reklaamikulud, müügiga seotud personali komandeerimiskulud, postikulud, näituste korraldamine jne.Ü l d - j a h a l d u s k u l u d - o n s e o t u d e t t e v õ t t e k u i t e r v i k u f u n k t s i o n e e r i m i s e t a g a m i s e g a n ä i t e k s : juhtivtöötajate palgad, haldushoone remondi- ja hooldekulud jne. Finantseerimiskulud on ettevõttefinantseerimisest tulenevad kulud intressikulud). 15. Mittetootmislikud kulud on kulu materjalidele, mis ei ole valmistoodangu koostisosa määrded, õlid, liivapaber;materjalid, mis on valmistoodangu osa, kuid mida ei arvestata põhimaterjalina näiteks suhteliselt suuretöömahukuse tõttu liim, lakk, naelad, jootetina. Mõisted: segakulud, kulu, kuluarvestus, kulukandjate arvestuses, kululiik, kuluvoog, kulukogum, kulukandja, kuluobjekt, mittepõhimaterjalikulu, kulukohtade arvestuses, kulukäitur, muutuvkulud
kuluarvestus 96 000) D Tootmiskulud 440 700 K Tootmise otsekulud 147 380 K Tootmise otsesed tööjõukulud 147 180 K Tootmise üldkulud 106 000 K Tootmise üld tööjõukulud 40 140 D Lõpetamata toodang 96 000 D Lõpetamata toodang 147 380 D Lõpetamata toodang 10 000 D Lõpetamata toodang 187 320 K Tootmiskulud 440 700 12.Mittetootmislikud üldkulud jaanuaris 40 000 D Üldhalduskulud 40 000 K Võlg tarnijatele 40 000 13.Perioodi jooksul valmistatud ja valmistoodangu lattu üleantud tellimuste maksumus 300 000 (osakuluarvestus 208 000) D Valmistoodang 300 000 K Lõpetamata toodang 300 000 14.Lõpetatud ja klientidele lähetatud tellimuste maksumus perioodi jooksul müügihinnas 400 000 7
alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. Normaalset üldkulude hulka ületav osa kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. (SME IFRS 13.8, 13.9). Järgnevaid kulutusi ei lülitata varude soetusmaksumusse, vaid need kajastatakse perioodikuluna (SME IFRS 13.13): normaalsest suuremad tootmiskaod; laokulud, välja arvatud juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus; mittetootmislikud üldkulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse; turustuskulud. Juhul kui ühe ja sama tootmisprotsessi tulemusena valmivad samaaegselt mitu toodet ning ei ole võimalik täpselt eristada iga toote valmistamiseks tehtud kulutusi, peab ettevõte töötama välja metoodika tehtud kulutuste põhjendatud ja järjepidevaks jagamiseks toodetele ning järgima seda metoodikat aastast aastasse. Selliseks
kindlakstegemiseks. 5 Metoodika: Tegevuspühistes kuluarvestussüsteemides kirjeldatakse põhikulud kohe kuluobjektidele; Sama metoodika järgi saab tootega seostada ka mittetootmislikke kulusid. Võib eristada erinevaid tasemeid: tootmiskulud + kliendiga seotud kulud + lähetuskulud + müügikanaliga seotud kulud + muud mittetootmislikud kulud. Tegevuspõhised prognoositud kau d kulud Tegevuspõhine kulujaotusmäär = Tegevuskäituri prognoositud kvantiteet Tootmisettevõtte tegevused: Tegevuspõhise kuluarvestuse seisukohast eristatakse kuute liiki tegevusi: 1) Ühikuga seotud tegevused ehk ühikupõhised tegevused (maht muutub proportsionaalselt toodetud ühikute arvuga)
Laenukasutuse kulutusi arvestatakse varude soetusmaksumusse ainult juhul, kui varude valmistamiseks on vajalik pikem ajaperiood ja tootmist finantseeritakse laenu või muu intressikandva võõrkapitaliga (näiteks laevaehitus, mis vältab üle aasta). Varude soetusmaksumusse ei lülitata, vaid kajastatakse perioodikuluna järgmised kulutused: (a) normaalsest suuremad tootmiskaod; (b) laokulud, v.a juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus; (c) mittetootmislikud üldkulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse; (d) turustuskulud. Tooraine, materjalide ja kaupade soetusmaksumus moodustub nende ostuhinnast ning muudest soetamisega seotud otsestest ja kaudsetest väljaminekutest. Lausend varude soetusel: D Tooraine ja marjal D Sisendkäibemaks K Tarnijatele tasumata arved Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest.
