Lev Tolstoi
juttu allpool.
Pärast ,,Anna Karenina" ilmumist mõistis Tolstoi hukka oma senise kunstilise
toodangu ning pühendus omapärase kõlblusõpetuse propageerimisele, avaldades
,,Pihtimuse"(1881) ja suure hulga usulisi publitsistlikke ja moraliseerivaid artikleid, mis
tekitasid usulise liikumise, nn. tolstoilismi (selle propageerimise vahendiks oli kirjastus
,,Posrednik"). Selle kõlblusõpetuse põhimõtteks on kurjusele mittevastuhakkamine ja nn.
lihtsustamine, s.o. lähenemine lihtrahvale, kes olevat usulise ja kõlbla tõe kandjaks. Oma
suhtumises ristiusku ja kirikusse oli Tolstoi pessimist: evangeeliumide õige tuum olevat
varjatud väliste tseremooniate, silmakirjatseva vagaduse ja sotsiaalse ülekohtu taha.(Eesti
Entsüklopeedia lk 215)
Joonis 5. Viimane ülesvõte koos abikaasaga 1910.
Tolstoi sattus konflikti tsaarivalitsusega ning mitmed hilisemad teosed said ilmuda
annaabi.ee 
