Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
Põhiosa kaitseväe
isikkoosseisust moodustavad mobilisatsiooni korral tegevteenistusse kutsutavad reservväelased.
Kaitseväes on kolm väeliiki: maa-, mere- ja õhuvägi.
Funktsionaalsusest ja võimekusest lähtuvalt koosnevad kaitsejõud üldotstarbelistest üksustest
(reageerimisüksused ja peajõud) ning territoriaalkaitseüksustest.
Maaväel kui kaitsejõudude suurimal väeliigil, on kandev roll Eesti territooriumi kaitsmisel. Valdav
osa maaväest põhineb mobiliseeritaval reservil. Rahuajal on regulaarväe koosseisus
reageerimisüksused, territoriaalkaitseüksused, õppeüksused ja toetusüksused. Peale
mobilisatsiooni on maaväe koosseisus üldotstarbelised, territoriaalkaitse- ja toetusüksused.
Esimesel etapil arendatakse välja juhtimissüsteem, peajõudude brigaadid ja reageerimisüksus (-
pataljon). Kriisi- ja sõjaaegsed ülesanded ning nende planeerimine on maaväe staabi ja praktiline
ettevalmistamine kaitseringkondade ülesanne.
annaabi.ee 