summade osas; 8. kingitused ja annetused; 9. mitmesugused muud ärikulud. PERIOODIKULUD ehk mittetootmiskulud on turustuskulud, üldhalduskulud, muud ärikulud, finantskulud ja erakorralised kulud. Neid kulutusi ei lülitata varude soetusmaksumusse (omahinda), vaid need kajastatakse perioodikuluna: (a) Normaalsest suuremad tootmiskaod; (b) Laokulud, v.a juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus; (c) Mittetootmislikud üldkulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse; Tootmiskulude kirjendamine: valmistoodang kirjendatakse bilansis varadena ja muutuvad kasumiaruandes kuludeks siis, kui toode on müüdud. Perioodikulude kirjendamine: kirjendatakse kasumiaruandes jooksva arvestusperioodi kuluna. KASUMIARUANNE V.2 MÜÜGITULU - MÜÜDUD KAUPADE (TOODANGU , TEENUSTE) KULUD BRUTOKASUM - TURUSTUSKULUD - ÜLDHALDUSKULUD +MUUD ÄRITULUD
kes ei ole käibemaksu kohustuslased [11: 19]. Kõige problemaatilisem on ettevõttes ära määrata, missugused kulutused ja missugustel alustel lisatakse varude soetusmaksumusse. Kindlasti ei lülitata varude soetusmaksumusse alljärgenvaid kulutusi, mida tuleb kajastada perioodikuluna: · tootmiskaod (normaalsest suuremad); · laokulud, v.a juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus; · mittetootmislikud üldkulud (näiteks valmistoodangu ladustamiskulud, administratiivhoone amortisatsioon jne); · turustuskulud (müügiosakonna palgad, transport kaupade müügiks) [1: 125]. Vara soetamine tähendab ettevõttele alati ostuväljaminekut (väljamakset), mis kirjeldatakse järgenevalt: a) vara sissetulek: D kaup, tooraine, materjal jne (ostuhind); D käibemaks (ostukäibemaks); K hankijale tasumata arved (kohustus); b) hankijale arve eest tasumine:
Laenukasutuse kulutusi arvestatakse varude soetusmaksumusse ainult juhul, kui varude valmistamiseks on vajalik pikem ajaperiood ja tootmist finantseeritakse laenu või muu intressikandva võõrkapitaliga (näiteks laevaehitus, mis vältab üle aasta). Varude soetusmaksumusse ei lülitata, vaid kajastatakse perioodikuluna järgmised kulutused: (a) normaalsest suuremad tootmiskaod; (b) laokulud, v.a juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus; (c) mittetootmislikud üldkulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse; (d) turustuskulud. Tooraine, materjalide ja kaupade soetusmaksumus moodustub nende ostuhinnast ning muudest soetamisega seotud otsestest ja kaudsetest väljaminekutest. Lausend varude soetusel: D Tooraine ja marjal D Sisendkäibemaks K Tarnijatele tasumata arved Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest.
Näitena võib nimetada seadmete varuosade varustamisega tegelevat allüksust või varustusosakonna osa. Turustuse valdkonna peamisteks eesmärkideks ettevõttes on sihtturule suunatud valmistoodangu hoidmine ladudes, reklaam, müük ja distributsioon (lähetamine). Lähtudes erinevatest tootegruppidest, turustuskanalitest või müügipiirkondadest võib turustuse valdkonnas välja kujundada mitmeid erinevaid põhikulukohti. Samas tuleb arvesse võtta, et turustuskulud on mittetootmislikud kulud ja seetõttu on turustus- kulukohtade arvestus eelkõige kasutatav toodete müügihindade kalkuleerimisel. Abi- e kõrvalkulukohad ja üldised kulukohad on arvestustehnilisest aspektist samastatavad. Nimetatud kulukohtade erinevus seisneb adressaadis, kellele nende kulukohtade tegevustulemus üle antakse ja kes on vastava tulemuse tarbijad. Abi- e kõrvalkulukohad tekitavad vastupidiselt põhikulukohtadele ettevõttesiseseid tegevustulemusi
7) tootmis- ja majandusinventar (töölaud, majapidamisesemed jms); 8) tööloomad (hobused); 9) produktiivloomad (põhikarja veised, sead, hobused v.a tööhobused); 10) mitmeaastased istandikud (puuvilja- ja marjaaiad jt); 11) muud põhivarad. Põhivarade liigitus tootmisprotsessist osavõtu järgi: 1) tootmise põhivarad-põllumajanduslikud, põllumajandusvälised (tööstuse, ehituse, kaubanduse varad), üldmajanduslikud (transpordivahendid, materjalilaod); 2) tootmisvälised (mittetootmislikud) põhivarad elamud, haldusasutuste hooned. Põhivarade üksikute rühmade vahelist suhet nimetatakse nende struktuuriks, jaguneb: 1.Tootmise põhivarad a)põllumajanduslikud (tootmishooned, masinad ja seadmed); 54 b)põllumajandusvälised (tööstuse, ehituse jm); c)üldmajanduslikud s.o kogu ev kõigi tootmisharude tootmis- ja muid vajadusi rahuldavad vahendid, nagu
annaabi.ee 
