Laps surmast
ta maha. Ta tunneb hirmu eraldatuse ees ja iga ema vi isa lahkumine vib
lapsele tunduda lplik ja ta leinab oma vanemaid tie tsidusega. Surm ja
lhike lahusolek on selles vanuses lapsele ks ja seesama. Sellega vib
seletada seda, miks osa lapsi kardab htuti magama jda-nad ei eralda d
lplikust pimedusest. Kolme-nelja-aastane laps ei tee samuti elul ja surmal
selget vahet. Nende arvates on surm ajutine.Elus on kik see, mis liigub vi
liikuma paneb ja surm on see, mis ei liigu. Niteks, kui mnguasjaga mngida,
siis on ta elus, kui mitte, siis surnud. Surm ja elu vivad selles vanuses
lapse arvates vahelduda. Surm thendab lapse jaoks raolemist, liikumatust,
puhkust ja tegevusetust. Surnu on lapse arvates vaid ajutiselt surnud, ta vib
jtkata mingit teistsugust elu. Ta usub, et surnul on elava inimese tunded ja
vajadused, et hauas elatakse edasi, seal on klm, janu ja nlg. Enda surm pole
lapse jaoks veel vimalik, seetttu selles vanuses lapsed surma ei karda.