Alfarabi (870-950) Ratsionaalse mõistuse alge on inimesele loomuomane, inimene sünnib sellega, loomupärase täiuslikkusega. Sealt alates aga on inimesel ka mõistus ja valikud, mida ta kasutab et oma eesmärki realiseerida või saavutada ülimat täiuslikkust, mis on tema loomusele võimalik. Õnne saavutamiseks tuleb teada ja seejärel ka teha teatud (ihulisi ja meelelisi) tegusid, mis viivad õnne saavutamisele. Need on üllad teod. Mittevooruslikud teod on seega sellised, mis ei too kaasa õnne ega täiuslikkust. Teatud teo hästi ja korrapärane tegemine eeldab iseloomu vormimist ja harjumuste arenemist. Voorused ongi need iseloomu vormid ja seisundid, millest tulenevad üllad teod. Voorus pole hea iseeneses, vaid on hea õnne saavutamiseks. Õnne saavutamine nõuab inimesele ainuomase võime, mõistuse, täiustumist, see omakorda nõuab alamate ihade distsiplineerimist, mis peavad tegema mõistusega koostööd ja talle alluma. Samas
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 kunst kui vaja oleks vaid teha halba ja võim ongi tagatud, nii lihtne see Machiavelli arvates küll ei ole. Valitseja moraal ja voorus. On suur erinevus selle vahel, kuidas me peaksime elama ning kuidas me elame. Mõned asjad näivad voorustena, kuid kui valitseja neid järgiks, siis ta hukutaks enda, teised asjad aga näivad mittevooruslikud, kuid tagavad riigile julgeoleku ja heaolu. Machiavelli kuldreegel: tee teistele nii, nagu sa kardad, et nad sulle teevad. Hea valitseja oskab valitseda nii seaduste kui jõuga, inimeste ja loomade moel. Ta peab olema korraga nii lõvi kui rebane kui ta on vaid lõvi, tuleb kavalam ja võidab tema, kui ta on vaid rebane, tuleb tugevam ja ta taas saab lüüa. Machiavelli annab praktilisi juhtnööre valitsejale: Armastatud on halvem olla kui kardetud, samas ei tohiks olla vihatud
annaabi.ee 
