Kõnetegevuse psühholoogia
Siis
uuritigi häälikuid, foneeme, sõnavorm, grammitlisi morfeeme.
Keel(langue) kõne (parole)- kõnetegevuse mehhanism (sisemine ,,lingvistika")
Keele sotsiaalne märgisüsteem (struktureeritud). Süsteemil on oma kindel sisemine
ehitus, kindel struktuur. Vähemalt formaalne struktuur peab olema üheselt mõistetav
inimstele enamvähem.
Märk - reaalsus mõiste keeleüksus (akustiline kujund tähendus). Siin
tekib jälle mõiste küsimus. Keegi on öelnud, et me enamasti opereerime mkujutluste
tasandil mitte müiste tasandil. Märk on akustiline tähendus, keeleüksus. Aga keeleüksus
tuleneb läbi mõiste ,,reaalsus".
Kõne- individuaalne muutlik nähtus
Kõnetaju- passiivne(?) protsess. TEGELT pole kõne taju kunagi passiivne, ei tea kuidas
ta nii valeleljärledusele tuli!
Üksuste seosed - süntagmaatilised ja assotsitiivseid (ühised tunnuseid)- Kui midagi teen ,
nt lugema, pean valima, mida loen, nt raamatut, siis peab õige tunnuse valmima" loeN"
,,raamatUT".