Kes on juht? Isik organisatsioonis, kes vastutab ühe või enama inimese töö tulemuse eest. 2. Organisatsiooni toimimise mudel a. Kuidas organisatsioon töötab? Klientide vajadused (mida?kus?millal?) täidavad tooted/teenused, inimesed, tehnoloogia,struktuur; mis eesmärgi kohase kasutuse tulemusena moodustavad kõrge kvaliteedi, madala omahinna ja õigeagse jaotumise. b. Efektiivsus ja säästlikkus organisatsioonis? Efektiivsus kõrge Efektiivne, kuid mittetootlik Efektiivne ja tootlik (raiskab, saavutab eesmärgi) (saavutab eesmärgi, ressursse kasutab mõistlikult) Ei ole efektiivne ega tootlik Tootlikkus on kõrge (Raiskab, eesmärke ei saavuta) (ei raiska, eesmärke ei saavuta) Efektiivsus madal/ Säästlikkus halb Säästlikkus hea 3. Juhtimise mudel a
talu suudavad maksta vastuvõetavat palka ja enamasti polegi abijõudu vaja. Talupidajad koos abikaasaga peavad hakkama saama ka suurte taludega ja saavadki, sest mehhaniseerimisaste on kõrge ja keskendutakse ainult paarile põllukultuurile või ühele loomaliigile. Rohkem kui pooltel taluperedel on talutöö ainult kõrvalharrastus. (vähem kui 50% sissetuleust). Põllumajandust pidurdab muidugi Norra loodus. Üle 75% Norra pindalast on mäed, kõrglava, liustikud jm mittetootlik maa., 22% on metsa all ja alla3% pindalast on põllumajanduslikult kasutatav. Klimaatiliselt ja pinnamoest soodsamad põllumajanduspiirkonnad on Edela-Norra (Jæren), Kagu-Norra (Østfold) ja Trøndelag. Eeskätt ebasoodsate looduslike tingimuste tõttu ei suuda põllumajandus tulukuselt võistelda mitmete teiste elualadega ning toodete omahind on tihti kõrgem kui välismaal. Norra küla oleks tühjenenud palju kiireminigi, kui riiklik hinnapoliitika poleks taganud talurahvale
kättetoimetajale – müügi tuludeks loetakse: 1. kaupade, materjalide, väikevahendite, omatoodangu ja teenuse müügi netokäive. 2. vallas- ja kinnisvara kasutusrendile andmisest saadav netorent. 3. komisjoni müügist saadud komisjonitasu või vahendusteenuseid osutatavas firmas müügitasu. 4. kaupade ja materjalide puudujääkide süüdlastelt sissenõutud summad. 5. kaupade ja materjalide omatoodangu teenuste tasuline mittetootlik tarbimine ettevõtte enda poolt. – müügi tuludeks ei loeta: 1. ostjate ja tellijate ettemakseid (need on kohustused bilansi passivas) 2. ostjate makstud või makstavad käibemaksu summad (kajastatakse bilansi passivas) 3. müüjate poolt antud allahindlus (nad ei teeni nii palju kasu kui tavahinnaga) 4. teistele kaupade andmist või teenuste osutamist sponsorlusena (annavad kaupa kuid raha ei teeni) 5. omapõhivara müük – müügitulude arvestamine ja lausendamine
kättetoimetajale – müügi tuludeks loetakse: 1. kaupade, materjalide, väikevahendite, omatoodangu ja teenuse müügi netokäive. 2. vallas- ja kinnisvara kasutusrendile andmisest saadav netorent. 3. komisjoni müügist saadud komisjonitasu või vahendusteenuseid osutatavas firmas müügitasu. 4. kaupade ja materjalide puudujääkide süüdlastelt sissenõutud summad. 5. kaupade ja materjalide omatoodangu teenuste tasuline mittetootlik tarbimine ettevõtte enda poolt. – müügi tuludeks ei loeta: 1. ostjate ja tellijate ettemakseid (need on kohustused bilansi passivas) 2. ostjate makstud või makstavad käibemaksu summad (kajastatakse bilansi passivas) 3. müüjate poolt antud allahindlus (nad ei teeni nii palju kasu kui tavahinnaga) 4. teistele kaupade andmist või teenuste osutamist sponsorlusena (annavad kaupa kuid raha ei teeni) 5. omapõhivara müük – müügitulude arvestamine ja lausendamine
