Lisaks sellel ei tohtinud Eestist värvata vabatahtlikke ega teha muud kihutustööd. Selle nõude vastu eksinuid karistati vangistusega ,,mitte üle kolme aasta". Vaatamata keelule läks salaja Eestist ikkagi mehi Hispaaniasse sõdima. Peaasjalikult mindi vabariiklaste poolele. Andmed mässuliste poolel sõdinud eestalstest on lünklikud. Kogu sõja vältel sõdis vabariiklaste poolel üle paarisaja eestlase. Sõtta oli võimalik minna ka seaduslikul teel. Prantsusmaa poolt juhitud sõjale mittevahelesegamise Hispaania kodusõda Euroopa poliitiline ajalugu 20. sajandil komitees said teenida eesti ohvitserid. Nende ülesandeks oli kaubalaevade kontrollimine Prantsumaa- Hispaania piiril. Enamus eestlasi sõdis rahvusvahelises 12. Garibaldi nimelises brigaadis. Oli ka neid, kes 1936. aasta sügisel osales 11. interbrigaadi kooseisus Madriidi kaitsmisel. Üks nimekamaim eestlane, kes sõjas osales oli kurperjanovlasest aseohvitser Udo Aleksander
nad olid need kes tahtsid riigipööret). Rahvarinde vastaste juhiks kujunes Franco. 1936-39 toimuski Hispaanias kodusõda. Vabariigi pooldajad said toetust Nõukogude Liidult (kuna vabariigi pooldajate seas oli kommuniste)  rahaline ja relvastuslik abi, lisaks instruktorid kes õpetasid relvastust kasutama. Vabariigi vastaseid toetasid Itaalia ja Saksamaa  rahaline abi, relvastus ja saatsid koha peale sõdima ka oma mehi. Demokraatlikud lääneriigid ajasid mittevahelesegamise poliitikat, sest osaliselt olid asjaga seotud kommunistid ja nemad kujutasid suurt ohtu ja neid kardeti. 1939.aastaks oli kogu Hispaania vabariigi vastaste käes ja kehtestati Franco diktatuur, mis kehtis kuni 70ndate keskpaigani. Tegemist oli autoritaarse diktatuuriga. Neljandaks sõjakoldeks kujunes alates 1933 Saksamaa, kui võimule sai Hitler. 1934 toimus esimene katse ühendada Austria Saksamaaga. Ka Austrias oli tekkinud natslik partei, 1934 ründasid natsid Austria kantslerit,
Meditsiino ja keemia koostööl = antibiootikumid, tehislikud vitamiinid Film= tummfilmhelifilmvärvifilm 22. 1938-39 aasta sündmused Euroopas (Ansluss, München, Tshehhoslovakkia) 1938.aasta märtsis ansluss ; Austria liitumine Saksamaaga, mis oli võimalik sest: · Austrias olid natsid, kes toetasid Saksamaad ja olid liitumisest huvitatud. · Inglismaa ja Prantsusmaa ei sekkunud vahele,vaid lasid sellel juhtuda. Mittevahelesegamise poliitika- arvasid, et Saksamaale vastu tulles hoitakse ära sõda. · Kaardilt kadus Austria. 1938.aasta sügisel hakati nõudma Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist. Argumendiks: sealseid sakslaseid kiusati taga Sudeedisakslased- sakslased, kes elasid Tsehhoslovakkias. · 29.september toimus Müncheni konverents; seal osalesid: Saksamaa, Itaalia, Inglismaa, Prantsusmaa. Nad otsustasid, et Sudeedimaa tuleb üleanda Saksamaale.
Saksamaale oli Itaalia agressioon ja maailma tähelepanu sellele soodne – see võimaldas viia ilma suurema kärata Saksa üksused Reini demilitariseeritud tsooni. 3) Hispaania kodusõda (1936-1939): Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e frankistide (F.Franko) ja vabariiklaste (vasakpoolselt meelestatud Hispaania valitsus, kommunistid jt) vahel. Kui teised Euroopa riigid teatasid oma mittevahelesegamise poliitikast Hispaania sündmuste suhtes, siis Saksamaa ja Itaalia toetasid relvade ning vabatahtlike üksustega Frankot ning Nõukogude Liit raha, relvade ja nõustajatega vabariiklasi. Hispaania kodusõda võib pidada ka II maailmasõja eelprooviks: Saksamaa ja Itaalia said võimaluse katsetada sõjatingimustes relvastust ja uut taktikat; samas aitas see kaasa mõlema riigi lähenemisele
lahkub nende juurest, lõpetavad töötamise. Grupiliikmed olid teistest palju individualistlikumad, keskendusid ainult oma ülesannetele ega aidanud üksteisi. Demokraatlik  töötavad grupiliikmed rõõmsameelselt ja püsivalt, hoolimata, kas liider on ruumis või mitte. Grupiliikmed aitasid üksteist ja olid tehtavast ilmsesti huvitatud. Liidri suhtumine on hea, mis tõstab töötajate motivatsiooni. Mittevahelesegamise põhimõttega liider  grupiliikmed sebivad sihitult ringi, töötavad väga vähe, näitavad üles vähe huvi ja väljendavad tüdimust iga kättesaadava hobi suhtes. 35) Liidri suhtumise/ootuste mõju grupiliikmete tõhususele. Efektiivsed liidrid korraldavad asjad nii, et töötajad saaksid täita oma isiklikke eesmärke, töötades samaaegselt ka kompanii jaoks. * Kui liider peab töötajaid saamatuteks, hooletuteks ja laiskadeks  töötajad muutuvadki selliseks.
olid need kes tahtsid riigipööret). Rahvarinde vastaste juhiks kujunes Franco. 1936-39 toimuski Hispaanias kodusõda. Vabariigi pooldajad said toetust Nõukogude Liidult (kuna vabariigi pooldajate seas oli kommuniste)  rahaline ja relvastuslik abi, lisaks instruktorid kes õpetasid relvastust kasutama. Vabariigi vastaseid toetasid Itaalia ja Saksamaa  rahaline abi, relvastus ja saatsid koha peale sõdima ka oma mehi. Demokraatlikud lääneriigid ajasid mittevahelesegamise poliitikat, sest osaliselt olid asjaga seotud kommunistid ja nemad kujutasid suurt ohtu ja neid kardeti. 1939.aastaks oli kogu Hispaania vabariigi vastaste käes ja kehtestati Franco diktatuur, mis kehtis kuni 70ndate keskpaigani. Tegemist oli autoritaarse diktatuuriga. Neljandaks sõjakoldeks kujunes alates 1933 Saksamaa, kui võimule sai Hitler. 1934 toimus esimene katse ühendada Austria Saksamaaga. Ka Austrias oli
annaabi.ee 
