Eestlaste valikud Teises maailmasõjas
Neist moodustati 6 piirikaitserügementi. Mobilisatsiooni asusid toetama ka eesti
rahvuslikud ringkonnad, kuna kardeti Punaarmee naasmist. Põhiosa mobiliseeritutest koondati
piirikaitserügementidesse, osa aga Eesti Leegioni täiendamiseks.
Need mehed, kes ei soovinud võidelda Punaarmee või Suur- Saksamaa eest, ühinesid Soome
armeega. 1941.a moodustati Soome sõjaväkke läinud meeste osalusel Erna luuregrupp, mis
tegutses koos metsavendadega Suvesõjas.
Suurem põgenemine Soome Saksa mobilisatsioonis pääsemiseks toimus 1943.a. Soome armee
koosseisus loodi jaanuaris 1944 rahvuslik väeosa, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku.
Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid.
Pärast Jätkusõja lõppu oli soomepoistel võimalus tulla Eestisse oma kodumaa eest võitlema,
mida enamus ka tegi. Suhted Saksa okupatsioonivägede ja Soomest naasnud vabatahtlike
vahel ei olnud usalduslikud ning saksa väejuhatus hajutas soomepoisid erinevate