Kirjandus pärast modernismi 1. Kuidas arenes modernistlikul ajastul arusaam kirjanduse ja kirjaniku ühiskondlikust rollist? Kirjanduses 19-20. sajandi vältel hakkasid kirjanikud üha enam uurima oma sotsiaalset vastutust ja selle mõju. Kirjanikud püüdsid ühiskonda muuta välja tuues futurismi ja ekspressionismi, mis kestsid kogu sajandi vältel erinevates vormides, kirjanike loomingus ja tegevuses, ühiskondlik seis ei mänginud rolli. Kirjanikud tahtsid ühiskonda mõjutada nii
seda ümbritseval. 5 Modernistliku kirjanduse põhitunnused: Modernismis pole põhiliselt ühtegi kindlat tunnust. Kirjanikele on antud vabad käed, mis tähendab, et iga autor võis teha täpselt nii nagu ise tahtis. Järgiti arusaama, et ,,...teos on kirjaniku väljamõeldis, selle sisu ja vormi loob autor oma reeglite järgi"(Kirjandus realismist postmodernismini, lk 113). Modernistlikul tekstil puuudus sageli algus ja lõpp ja osade vahel puudus seos, mis tähendab, et lugeja ei pruugi neid alles enne lõppu avastada. Järjekord võis olla laiali paisatud. Iga autor üritas leida ainult endale mõeldud keelt. Kasutati palju liialdatud üksikasjalikkust, unenäolisi ja ulmelisi stiile. Samuti võisid olla stiilid segatud, mis tähendas, et üks teos võis sisaldada näiteks jutustavat, dokumentaalset stiili ja otsekõne kõike ühes.
modernismi juurde sujuva narratiivi lõhestamine katkendlikuks, tavapäraste kujundite vältimine, luules vabavärsi laialdane kasutamine jne. ● Modernismiga seotakse ka nt arenguromaanide, ulmekirjanduse, kriminaalromaanide jne kui iseseisvate kirjanduselu nähtuste tekkimine. ● Modernistliku kirjanduse põhitunnused: teos on kirjaniku väljamõeldis, selle sisu ja vormi loob autor oma reeglite järgi; modernistlikul tekstil puudub klassikaline kompositsioon (algus, keskpaik, lõpp), ehk algus ja lõpp on tavaliselt avatud; modernistliku teksti puhul ei pruugi lugeja koheselt teksti mõista vaid luua seoseid tagantjärele; modernistlik kirjanik loob teksti oma meetoditel, näiteks kasutab unenägusid, müütilisi arhetüüpe, motiivide ja sümbolite varieerivat kordamist jne; luulest kaob traditsiooniline meetrum, mida asendab vabavärss või vaba rütm; puudub
alagusajaks umbes aastat 1910- kui alustatakse futurismist või aastat 1890- kui laustatakse sümbolisimist Kolmas vaatenurk põhineb teoorial: modernismi defineeritakse eelkõige teksti ja tegelikkuse suhte kaudu, nähes selles sundumuses keskendumist tekstile ja keelele. Tõeline kunstitöö juhib pilgu aknale endale, mitte akna taga olevale. Modernistliku kirjanduse põhitunnused järgib arusaama,et teos on kirjaniku väljamõeldis, selle sisu ja vormi loob autor oma reeglite järgi. Modernistlikul tekstil puudub klassikaline kompsitsioon- algus,keskpaik ja lõpp. Kasutab unenögusid, müütilisi arhetüüpe,motiivide ja sümbolite varieerivat kordamist jne. Luulest kaob traditsiooniline meetrum,seda asendab vabavärvss või vabarütm. ; Samuti puudub kaausaalsus, teksti osade vahel ning aja vool on segi paistatudm sündumste loomulik kronoloogia lõhutud. Muutub ka vaatepunkt, jutustaja ei ole eanm kõiketeadja ega hinnangute andja. Kirjandustekst sarnaneb spontaanse
aastat (mil tekkis futurism) või 1890. aastat (mil tekkis sümbolism), kuid ühisel meelel ollakse lõpp-piiris Teine maailmasõda. Nagu ei olda modernismi defineerimises päris ühel nõul, esines ka voolu sees lahknemisi: elutunnetuslik ehk sotsiaalne modernism ja avangardism, mis mitte ei vastandu teineteisele, vaid pigem põimuvad. Modernistlik kirjandus järgib arusaama, et teos on kirjaniku väljamõeldis: autor loob teose sisu ja vormi oma reeglite järgi. Modernistlikul tekstil ei ole kindlat algust, keskpaika ega lõppu. Modernistid kasutavad teostes näiteks unenägusid, müütilisi arhetüüpe, motiivide ja sümbolite varieerivat kordamist. Tekstide osade vahel puudub põhjuslik seos, ka aja kronoloogilisus kaob. Modernismis kerkib esile autori ja lugeja ehk kaasautori suhe tekstiga. Modernistlikule luulele on omane traditsioonilise meetrumi kadumine, mida asendavad
Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitava kapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu. 3. Nimeta modernistliku kirjanduse põhitunnused (väh. 4) Modernistlik kirjandus järgib arusaama, et teos on kirjaniku väljamõeldis, selle sisu ja vormi loob autor oma reeglite järgi. Modernistlikul tekstil puudub klassikaline kompositsioon algus, keskpaik ja lõpp (algus ja lõpp on tavaliselt avatud). Modernistliku kirjanduse lugeja mõistab teksti sisu alles tagantjärele, sest uued episoodid ei seostu olnutega. Modernistlik kirjanik loob teksti oma meetoditel: kasutab unenägusid, müütilise arhetüüpe, motiivide ja sümbolite varieeruvat kordamist jne. Traditsioonilise meetrumi asemel on vabavärss või vabarütm. Teksti osade vahel
