13 Rahvatants Mait Agu 1976 asutas Mait Agu Tallinna Pedagoogilises Instituudis kateedri, kus asuti koolitama professionaalseid tantsupedagooge MAIT AGU (19511998) tantsupedagoog, kes juhatas nii tantsupidusid kui seadis lavalist koreograafiat erinevates zanrites oli tuntum rahvatantsu moderniseerija (tegi Mait Agu poplugudele rahvatantsu koreograafia) oli tantsupeo üldjuht 14 Kasutatud Kirjandus 1. 100 aastat moderntantsu: pilguheit Eesti poolelt. 2. Eesti ballett. Koostanud K.A. Püümann. Tallinn, Eesti Raamat 1984 3. Eesti kunsttants / Jaan Pert, 18991953. [S.l.] : J. Pert, 1934 4. Eesti teatri biograafiline leksikon. Koostanud Kalju Haan, Heino Aassalu, Vilma Paalma. Tallinn, Eesti
kantseleikeel, infopuudus, subjektiivsus, lehtede tülitsemine . Uued ametid ajakirjanikel: uudisreporter, fotoreporter, karikaturist-illustraator. Toimetuse liikmed ja püsivad kaastöötajad (reatasulised), haridus, ajakirj. Anonüümne. Laaman, Luts, Adson, Gori, Lõvi. Kuulutused-reklaam annavad suure osa sissetulekust, üksikmüük. Seltside-organisatsionide väljaandeid miljon. Lehtede omanikeks kontsernid: Positmees, TEKÜ, Vaba Maa. Vaba Maa omanik Veiler. Ajakirjanduse moderniseerija. Gorikatuur. Palju kuritegusid. Esmaspäev: kollane nädalaleht, populaarseim, sensatsioon, fakt ja kommentaar segamini. Rahvaleht: laiadele rahvahulkadele, Maa Hääl: maarahvale. Umbes poole Eesti lehtede tiraazist andsid ,,Vaba Maa" lehed. Lisaks ka ajakirjad. Uuendused: pööratud püramiid, tuuma esile toovad pealkirjad, elavam kujundus, palju pilti, uudiste sensatsioonilisus, kommerts, kõmu! TEKÜ: päevaleht, kratt. Suurim Päevaleht Eestis. Järjealused. RIKKAIM!
viimane verd elu jaoks kadents kants Fujii Sadakazu Poeet ja õpetlane, Genji monogatari uurija, Debüütkogu ''Kohanimed maa sisse tagasi'' Viimane luulekogu ilmus 2005. aastal ''Kami no koinu''. Eesti keeles luulekogu ''Titt maksab kätte'' Masaoka Shiki (Kaasaegne luule)-haiku ja tanka moderniseerija. Nägi luule ja loodusesuhetes 3 liini- ¤shasei(tekstid elust) ¤selektiivne reaalsus ¤makoto(tõelisus). Arvas, et poeet peab keskenduma uurimisele. Impulssi peab saama lihtsatest asjadest ja samuti lihstalt need lugejale ära seletama.