1943. aastal algas ulatuslik põgenemine Soome, põgenemine Saksa mobilisatsiooni eest. Soome jõudis üle 4000 eestlase. Mehed, kes olid valmis minema kaitsma oma kodumaad. Saksa armeesse läksid sõja algperioodil Eesti vabathtlikud. Vabatahtlikud olid eelkõige need, kes soovisid kätte maksta Nõukogude okupatsioooni ajal kogetu eest. Hiljem läksid aga Eesti mehed Saksa armeesse sundmobiliseerituna. Punaarmees sõdisid Eesti mehed sunniviisiliselt mobiliseerituna. Eestlasi mobliseeriti punaarmeesse sellepärast, et Eesti mehed ei tahtnud vabatahtlikult kommunistliku ideloogia eest sõdida. Osa eestlasi põgenesid Läände, lootes leida pääsu sõjategevuse ja kommunistide eest. Kümneid tuhandeid eestlasi lahkus välismaale. Põgeneti peamiselt Rootsi ja Saksamaale, lootes sealt pärast sõja lõppu tagasi Eestisse pöörduda. Minu arvates enamikel Eestlasetel polnud valikut kelle poolel sõdida. Sest Eestalsed olid
vastu 1kr=1.25 rubla( tegelik suhe on 1kr=10rubla). 14 juuni 1941 toimus esimene massküüditamine, kõgis 3 balti riigis. Eestist depoteeriti üle 10 000inimest. Täisealised mehed kuulutati areteerituiks ja paigutati vangi laagritesse, kus enamik neist hukkus. Nende perekonnad saadeti aga asumisele. Seejuures ei esitatud kellegile süüdistust ega langetatud kohtu otsust. 1941 aastal Eesti okupeeriti Saksamaa poolt. Vägapaljud eestlased mobliseeriti Saksa sõjaväkke.Paljud noored mehed põgenesid Soome, et võidelda punaarmee vasta koos soomlastega. Soomes loodi enam kui 2000inimest loodi jalaväe rügemend 200. NSVL evakueeriti umbes 25000 Eestlast. Sinna viidi ka 330000 mobiliseeritud kutseakust. Neid ei saadetud mitte tegevarmeese, vaid ehitusptaljonidesse. Sisulist oli tegemist vangilaagritega, kus ülirasketesse tingimiustesse sattunud inimesi sunniti tööle pealmiselt metsa varumisel. Ühe
annaabi.ee 
