Andrus Kivirähk - Ajaloo Keerises
ootamatult tavapäratu, isegi lausa hirmuäratava pöörde ning omandavad
esmapilgul lausa mõttetu katastroofiga kroonitud absurdse finaali.
Sündmustik kisub viltu ja on pinges juba loo alguses, tavapärased
toimingud ei taha kuidagi õnnestuda abielupaarist peategelaste Jaani ja
Margiti hommikus. Kahtlemata on lugu täis pidevalt kuhjuvaid
kurjakuulutavaid sümboleid (tugev vihm, karvarull külmkapis, katkine
pirn, katkised sukkpüksid, allaneelatud uksevõti, tühi mobiiliaku, jne),
vanatädi distantsilt jutustatud, tihti süngete detailidega ülekullatuid ning
peategelastele arusaamatute seostega mälestuskilde. Püüdes ületada
oma hirme ja eelarvamusi, astuvad nad oma kohustustele vastu, püüdes
anda ikka ja jälle oma parima, olgu selleks kasvõi pühapäev. Olenemata
tulemusest, on nad kõik omamoodi püüdlikud ja siirad inimesed,
kaasaarvatud üheksakümneaastane vanatädi. Kogu loo kestel püsib