Riigikaitse Vabadussõja lõppedes vastas Eesti armee võitlusvõime ja varustus kõigiti maailmatasemele. 1921. aasta sügisel oli olemas 370 suurtükki, 350 pommi- ja miinipildujat, enam kui 2700 kuulipildujat. Olid soomusrongid, soomusautod ja tankid. Loodud oli mere- ja lennuvägi. Mehi teenis relvajõududes 20.- 30. aastail 11 000- 12 000. Ajateenijad pidid enamikes väeosades teenima 12 kuud, mereväes ja tehnikaüksustes 18 kuud. Kuna 20. aastail suurriigid oma relvajõude oluliselt ei moderniseerinud, säilis ka Eesti kaitseväe löögijõud vajalikul tasemel. Halvemaks läks lugu 30. aastate teisel poolel, mil Eestil ei jätkunud jõudu, et suurriikide võidurelvastumisega kaasa minna. 1. septembril 1939. aastal teenis Eesti relvajõududes kokku 16 500 meest, neist 1500 ohvitseri ja 2300 kaadriallohvitseri. Üldmobilisatsiooniga oleks võinud kokku saada 105 000 meest, kusjuures 3 päevaga võinuks nad paisata piirile. Lisaks sõjaväele oli Eestil oma Kaitseliit, kuhu kuulus 42 000
Tsehhoslov oli paljurahvuseline riik. Seal elas umbes 6,5 milj tsehhi, 3,2 milj sakslast, 3 milj slovakki, 700 000 ungarlast ning poolakaid. 3,2 milj sakslast elasid ennem Austria-Ungari aladel. Tsehhoslovakkias elasid nad lääneosas, Sudeedimaal, sealt nimetus sudeedisakslased. 1938a kevadel-suvel sudeedisakslased hakkasid nõudma autonoomiat ning seda, et nad saaksid ühineda Saksamaaga. Inglismaa ja Prantsusmaa ei olnud selleks ajaks veel moderniseerinud oma sõjaväge. Nende poliitikutel puudus soov end sõjas kaasata. 29 sept 1938 toimus Müncheni konverents. Seal osales Saksamaa(Hitler), Itaalia(Mussolini), Inglismaa, Prantsusmaa. Seal arutati Sudeedimaa küsimust. Tsehhoslovakkiat sinna ei kaasatud. Konverentsi tulemusena otsustati, et Tsehhoslovakkia peab loovutama Saksamaale Sudeedimaa. Seda sündmust on nim ka Müncheni sobinguks. Müncheni sobingust oli erinevaid arvamusi. Nt Inglismaa peaminister arvas, et see tõi rahu
Alumiiniumplaadid 391 393 930 Coca-Cola tooted 388 752 443 Kokku: 20 310 940 279 Tabel 4: Tööstuslik tootmine Kreekas 2009. a 26 11. TRANSPORT 11.1. Transpordi üldiseloomustus Transport Kreekas on viimase kahe aastakümne jooksul oluliselt muutunud ning tunduvalt moderniseerinud riigi infrastruktuuri. Kuigi saarte vahel on parvlaevad peaaegu ainuke transpordivõimalus ning riigi mägisus tekitab lisaraskusi, on auto-, raudtee-, linna- ja õhutransport muutunud palju tõhusamaks ja kiiremaks. See referaat on pärit AnnaAbi.com saidilt. Uuendused on mänginud olulist rolli Kreeka majanduse arenenemises, mis viimase kümne aasta jooksul on üha enam hakanud sõltuma ehitustööstusest. 11.2. Transpordivõimalused
annaabi.ee 