erinevate lülide teenuste kogumaksumuse optimeerimine n C = c i > opt (min) i = 1 Iga lüli kulutused Protsessi aja optimeerimine Selle all mõistetakse logistilise objekti, eeskätt kaubavoo või selle osa logistilise kanali või ahela läbimiseks kulutatud aja optimeerimist. Ahela läbimiseks kuluvat aega võib jagada: tehnoloogiliseks ajaks t tehn ja mittetootlikuks ajaks t mittetootlik e ajakadudeks. Logistika eesmärk on eelkõige minimiseerida ajakadu: t mt min (opt) ehk kogu ahela kohta n (t tehn i + t mt ) opt (min) i = 1 kus n on logistilise ahela lülide/ elementide arv Seotud kapitali optimeerimine Üks võimalus seotud kapitali vähendamiseks on koopereerimine ja allhangete osatähtsuse tõstmine. Miks peaks kasutama allhankijaid oma toodangu asemel? Seotud kapitali vähendamine ja keskendumine
Smith vaatles kaubandust kui kasumi allikat paralleelselt põllumajanduse ja tööstusega, tegemata põhimõttelist vahet tootmisel ja ringlusel. Smith nõudis tootliku töö osatähtsuse suurendamist ning mittetootliku töö osa vähendamist. Seejuures hindas Smith tööd tootlikuks või mittetootlikuks sõltuvalt töö resultaadist. Tootlik on töö, mis: • toodab mingit kaupa, eset (tegevus mittemateriaalses tootmises on mittetootlik töö) või • loob kasumit, kapitali. Oma otseses rünnakus merkantilismi vastu leidis Smith, et valitsus ei tohiks sekkuda rahvusvahelisse kaubandusse. Vastavalt nn absoluutse eelise seadusele, peaksid rahvad nagu ka indiviidid või perekonnad spetsialiseeruma, tootes kaupu, mille suhtes neil on eelis ja vahetama neid kaupade vastu, mille tootmises neil eelis puudub. Tarbimine ja rahvastik. A. Smith püüdis oma töös „Rahvaste rikkus” kirjeldada ka rahvastiku arvukust seoses tarbimise
vähenes ligi poole võrra 170000-le. 6. Vene ajal 18. sajandil toimus suhteliselt kiire rahvaarvu kasv, kuna oli rahuaeg. 18. sajandi lõpuks ületati poole miljoni piir. Demograafiline olukord 20. sajandi algul 1. 1897. aasta rahvaloendus: 986000 elanikku, sh 90% eestlasi, 4,5% venelasi, 3,5% (balti)sakslasi. Tegevusalade järgi: põllumajandus 68%, kaubandus ja tööstus 25%, 8 mittetootlik rahvas=haritlased 7%. Linnades elas u. 250000 inimest, sh 75% neist olid eestlased. 2. 1911. aastal elanike arv u. 1,1 miljonit. Lisaks kodueestlastele elas Vene impeeriumis u. 200000 eestlast, sh Peterburi kubermangus 50000 ja Riias u. 10000. Eesti 1939 1992 Eesti Teises maailmasõjas Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) 23. augustil 1939 kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von
kõrgemalt selle soetusmaksumusest; 98 4) komisjonimüügist saadud komisjonitasu ja vahendusteenuseid osutavas ettevõttes saadud vahendustasu; 5) kaupade, materjalide, väikevahendite ja omatoodangu puudujääkide süüdlaselt sissenõutud summad; 6) kaupade, materjalide, omatoodangu ja -teenuste tasuline mittetootlik tarbimine raamatupidamiskohustuslase enda poolt (nt. lihatööstuses liha kasutamine ettevõtte oma sööklas ). Kaubandusettevõttes loetakse müügituludeks üldreeglina ainult kaupade müügikäivet. Müügikuludeks on: reklaamikulud, turu-uuringutega seotud kulud, müügipersonali palk, preemiad ja sotsiaalkulud, vahendajatele ja komisjonäridele makstav tasu, valmistoodangu (kauba ) laokulud, jae- ja
Samas vastutavad ostujuhid klientidele antud lubaduste täitmise eest. Tarneahela juhtimine eeldab nii ettevõtetevahelist kui ka ettevõttesisest tihedat koostööd. Kui uurida tarneahela toimimist lähemalt, võib selguda, et 80% kogu ajast, mil kaup läbib tarneahelat, on mittetootlik aeg. Väärtusahelapõhise mõtteviisi kohaselt püütakse sellest eemal- dada kõik või vähendada seda, mis ei tooda lisaväärtust. Tavaliselt on üheks oluliseks suuruseks mittetootlik aeg, mida on vaja igal juhul minimeerida. Sageli on väärtust tootvaid suurusi väärtusahe- las kerge märgata
annaabi.ee 
