõde, aga lugeja näeb loos toimuvaid sündmusi eri vaatepunktidest. Teose pinge tekibki just vaatepunktide lahknemise kaudu. Kirjandusteost analüüsides on vaja silmas pidada, kelle vaatepunktist mingi sündmus o esitatud. Kas teoses avalduvad erinevad vaatepunktid? Kuidas tegelaste vaatepunkti kasutatakse, kas edast-kse ka tegelaste mõtteid, tundeid või jälgitakse ainult tegelaste pilku.
Kõiketeadva jutustaja romaani vaatepunkt on tavaliselt liikuv - erinevad tegelased saavad õiguse loo maailma oma silmadega vaadata. Nii tekib olukord, kus sündmusi näidatakse mitme nurga alt. Selline olukord on tüüpiline realistlikule romaanile. Siirdkõne on kaudne sisemonoloog, kus jutustaja vahendab tegelase kõnet. Liikuvat vaatepunkti võib leida ka romaanides, kus kõiketeadev jutustaja puudub. See on eriti tüüpiline modernistlikule romaanile. Vastupidiselt ühe vaatepunktiga romaanile näeb lugeja loos aset leidvaid sündmusi eri vaatepunktidest. Sellises romaanis tekib sisemine pinge vaatepunktide lahknemise kaudu. Kõiketeadev jutustaja on tegelikult seesama mis tekstuaalne autor: kõiketeadva jutustaja kommentaaride kaudu loomegi ettekujutuse teksti autorist. Ent piiratud teadmistega jutustaja ei pruugi tekstuaalse autoriga ühtida (kui mina-jutustaja on nt naine, ja tekstuaalne autor mees). 14
Juugendarhitektid lähenesid aga teisest küljest. Selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide klaas ja raud vastu, püüdsid nemad kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid (kuigi ka juugend armastas looduslikku kivi graniiti, põllukivi, tellist ja eksponeeris seda igal võimalusel nii sees kui väljas). Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Oli selge, et paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris. Inglismaal jäi see rohkem katselisele tasemele. Siin oli tugev mõju Ruskini teooriatel, mis rääkisid tööstuslike materjalide kasutamise vastu. Kui siiski rauda kasutati, siis püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha
süsteeme, mis toimivad nende kultuuris, olles toetatud, vestluste ja mudeldamise läbi, kuidas erinevaid effekte võib saavutada, modelleerimine, kuidas erinevaid tulemusi saavutada, annab lapsele vabaduse valida mis tahes süsteemid, mis kõige paremini teenib nende eesmärke ja vajadusi nende elu eri aegadel. Oluline on märkida, et eriti varases lapseeas võib laste pildilise kujutamise kavatsustel olla vähe pistmist kunsti modernistlikule "lapse kunsti" standardile vastava pildi loomisega. Nende joonistamine on sageli kõigest üks osa semiootilisest protsessist, kus oluline tähendus on ka helidel, zestidel ja sõnadel. Selles kontekstis on õpetaja võime aktsepteerida neid pilte, pigem aktiivsete sündmuste, kui objektidena, mida saab riputada lastehoiu või eelkooli klassi seinale, aitab lastel mõista selle unikaalse mitmekülgse kujutamise süsteemi väärtust ja näha seda, kui alternatiivi teistele
See tuleneb mitmest asjaolust. Rahvusvahelised teooriad jäid eesti uurimises aastakümneteks juhuslike referaatide ja loengujuttude tasemele. Tõeline murre rahvusvaheliste suundade maailma toimub alles 1990. aastatel, kui tutvustatakse ja tõlgitakse peaaegu kõike, mis on oluline strukturalismist post-suundadeni. Ainsad, kes tutvustuste lainest välja jäävad, on need, kes on tõepoolest olulised eesti kirjandusuurimise ajaloole ja modernistlikule kirjandusuurimisele: positivistid, vaimuloolased ja uuskriitikud. Eesti uurimises endas on minimaalselt üldteoreetilist mõtlemist ja seegi väljaspool eesti kirjandust (Lotman). Katseid luua mingit oma analüüsi- või tõlgendusmudelit on vähe. Üldiselt öeldes on eesti kirjandusteadus olnud eeskätt eklektiline empiiriline uurimine. Sealjuures on osa uurijaid teadlikud eklektikud, kes tahavad kasutada korraga mitut lähenemist. Eesti kirjandusuurimise võime jagada
