Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"modernismiperioodi" - 4 õppematerjali

Põhjamaade kunst
60
docx

Põhjamaade kunst

 ühtlasi hakkasid esile tõusma naiskunstnikud Eva Bonnier ja Hanna Pauli Modernism  Saabus Rootsi 1909  Abstraktselt maalisid Hilma af Klint, Nils von Darel ja Gösta Adrian Nilsson  20ndate teisel poolel levib sürrealism (Jonson, Mörner)  Ekspressionism (Erixon, Hjort, Ivan Ivarsson, Inge Schiöler)  Rangemat ja formaalsemat abstraktset minimalismi esindas Ollle Baertling Modernismiperioodi skulptuur Carl Eldh  Strindbergi portree Carl Milles  Purskkaevude looja (Poseidoni kuju Göteborgis, Orfeuse grupp Stockholmi kontserdimaja ees)  Gustav Vasa kuju Nordiska Museeti juures  1906-1913- ehitas välja oma kodustuudio  Professor Michiganis 31-50  Millesgardeni sihtasutus 1936 ARHITKTUUR 19. SAJ  19.saj lõpus arhitektuur vähehuvitav- klassitsism, eklektika  20.saj alguses Ragnar Östberg- Stadshuset

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
5 allalaadimist
Põhjamaade kunst
7
doc

Põhjamaade kunst

Pauli. (realistlikud portreed) Modernism Modernism saabus Rootsi 1909. Abstraktselt maalisid Hilma af Klint, Nils von Darel, Gösta Adrian Nilsson. 1920-ndate teisel poolel levib rootsi kunstis sürrealism (Sven Jonson või Stellan Mörner), ekspressionism (Sven Erixson, Bror Hjorth, Ivan Ivarsson, Inge Schiöler jt.). Rangemat ja formaalsemat abstraktset minimalismi esindas Olle Baertling. Modernismiperioodi skulptuur Carl Eldh ja Carl Milles ­ tuntuad rootsi skultorid läbi aegade. Carl Milles (1875-1955) tuntud purskkaevude looja (Poseidoni kuju Göteborgis, Orfeuse grupp Stockholmi kontserdimaja ees.) Gustaf Vasa kuju Nordiska Museet'i juures. 1906 ­ 1913 ehitas välja kodustuudio Stockholmis. 1931-1950, kui Carl oli professor Michiganis. 1936 moodustati Millesgardeni sihtasutus. Carl Eldh õppis sajandivahetusel Pariisis 1902

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
2 allalaadimist
Mati Unt - analüüs
16
odt

Mati Unt - analüüs

" (Hennoste, 1993). Vaatamata tema modernismitaotlusele, strukturaalsest teooriast juhindumisele, visuaalse toomise katsetele verbaalsesse teksti ning teistele eesmärkidele pole ta ühegi teooriaga lõpuni minev, selleks on tema kirjanikunatuur liialt spontaanne ja püsimatu, sukeldudes aina uutesse meeleoludesse ja kontseptsioonidesse, liikudes müstikast filosoofiadoktriinideni, akadeemilisest teatrist palaganini, salateadustest kommertsküsimusteni. Üldiselt kasutab ta juba modernismiperioodi tekstides ära olemasolevaid tekstikatkendeid ning uue teksti terviku hoomamiseks on vaja tunda varasemaid tekste. Uus tekst osutub tihti signaalide jadaks, mis peale oma käivitajarolli eriti muud väärtust ei omagi, kirjutamine asendub kombineerimisega. Ta on eesti kirjanduse üks huvitavamaid prosaiste ning silmapaistev eelkõige sugestiivse stiili poolest, milles võib aimata tema paralleelset teatritegevust. Lavastuslikkuse moment

Kirjandus → Kirjandus
232 allalaadimist
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

o uut õigust valida ja osaleda; identiteet Koostanud: 164 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a aga tähendas inimese tagasitoomist selle juurde, kust ta on pärit ja mida talle on vaja. Moodne liikumine kasutas hüüdlauset "Neue Sachlichkeit", mida peaks tõlkima "tagasi asjade juurde". Arhitektuuris oli modernismiperioodi alguses kõigil keelel kaks rahutuste põhjustajat: peale individualist Le Corbusier', keda prantslased üldse ei aktsepeerinud, lõi laineid ka kunstikool Bauhaus Weimaris Saksamaal (loodud Gropiuse poolt ning lõpetatud natside poolt 1933. a). Bauhausis olid kõik kunstid sünteesitud ja matematiseeritud, loodusest välja kasvanud kunstid välistati. Selle juhid arhitektid Walter Gropius (1883-1969) ja Ludwig Mies van der Rohe (1886-

Arhitektuur → Maastikuarhitektuuri ajalugu
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun