Kui enamuse bioloogiliste motiivide sihiks on tasakaalu säilitamine või taastamine (восстановление), siis enamus kultuurilise motiive hoopis lõhuvad (расторгнуть/ нарушить) tasakaalu. Bioloogiline motivatsioon: - aktivatsioonitase ja uni - nälg ja söömine - janu ja joomine - suguiha ja seksuaalsuhted - sõltuvus uimastitest (наркотик) - Aktivatsioonitase - närvisüsteemi ja psüühiliste funktsioonide mobiliseerituse määr. - Näljatunne - motivatsiooniline seisund, mis informeerib meid söömise vajadusest. Janutunne tekib siis, kui vedelikukaotus ulatub 0,5%-ni kehakaalust. - Suguiha - soov leida partner ning astuda temaga seksuaalvahekorda (suguhormoon testeron). 30 - Uimastid - sellised söödavad, joodavad, sissehingatavad ja süsitavad ained, mis tekitavad soovi seda ainet ikka ja jälle tarbida, seega tekitavad sõltuvuse.
Nt. näljast annab keha teada ebamugava näljatundega. Bioloogiliste motiivide sihiks on tasakaalu säilitamine, kultuurisete motiivide sihiks on tasakaalu lõhkumine. Nt. uudishimu viib inimese tasakaalust välja, ajendades uusi tegevusi. 10.4. Bioloogiline motivatsioon Aktivatsioonitase ja uni. Kehaline ja vaimne aktiivsus allub ööpäevatsüklile. Aktivatsioonitasemeks nimetatakse närvisüsteemi ja psüühiliste funktsioonide mobiliseerituse määra. Uni pole täieliku passiivsuse seisund. Uni jagatakse sügavuse alusel viide astmesse, ainult kahe puhul ilmnevad selged närvisüsteemi aktiivsuse pidurdumise nähud. Ülejäänud kolme astme puhul on ajutegevus üsna intensiivne, kõige rohkem aktiivsust on une kiirete ilmaliigutuste faasis, mil inimene näeb unenägusid. Nälg ja söömine. Näljatunne on motivatsiooniline seisund, mis informeerib meid söömise vajadusest. Janu ja joomine.
muutumine ja ja toimeainete vallandamine. Pikaajaline stress-reaktsioon kurnab oluliselt organismi. Uni seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Une ja ärkveloleku tsüklit reguleerivad bioloogilised rütmid. 1/3 ööpäevast magatakse, madalseis kella 3 ja 6 vahel, aktivatsioonitase muutub kogu 24 h jooksul. ( aktivatsioonitase närvisüsteemi ja psüühiliste funktsioonide mobiliseerituse määr) Unel on 5 staadiumi : 1. Staadium uinumine, kerge uni. Kestusega u 2 min. Kaovad ära ärkveloleku ajal valitsenud alfalained 2.staadium kerge uni, kestus u 20 min. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmad on suletud. Silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45 55% kogu uneajast. 3. Staadium üleminek sügavasse- ehk deltaunne. Selles astmes tekkivad aeglased, sügava amplituudiga deltalained. See hõlmab 3 8% kogu uneajast.
Neuraalne adaptsioon koos lihasrakkudes toimuva nn lihasadaptsiooniga, mis väljendub lihaskiudude hüpertroofias, on jõu- ja kiirusjõualase võimekuse kasvu füsioloogiliseks aluseks süstemaatilisel treeningul.Lihasesiseste ja vaheliste koordinatsioonimehhanismide täiustumise heaks näiteks on nn bilateraalse defitsiidi kadumine. Süstemaatilise treeninguga on võimalik saavutada närvikeskuste selline koordineerituse (mobiliseerituse) aste, mis väljendub bilateraalse defitsiidi kadumises. V SISESEKRETSIOON · Inimese endokriinsüsteemi üldine ülesehitus ja talitluse regulatsioon. Inimese endokriinnäärmed ja nende poolt produtseeritavad peamised hormoonid. *Hüpofüüsi eessagar : AKTH (adrenokortikotroopne hormoon) e. adrenokortikotropiin ACTH; TSH (türotroopneH ) e. türotropiin; STH (somatotroopneH) e. somatotropiin e. kasvuhormoon; FSH (folliikuleid stimuleeriv H) e
kiindumuse-ning mitmesugustesse inimkooslustesse kuulumise vajadus. Füsioloogilised tarbed ja nende regulatsioon: vee-, toidu-, une-, seksuaalvajadus jne. Ühed stiimulid tekitavad aistingu ja teised stiimulid teatavad, millal lõpetada. Eesmärk on tegelik või kujuteldav objekt või seisund, mille saavutamise nimel tegutsetakse. Tegevus on mingile objektile suunatud sihipärane aktiivsus. Aktivatsioonitasemeks nim närvisüsteemi ja psüühiliste funktsioonide mobiliseerituse määra. Arengumotivatsioon on püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutumiseks. Saavutusvajadus on hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavus või puudumine. sisemine motivatsioon - On määratud indiviidi sisemisest soovist ja uudishimust sportlikus keskkonnas väljakutseid vastu võtta. Tähendab iseendaga võistlemist ja soovi areneda, sõit on sellega kaasnev boonus.
annaabi.ee 
