Lämmastik ja raud
paljude metallide ja mittemetallidega toatemperatuuril ei reageeri.
Toatemperatuuril reageerib lämmastk ainult mõnede metallidega (Li, Ra)
oksüdeerides neid nitriidideks (Li3N, Ra3N2):
6Li + N2 = 2Li3N 3Ra + N2 = Ra3 N2
Lämmastiku aatomitevahelist kolmiksidet aitab nõrgestada ja seega teda
keemiliselt aktiivsemaks muuta ainult elektrilahendus (kaarleek) või väga kõrge
temperatuur (üle 2000 °C). Sel põhjusel tekibki näiteks äikese ajal õhku alati
lämmastikoksiidi, kuna kõrgel temperatuuril ühineb lämmastik hapnikuga
lämmastikoksiidiks:
N2 + O2 2NO
Vesinikuga reageerib lämmastik samuti ainult kõrgtemperatuuril ja rõhul
katalüsaatorite manulusel:
N2 + 3H2 2NH3
Kõrgemal temperatuuril reageerivad lämmastikuga ja moodustavad nitriide juba
paljud metallid ja ka mõned mittemetallid. Väheaktiivsete metallide nitriidides on
valitsev metalliline side, nad on kõvad ja keemiliselt inertsed. Aktiivste metallide