on parteisüsteemi kujunemise kiirus: Läänes vältas see protsess umbkaudu pool sajandit, Eestis -- nagu ka teistes postkommunistlikes maades -- napilt kümmekond aastat -- 1980. aastate lõpust kuni 1990. aastate lõpuni. (Toots 2006) Totalitaarse reziimi kokkuvarisemise järel tekkis Eestis arvukalt erakondi. 1990. aasta kevadeks oli Eestis registreeritud 31 parteid. Selle põhjuseks oli laulva revolutsiooni perioodil tekkinud ja poliitilises mobiliseerimises pearolli mänginud sotsiaalsete liikumiste hääbumine. Massiline poliitiline aktiivsus vähenes ning liikumiste aktivistid hakkasid moodustama erakondi. 1980. aastate lõpu rahvaliikumistest on saanud alguse praktiliselt kõik Eesti tänased tugevamad parteid. 1995. a Rahvusliku Koonderakonna Isamaa (asutatud 1992) ja Eesti Riikliku Sõltumatuse Partei (asutatud 1988. a esimese sõltumatu erakonnana kogu NSV Liidu territooriumil) ühinemisel tekkinud Isamaaliidu
Meres. Paraku ei ole nõustamine õigluse jagamine, pigem on see võimalus inimesele, kes pole oma olukorraga rahul, leida võimalusi, kuidas ise midagi oma elus muuta (Meres, 2002, 62). Tsiteerides Coreyd (1996) märgib ta, et nõustamise käigus saab üks inimene (klient) teiselt inimeselt (nõustaja) abi omaenda eesmärkide realiseerimisel. Nõustamise puhul antav abi seisneb kliendi oma oskuste ja jõu üles leidmises, tema ressursside mobiliseerimises enda hüvanguks. Esmase kontakti saavutamiseks lapsega, kes on vägivalla all kannatanud, tuleb ta lihtsalt ära kuulata. Sageli osutub just kuulamine raskeks isegi meeskonnatöö treeningu läbinutele- küllalt sageli ollakse kriisi korral kiire kõnelema ja aeglane kuulama (Choldin and Long 1998, 242). Samas peab lastekaitsega tegeleja mõtlema uutmoodi, püüdlema üldiselt üksikjuhu läbiarutamisele, olema usalduslik, paindlik, arendama ennast läbi elu,
annaabi.ee 
