võidakse saavutada märgatavalt suur ülekandekiirus ka vanades vaskliinides. ADSL liigutab infot abonendi poole palju suurema kiirusega kui teises suunas.Võrgu suunast abonendi poole kuni 4-6 Mb/s ja teises suunas 384kb/s. ADSL on siis ka kõige halvimal juhul juba 3 korda kiirem kui ISDN ja 10 korda kiirem kui kõige kaasaegsem modemitehnoloogia. Abonendi suunas liigub info 40 korda kiiremini, kui ISDNiga või 150 korda kiiremini kui modemiga. Kuidas ADSL töötab ? ADSL modemtehnoloogia, võimaldab tavalise telefoniliini peale tihendada lisaks tavalistele telefoniteenustele (või ISDN 2B+D ühendusele) ka suure kiirusega andmesidekanali. Ainus koht, kus andmesidevõrk ja telefoniliin sel juhul "kokku saavad", ongi seesama füüsiline liin ise. Kuna ADSL- tehnoloogia puhul on ühenduse kasutajad pigem info tarbijad, mitte selle pakkujad, siis on ka see andmesidekanal löödud lahku veel omakorda kaheks suunaks-
Võeti kasutusele 2000.a. ning vähendab ühenduse saamise aega (kätlust) sel viisil, et peab meeles eelmisel korral samale telefoninumbrile helistamisel läbiräägitud seadeid. Võimaldab ka panna andmesideseanssi kõnelemise ajaks ootele 21. Arvutivõrgu ADSL-modem ja Kaablimodem. Nende tööpõhimõte ja ülekandekiirused. Milleks neid kasutatakse ADSL(Asymmetric Digital Subscriber Line) (asümeetriline digitaalne abonentliin) See on uus modemtehnoloogia. Nagu nimigi ütleb, põhineb ta assümeetrilisusele. Ehk eri suundades on infoedastuskiirus erinev. Sellise tehnikaga võidakse saavutada märgatavalt suur ülekandekiirus ka vanades vaskliinides. ADSL liigutab infot abonendi poole palju suurema kiirusega kui teises suunas. Näiteks abonendi poole kuni 4-6 Mb/s ja teises suunas 384kb/s. ADSLi kiirust mõjutab väga otseselt kanali pikkus. Kaabelmodemi eelis aga on sama suure kiiruse juures lisavõimalused, mida ta pakub (näiteks
annaabi.ee 
