13.märts 1938 marssisid Saksa väed Austriasse järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest - ausluss. MÜNCHENI SOBING Demokraatlikes riikides tekitas Austria liitumine Saksamaaga ärevuse. Hitler asus ründama Tsehhoslovakkiat. Temal oli aga kaitseleping Prantsusmaaga. Hitler kasutas ründamise ettekäändena Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda. 1938 nõudis Hitler Sudeedimaa loovutamist, ähvardades sõjaga. Tsehhoslovakkia lükkas nõudmise tagasi ning kuulutas välja mobilatsiooni. 29.sept. 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa Itaalia ning Saksamaa Müncheni kokkuleppe, mis rõhutas Tsehhoslovakkiat Sudeedimaad loovutama, tagades ülejäänud riigi puutumatuse. Eestvedajaks oli Briti peaminister Chamberlain. TSEHHOSLOVAKKIA HÄVING Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23.märts 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis väed Klaipedasse. 1939 14.märts kuulutas end iseseisvaks Slovakkia. Järgmisel päeval hõivati ülejäänud
mehed vangilaagrisse ja naise ja lapsed Siberisse asumisele. Need mehed, kes vangilaagrisse saadeti, enamik neist suri. Väga vähesed jäid ellu. 1941 ja 1944- eesti sõjategevusest haaratud, mitte kogu aeg. Saksa tungis peale juba 7. juuni, 1941 väegrupp nord tungispeale. Nordi peamine eesmärk oli vallutada Leningrad. Lõuna poolne osa eestist hõivati väga kiirelt. Seetõttu lõuna eestist nsvl vägedesse mobiliseeriti üsna vähe mehi, kuna neil ei jäänud aega mobilatsiooni läbi viimiseks. Põhja eestist mobiliseeriti tunduvalt rohkem mehi, kuna see ala oli NSVL käes. Enne seda kui saksa väed kohae jõudsid, olid metsavennad võimu enda kätte võtnud. Peale juuni küüditamist olid päris paljud mehed läinud metsa, varjasid NSVL võimu eest ja kartsid uusi küüditamisi. Kui saadi teada saksa ja NSVL sõja algusest, siis na d lootsid, et sakslased taastavad Eesti iseseisvuse. Need mis juunis toimusid, kolme
-ei märgatud sõjatehnika arengutega uuendatud vastavalt sellele julgeoleolekupoliitikat, tihti ei tundnud valitsused sõjaplaane. Võtmeküsimus:Kui kiiresti suudab keegi oma väed mobiliseerida ja rindele paigutadal 2. MAAILMASÕJA AJEND 28.juunil1914 tapeti Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinand Sarajevos. Atentaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. Venemaa asus toetama Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas Autria-Ungari Serbiale sõja, Venemaa kuulutas välja mobilatsiooni Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilatsioonikäsu tühistamist.Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1.augustil 1914 Venemaale ja seejärel 3.augustil Prantsusmaale sõja, 4.augustil tungis Belgiale kallale. See sundis Inglismaad sõtta astuma. Sõja algus tekitas vaimustuspuhangu. See haaras kaasa ka vasakpoolseid poliitikuid. Sõdurid läksid sõtta innustunult, oodates kuulsust ja au ja lootes aastavahetuseks kodus olla.
Eesti vabatuse kaitsel! Tõrjelahingutes 1944 kevadel paistsid silma mitmed eestlased keda autasustati Saksa armee kõrgeima autasuga - Rüütliristiga (5) (Adolf Rebane, Harald Rebane) Karistuseks maa kaitsmise eest, tegi N.Liidu sõjalennuvägi eesti linnadele pommirünnakuid. Hävitati Narva linn ja purustati Tallinn, Tartu, Pärnu. Sinimäed Eesti omavalitsus tostas ka mobilatsiooni kuna oht oli uuesti langeda punaterrori alla. Suurima lahing mis eales Eestis peetud, toimus Sinimägedes (kul-aug 44) (3 kõrgendikku sillamäe lähedal), mille tulemusena võib pidada meie võiduks Punaarmee ei suutnud "Eestis termopüülidest" läbi murda. Eesti jäetakse maha Kokkutõttes polnud Saksa väejuhatajatel 1944. a. sügisel eanm jõudu ja Eesti otsustati maha jätta. (plaan Aster)
annaabi.ee 
