Oletades väite
vastaselt, et selle alamsüsteem
a1 , ⃗
⃗ a2 , … ,⃗
ap ( p
atribuut pole ülekanduvate sõltuvuste kaudu seotud primaarvõtmega (mitteprimaarvõti ei sõltu teisest mitteprimaarvõtmest). Boyce/Coddi normaalkuju (kui on mitu kandidaatvõtit, mis on osaliselt kattuvad) kui iga relvari atribuut sõltub iga kandidaatvõtme korral täielikult kandidaatvõtmest, kogu kandidaatvõtmest ja ainult kandidaatvõtmest. Neljandal normaalkujul kui mistahes relvaris oleva mittetriviaalse multiväärtusliku sõltuvuse X>>Y puhul on X relvari supervõti. Viiendal normaalkujul kui iga selles oleva mittetriviaalse ühendamissõltvuse {R1, R2,...,Rn} korral on iga R1, R2, …, Rn relvari R supervõtmed. Kuuendal normaalkujul kui relvarit pole võimalik kadudeta dekomponeerida. Relvar peab olema 5ndal normaalkujul, tal peab olema kandidaatvõti V ja 1 atribuut, mis ei sisaldu Vs.
3 Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. Kuid mida üldse nimetada probleemiks teoreetilises arutluses? Ilmselt pole see mitte ükskõik milline küsilause. Küsilause on näiteks ka retooriline küsimus, kuid viimane ei ole sisuliselt mitte küsimus, vaid väide. Niisiis tuleks täpsustavalt ütelda, et teoreetiline arutlus on vastuse otsimine mittetriviaalsetele küsimustele. Mittetriviaalse küsimuse esmaseks väliseks tunnuseks on see, et vastus sellele ei ole otsekohe ära nähtav. Pigemini kerkivad vastuse otsimisel mittetriviaalsele küsimusele esile erinevad alternatiivsed vastuse võimalused. Muidugi sisaldab teoreetiline arutlus endas ka vastuseid püstitatud küsimustele ja üksnes küsimine ilma katseteta neile küsimustele ka vastata, tavaliselt endast arutlust ei kujuta. Selleks,
Boyce/Coddi normaalkuju vajadus: Kolmanda normaalkuju definitsioon ei käsitle olukorda, kui: relatsioonilises muutujas on vähemalt kaks kandidaatvõtit ja need kandidaatvõtmed on liitvõtmed ja need liitvõtmed on kattuvad (see tähendab, et neil on vähemalt üks ühine atribuut). Sellest tulenevalt uus "tugevam" normaalkuju Boyce/Coddi normaalkuju. Boyce/Coddi normaalkuju: Relvar on Boyce/Coddi normaalkujul siis ja ainult siis, kui iga selles oleva mittetriviaalse, täieliku funktsionaalse sõltuvuse determinant on kandidaatvõti. Väga mitteformaalselt öeldes: Relvar on Boyce/Coddi normaalkujul siis ja ainult siis, kui selle iga atribuut sõltub iga kandidaatvõtme korral täielikult kandidaatvõtmest, kogu kandidaatvõtmest ja ainult kandidaatvõtmest. Boyce/Coddi normaalkujule viimine sõltuvuste analüüs: 24. Ortogonaalse disaini printsiip (teema 9) Täiendav normaliseerimine tegeleb andmete liiasusega ühe relvari piires.
T~ oestus. T~oepoolest, kasutades maatrikstehete omadusi, saame 1) A(a + b) = Aa + Ab = 0 + 0 = 0 2) A(a) = (A)a = (A)a = (Aa) = 0 = 0 Seega homogeense LVS-i lahendihulk (kui aritmeetilise vektor- ruumi alamhulk) on kinnine liitmise ja arvuga korrutamise suhtes. 3.5 Kui tundamatute arv = vo ~rrandite arv (n = k) Kui n = k ja det A = 0, siis homogeensel LVS-il leidub vaid tri- viaalne lahend. Kui n = k, siis mittetriviaalse lahendi olemasoluks peab det A = 0. T~oestus. T~oepoolest, kui n = k, siis regulaarse A korral on v~ orran- di Ax = 0 parajasti u¨ks lahend, selleks on x = A-1 0 = 0. 4 Crameri peajuht ja valemid 4.1 Crameri peajuht ¨ Oeldakse, et LVS-i korral on tegemist Crameri 1 peajuhuga, kui 1) tundmatute arv v~ordub v~ orrandite arvuga, 2) s¨
sisuliselt võimaldaks – et oleks sisuliselt ja koolkondlike eriarva- musteta võimalik öelda, mis on mille liik. See tingimus on lõpuni täidetud väga vähestes valdkondades. Kui mitte arvestada klassifikaatoreid ja eriti hierarhilise struk- tuuriga valdkondi nagu keemilised ühendid, elusorganismide liigid või sõjaväelised auastmed, on maailmas teada ainult üksikuid juhtumeid (nt Wüster 1968), kus terve mittetriviaalse mahuga sõnastik oleks tehtud süstemaatilisel viisil. Eestis viimastel aastatel välja antud sõnastikest ükski ei jäta muljet, nagu ta võiks olla niimoodi koostatud. Pealegi on süstemaatiline koostamine nii suur töö, et vaevalt selle tegija oleks oma saavutusega vähemalt eessõnaski uhkustamata jätnud. Süstemaatilise terminitöö harjutus Proovige teha jupike süstemaatilist terminitööd. Sobivad vahendid on pliiats ja paber, võite ka sõnad sedelitele printida või kirjutada,
annaabi.ee 