Industriaalne Postindustriaalne Juhtiv majandussektor töötlev teenindav Peam. arenguidee majanduskasv teadmiste kasv Peam. ressurss masinad, tehnika info Tüüpiline juht ettevõtja teadlane Postmodernism Postmodernistlik kultuur vastandub mitmes punktis modernistlikule (peale renessansi tekkinud) kultuurile. Modernism Postmodernism eesmärgipärasus mängulisus maailma on reeglipärane maailma on juhuslik hierahiline ühiskonnaideaal anarhia kui ideaal tähtis on produkt, teos tähtis on loominguprotsess tähtis on semantika (tähendus) tähtis on retoorika (esitus)
Industriaalne Postindustriaalne Juhtiv majandussektor töötlev teenindav Peam. arenguidee majanduskasv teadmiste kasv Peam. ressurss masinad, tehnika info Tüüpiline juht ettevõtja teadlane 3. Postmodernism: Postmodernistlik kultuur vastandub modernistlikule kultuurile. Modernismi all peetakse mõnikord silmas viimast paarisadat aastat, mõnikord ka ainult 20. sajandi esimese poole kunsti. Modernism Postmodernism eesmärgipärasus mängulisus maailma on reeglipärane maailma on juhuslik hierarhiline ühiskonnaideaal anarhia kui ideaal
Hakkas kujunema 19. saj lõpus, sai valdavaks 20. saj. esimesel poolel. Suurlinnastumise ja üleüldise elutempo tõusu ajal tekkinud. ! Modernisti maailmatunnetus on individualisti maailmatunnetus. Oluline pole mitte ühiskond, vaid üksikisik. Modernistlik romaan peegeldab oma ajastu üldist tõe kriisi. ! Äärmuslikud modernistlikud romaanid hakkasid mängima keelega, looma uusi sõnu, loobusid traditsiooniliselst lausestruktuurist. Modernistlikule tekstile on tüpiline elitaarsus- autorit ei huvita, kas lugeja seda mõistab. POSTMODERNISTLIK ROMAAN Postmodernism arenes välja modernismi jätkuna, aga ka selle eitusena. Postmodernism tähendas eemaldumist ängist ja maailmavalust. Postmodernistlik teos arvestab tavaliselt taas lugejaga. Taandub romaani subjektikesksus, enam ei puurita inimhingede sügavusse, huvitutakse rohkem sündmustest. Imiteeritakse stiile - tõlgendatakse varasemat kirjandust postmodernistlikus võtmestikus.
. posmodernistlikus romaanis pole oluline niivõrd tõde, kuivõrd et kes räägib.. iga teos tänapäeval on anakronistlik st sisaldab palju kujutatavasse perioodi mittekuuluvaid elemente, hoiakuid, sündmuseid jne. (ühest ajastust pärit ese on asetatud teise aega) pindmine anakronism – mineviku inimesi kujutatakse nagu nad oleks tänapäevast tulnud; esindavad tänapäeva probleemseid hoiakuid jm. remisionistlik võte (ajalugu korrigeeriv, ümberkirjutav romaan) -kõik see tüüpiline modernistlikule kirjandusele ntx steampunk – retro võttes kirjutamine kunagi oli selline suund, kirjutati muidu sünge ajalugu teistmoodi ümber Jean Rhys „Suur Saragasso meri“..ümberkijutis Jane Eyeris naisest pööningul.. st ajalugu vaadatakse feminismi kontekstis vms * Traditsioon on tihti häiritud uue aja mõtetega. Mõned katkestused (sõda, küüditamine vms) kuuluvad traagiliste sündmuste hulka, mis traditsioonilist mälu häirivad. Jätavad mällu nö trauma kogemuse.