Noorem põlvkond kunstnikke identifitseeris end uute meediatega ja uute kunstivormidega (performance, installatsioon). George Soros toetas Ida-ja Kesk-Euroopa kunsti arengut. Vene kunst: Peterburi neoakadeemia koolkond, Moskva kunstnikud, Siberi kunstnikud (Sinininad). Sloveenia kunst: IRWIN ja nende koostöö Moskva kunstnikega. Leedu kunst: Nomeda ja Gediminas Urbonas. 10.Soolisus kunstis. Psühhoanalüütiline teooria ja kunst. Feministlik teooria ja kunst. Modernistlikul perioodil esindas kehalisuse, soolisuse, seksuaalsuse teemale keskenduvat kunsti 1920ndate sürrealism Prantsusmaal. Selle aluseks oli psühhoanalüütiline teooria (S.Freud). R.Magritte Max Ernst Modernistlik kunstnik = meeskunstnik. Naine kui objekt. Piero Manzoni Yves Klein Nõukogude ühiskond rõhutas sugude võrdsust. Nt Veera Muhhina "Tööline ja kolhoositar" (1937). Uue, iseseisva naise kuvandi sünd Läänes
võõrandumine, grotesk. b) Iseloomusta 20.saj eesti draamat üldiselt ja analüüsi oma valikul 1 vastava autori näidendit: E. Vilde, A. Kitzbergi draamad, O. Lutsu külakomöödia. Tammsaare psühholoogilised draamad. Väärtuste kriis E. Vetemaa näidendites. Ajaloopöörised, rahvas, mälu ja identiteet J. Kruusvalli või Madis Kõivu näidendites. Modernism: Modernistlik kirjandus jälgib arusaama, et teos on kirjaniku väljamõeldis. Modernistlikul tekstil puudub kompositsioon. (algus, keskpaik,lõpp)Teksti ei pruugita kohe mõista, vb tuleb see alles hiljem. Unenäod, müütilised tegelased, motiivide ja sümbolite kordamine jne. Sündmuste loomulik kronoloogia on lõhutud. Muutub ka vaatepunkt: jutustaja ei ole enam kõiketeadja ja hinnagute andja. Kujundikeeles kasutati sümboleid, groteski ja absurdi. Modernistid püüdsid maailma täiustada ja parandada. Postmodernism
*modernism otsis kunstis teatavad printsiipe, mis võtavad kokku selle, mida kunst olema peab, teatav lihtsustsus, olemuslik printsiip, dodekafoonilone printsiipteatav lihtsus uue mudeli loomine, mis on samuti v õimekas *ametliku kunsti väljendamine *modernisltlik oli minetanud om akriitlise aspekti oksjonid jne *postmodernism ei tähenda modernism vastanduslikkust! *Adorno kunstiteose vormitasandil toimuv avandgardud on v õimeline looma uut maailma, modernistlikul kuntil on teatav utoopiline mõjujõud tuleb v älja, et ei muutu midagi v õimusuhete säilimine modernistlikust kunstits loodeti, et ta muudaks maailma, sotsiaalseid suhteid ei toimunud *kõrge ja madala piiride sidumine elitaarsus 48 *1968 Pariisi rahutused inimeste teatav n õudlikkus kultuuri endale omandada inimesed avastasid endas v õime võtta kasutusse elitaarseid kultuuriobjekte *popkunstkunstisf ääri hakati tooma argielu objekte galeriid ja muuseumid
Ivar Grünthal Ta on olnud Rootsis arst. Esimene raamat ilmus 1951 ja aktiivne kirjutamine kestab 60ndateni välja. Luulekogu ,,Mõõt on täis" viitas sellele, et ta enam kirjutada ei soovi. Seda on ta põhjendanud sellest, et see ainela, millest ta kirjutab on hakanud end ammendanud, ja ta ei osanud enam midagi kirjutada. Temaatiliselt on ta ootuspärane pagulasluuletaja, kuid see kuidas see hakkab luules välja nägema, eristub tugevalt teistest. Tal on väga range vormikeel ühendunud modernistlikul pulbitseva sisu ja/või keelega. Karl Ristikiv (Luule) Ta ainus luulekogu ilmub 70ndate alguses, kuid luule ise on sündinud 40ndate/50ndatel aastatel. Kui panna need luuletajad kõrvuti, siis ka Ristikivi osaleb modernistlikus pöördes. Tema fenomen on see, et ta on ühe luulekogu autor, kuid see üks luulekogu on üks oulisimaid 20nda sajandi luulekogusid. 12.Loeng (Luule ja proosa) Urve Karusk · 1968 Savi Lõpetas Toronto Ülikooli sotsioloogia alal
reziimist ning tänapäeval tunduvad paljud nende ideed vastuolulised. Näiteks Juhan Smuul oli väga nõukogudemeelne, mis on paljudele solvav. Vabavärss on värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmitus puudub. Varem viljeles seda Peterson, ka Haava, Suits. 60-ndatel hakati Eesti NSV-s luulet uuendama ning vabavärsi eest võitlema Krossiga eesotsas. Autori vabaduse-sõnub kulmineerus kogus ,,Kivist viiulod" (1964), mis poetiseeris tollast kommunismi-ehitamise kampaaniat modernistlikul viisil. Eeskuju võeti saksa padukommunistist Brechtist. Kross ei olnud loomulikult nõukoguliku propaganda ruupor, sest autor proovis luuletamisel seda vältida, keskendudes muudele liinidele. Vabavärsi algatajate hulka kuulusid veel E. Niit ja A. Kaalep. Kassetipõlvkonnaks nimetatakse 60-ndatel debüteerinud eesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas ,,Noored autorid" nn kassettidena, kus olid mitme autori luulevihikud üheskoos.
annaabi.ee 
