ei andesta talle. K kihlus Regina Olseniga, kuid kartis, et on liiga vilets talle ja pole ta armastust väärt ning ei abiellunud. Püüdis rõhutada üksikindiviidi unikaalsust. Inimese eesmärk on saada subjektiivseks. Grupp takistab indiviidil jõuda autentse tõeni. Eksistentsi ei saa võtta iseenesestmõistetavana. Mittetunnetatud ja mittetahetud eksistents ei ole eksistents. Elu paradoks- me mõistame elu minevikku mitte tulevikku, samas tuleb elada ettesuunatult e. tulevikus. Tõde on midagi subjektiivset, mida pole võimalik leida filosoofias, sest filosoofia ei suuda anda läbitunnetatud eesmärki, mille nimel elada, töötada, surra. Inimene võib tõeni jõuda ainult läbi kirgliku enesessepööramise.
eksistentsialismile, käsitleb esimesena Kierkegaard.(Meos 2000) Subjekti eksistentsil minul on filosoofiline eriseisund. Kierkegaard lõhub armutult need piirid, mis Descartes'i tunnetuslik positsioon on üksikisiku ümber püstitanud. Need müürid on seisnud puutumatuna kakssada aastat; nüüd lööb Kierkegaard nendesse lõhe, mille kaudu eksistentsialism saab läbi tungida.(Meos 2000) Lähtepunktiks on siin mõte, et mittetunnetatud ja tahtevaba olemine ei vääri eksistentsi nime. Kuivõrd kerge on inimesel saada mingi grupi osaks, ühineda teiste eesmärkide, rollide, kommete ja ajalooliste vormidega lasta neil enda eest otsustada. Kuivõrd raske on seda vältida: Kierkegaardi käsitluse dramaatiline, argimõtlemise ja kogu tavapärase mõtlemise tulejoonele asetav tees on, et eksistentsi ähvardab kõikjal 8 selle kadumine. Enese kaotamine on reegel, autentne olemine erand. See seisukoht