Tolerantsuse problemaatika Eesti ühiskonnas
Näiteks kodu ja kool annavad
meile individuaalsete hoiakute ja tõekspidamiste alused tulevaseks eluks. Kool on
koht, kus nooruk veedab suure osa oma päevasest ajast, ning ka ühiskonna
peegel. Koos „sotsiaalse mina“ leidmisega võtame omaks sotsiaalkogukonna
arusaamad, millega kaasneb tihti sallimatus. Merle Klandorf on samasugupoolte
abielu kommenteerides öelnud, et tema ei soodustaks neile ka kõige väiksemate
õiguste andmist. Nii leiabki indiviid end mittetolereerides näiteks
seksuaalvähemuste õigusi, kuna meedias kajastatakse vastavat teemat tihti
negatiivselt. Seetõttu saab järeldada, et ühiskond, kus me üles kasvame, mängib
suurt rolli sallivuse määratlemisel.
Eesti ühiskonnas ei peeta ühtviisi väärtuslikuks kõiki siin elavaid eri
kultuurilise taustaga rahvusi. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni
raporti järgi on eestlased selle organisatsiooni liikmesriikide seast vähemuste
suhtes kõige sallimatumad