23 7) Ükski draakon ei söö hiiri. 8) Mõni draakon oskab lennata. Esimene väide postuleerib ilmutatud kujul koerte olemasolu ja teine väide postuleerib ilmutatult ükssarvikute mitteeksisteerimise, omistamata neile mingeid omadusi. Seda tüüpi väiteid nimetatakse olemasoluväideteks. Tegemist on nö varjamatu olemasolu impordiga ja sel juhul on kaunis raske vigu teha. Kui esimene väide on nt eeldusväide, siis ongi koerad kogu järgneva mittevastuolulise arutluse käigus olemas. Väited (3) – (8) omistavad subjektidele omadusi, kusjuures juhtudel (3) ja (4) on keele argikasutaja kindel, et koerad on olemas, väidete (7) ja (8) puhul on ta kindel, et draakoneid pole olemas ning väidete (5) ja (6) puhul võib ta olla kindel lumeinimese olemasolus, selles kahelda või olla kindel lumeinimese mitteolemasolus. Lisaks peab arvestama, et üks asi on see, kas subjekti poolt osutatavad objektid on tegelikult olemas, teine asi on see, kas rääkija
7) Ükski draakon ei söö hiiri. 8) Mõni draakon oskab lennata. Esimene väide postuleerib ilmutatud kujul koerte olemasolu ja teine väide postuleerib ilmutatult ükssarvikute mitteeksisteerimise, omistamata neile mingeid omadusi. Seda tüüpi väiteid nimetatakse olemasoluväideteks. Tegemist on nö varjamatu olemasolu impordiga ja sel juhul on kaunis raske vigu teha. Kui esimene väide on nt eeldusväide, siis ongi koerad kogu järgneva mittevastuolulise arutluse käigus olemas. Väited (3) (8) omistavad subjektidele omadusi, kusjuures juhtudel (3) ja (4) on keele argikasutaja kindel, et koerad on olemas, väidete (7) ja (8) puhul on ta kindel, et draakoneid pole olemas ning väidete (5) ja (6) puhul võib ta olla kindel lumeinimese olemasolus, selles kahelda või olla kindel lumeinimese mitteolemasolus. Lisaks peab arvestama, et üks asi on