arhitektuur". Millises seoses on nad omavahel? Funktsionalism on põhimõte, mille kohaselt see, mis hästi funktsioneerib peab ka ilus olema; internatsionaalse stiili peamisteks tunnusteks on risttahukakujulised, siledad ja valge krohviga kaetud pinnad, lamekatused ja igasugune mittefunktsionaalne kaunistus; modernistlik arhitektuur kõis teadusliku arenguga kaasas, uuendati kõike, mis oli minevikus. 2. Millistes olulistes küsimustes vastandus postmodernistlik arhitektuur modernistlikule? Postmodernistliku stiili piirid pole täpsed. 3. Millist arhitektuurisuunda nimetatakse kõrgtehnoloogiliseks? Hi-tech. Kasutati ja arendati välja maksimaalselt uut tehnoloogiat ja uusi materjale. 4. Millisesse arhitektuurivoolu kuuluvad uusklassitsistid? On üks postmodernismi koolkondadest. 5. Millega peaks hoone sarnanema dekonstruktivistide arvates? Skulptuurile. 6. Milline võiks selle stiili puhul olla seos traditsiooniliste ehitustavadega?
Majusklid on suurtähed, minusklid väiketähed. 36. Mis on modernistliku kirjanduse silmapaistvamad jooned? Modernistlikku kirjandust iseloomustab antiikaja tegelaste ja teemade seostamine kaasaja teemade ja valupunktidega. Vastandatakse progressi ja võõrandumist, otsitakse uut ja alternatiivset. Eelkõige tähtsustatakse indiviidi, mitte ühiskonda ning pidevalt püütakse iseennast ületada. Möödunu suhtes ollakse irooniliselt meelestatud ning vaadatakse tuleviku poole. Modernistlikule tekstile on tüüpiline elitaarsus – autorit ei huvita, kas lugeja suudab teda mõista. Sageli on sellised tekstid nauditavad vaid intellektuaalsele lugejale. 37. Mis on palimpsest? Palimpsest tähendab pärgamendilehte või papüüruserulli, millelt on sinna esialgselt kirjutatud tekst maha kraabitud või kustutatud ja uus peale kirjutatud. nt. Cicero „De Republica“ on säilinud palimpsestina, millele on peale kirjutatud Augustinuse „De civitate dei“. 38
omalaadselt korraldatud kokkumäng. Juugendstiil kujunes arhitektuuris omapäraseks vaheastmeks, milles kasutati ära tekkima hakkava tehnilise tootmise ja uute materjalide kasutamise võimalus. Juugend oli rahvusvaheline stiililiikumine, mis 19. Ja 20. sajandi vahetusel levis kõikides Euroopa maades, kandudes ka Ameerika mandrile. Juugendi eellugu sai aga alguse Inglismaal prerafaeliitidelt ja "Arts and Crafts" liikumiselt. Juugendist sai 20. sajandil tähtsaim lähtekoht, mis rajas tee modernistlikule arhitektuurile. Dekoratiivset juugendit viljeldi Belgias (V. Horta H. van de Velde), Prantsusmaal (H.Guimard)., Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, Hispaanias (A. Gaudi). Konstruktiivse juugendi esindajad Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 14 tegutsesid Inglismaal, Šotimaal (Ch.R. Mackintosh), Austrias( O. Wagner) ja Saksamaal (A. Endell, R. Riemerschmid. Juugendile on iseloomulik, et hoone arhitekt tegi ka sisekujunduse ja mööbli.
sattus kohe kriisi nii kunstnikud kui filosoofid hakkasid üha rohkem huvi tundma inetuse fenomeni vastu · Nt Baudelaire looming. · Vt slaide edasi... Benedetto Croce (1866-1952) · Itaalia filosoof, kunstiajaloolane ja kriitik · Sõnastas oma esteetika-alases töös ,,Esteetika kui väljendusteadvus ja üldlingvistika" teoreetilised seisukohad, mis pakkusid võimalusi moodsa kunsti mõistmiseks ja mõtestamiseks ning pani aluse modernistlikule kunstiesteetikale · Eristab kaht tüüpi tunnetust loogilist (mõistus, suunatud maailma asjade üldisele ja abstraktsele tajumisele) ja intuitiivset (fantaasia, seotud üksikute nähtuste või fenomenide kogemisega. Mõistus toob esile mõisted, fantaasia vahendab intuitsioone); mõlemad on maailma tunnetamiseks vajalikud, kuid kunstiga tegeledes on siiski olulisem intuitiivne tunnetus
rääkida asjadest, milles Guadaloupe kompetentne pole. Koristaja, kes nii-öelda tavalise inimese positsiooni taandatud, mõjub seepärast lihtsameelse ja abituna maja-masinaga toimetulekul. Seda maja võib nimetada sürrealistlikuks majaks. Ta ei koosne tüüpilistest arhitektuursetest detailidest, vaid teda läbib teatud vahelisus, mistõttu uks pole enam uks, aken pole aken, sein pole sein, post pole post, piire pole piire (,lift pole lift). Postmodernsuse vastand. Koolhaasi vastupanu modernistlikule, jäigale vormikeelele väljendubki selles. Mingit keelt nagu pole. Arhitektuurist on saanud skulptuur. Koolhaas demonstreerib ka tehnoloogilist üleolekut, asendades postid metalljublaka, trepimantli ja trossiga ning Villa Savoye' kesksest pandusest saab majesteetlik hoonet valitsev lift-kontor, millel on täiesti funktsionaalne põhjus Remment Lucas Koolhaas, tuntud kui Rem Koolhaas, on üks tänapäeva tuntumaid elavaid ja tegutsevaid arhitekte. Lisaks on ta ka
Helga Nõu (s 1934) · 1969 Tiiger tiiger On ilmne, et H. Nõu tulekut kirjandusse hakatakse varakult tunnustama, aga E. Nõu retseptsioon on tunduvalt segasem. H. Nõu debüütromaan on ,,Kass sööb rohtu", mis on noores eas kirjutatud ja tegelasteks on ka noored. ,,Tiiger tiiger" võiks olla rohkem näide proosauuendusest 50ndatel-60ndatel. Ta hakkab jõulisemalt kasutama sisemonoloogi, saavad tunnuslikuks igasugused sündmuste kronoloogia segipaiskamised, mida on peetud iseoloomulikuks modernistlikule proosale. Otseselt sellist noorsooproosa vormi hakkab ta viljelema 70ndatel-80ndatel aastatel ja on seda jätkanud ka hiljem. Enn Nõu (s 1933) · 2010-1012 Vabariigi pojad ja tütred I-III Irriteerivad teemad, seksuaalelu suhteliselt avameelde või isegi robustne kujutamine on asjad, mille üle E. Nõu loominguga seoses vaieldakse. Tema kujutamislaad on pigem dokumentaalset laadi tekib dok.-kirjanduse ja ilukirjanduse segu. Nendest uuematest
peajoon toodab kogu aeg rahvuslikkust, küllalt tähelepandamatul moel. Kogu aeg kannab tekst lõppkokkuvõttes endas mingit rahvuslikku sõnumit. Nt Minni Nurme ,,Sookailudes on loitsud". Selles näeme kõiki tunnuseid, millele on Pruul osutanud. Siin räägitakse mullast ja laanest, sellest, mis seal kõik kasvab. Räägitakse maast. Mingite looduselementide kaudu osutatakse sellele maale. See mets, soo sümbolina tähendabki ilmselt Eestimaad. Nõukaajal ei vaadata hea pilguga modernistlikule luulele ja filosofeerimisele, vaimulikule luulele, siis üks teema, mille kaudu filosofeeritakse, on loodus. Seepärast on nõukaaegses luules loodustemaatikal väga suur osakaal. Seda kasutatakse mingi suurema asja, laiema idee väljaütlemiseks. Sellises kontekstis võib iga sõna saada suureks sümboliks. Selles luuletuses on sõna, keele, traditsiooni teema. See seotakse omakorda maateemaga. Seesama keel tuleb justnimelt maast. Siin taaskord toonitakse, kinnitatakse, mõeldakse minevikust
annaabi.ee 
