toimumises 9. Tõenäosuste liitmise lause. P(A + B) = P(A) + P(B) P(AB). Kahe sündmuse summa tõenäosus võrdub, nende sündmuste tõenäosuste summaga, millest on lahutatud samade sündmuste korrutiste tõenäosus. Välistavate sündmuste summa tõenäosus võrdub liidetavate sündmuste tõenäosuste summaga, st. P(A + B) = P(A) + P(B). P(E1) + P(E2) + ... + P(En) = 1. 10. Sõltuvad ja sõltumatud sündmused. sündmusi A ja B nimetatakse sõltumatuteks, kui neist ühe toimumine või mittetoimumine ei mõjuta teise sündmuse toimumise tõenäosust. sündmusi A ja B nimetatakse sõltuvateks, kui neist ühe toimumine või mittetoimumine mõjutab teise toimumise tõenäosust. P(AB) = P(B) · P(A / B), 11. Geomeetriline tõenäosus. Kui mingi geomeetrilise piirkonna D (lõik, tasandi või ruumi osa), mille mõõde (pikkus, pindala, ruumala) on S, tabamine on kindel, siis selle piirkonna osapiirkonna d, mille mõõde on s, tabamise tõenäosus on s/S. 12. Statistiline tõenäosus.'
sündmuse esile tulekus. Kui kaks sündmust ei ole teineteist välistavad, siis nende summa seisneb kolmanda sündmuse esiletulekus, mis on kas sündmus A, B või AB. Kahe sündmuse korrutis on sündmuse A ja B esile tulek. Ei esine teineteist välistavate sündmuste puhul. Sündmusi A ja B nimetatakse sõltumatuteks, kui neist ühe esiletulek ei mõjuta teise sündmuse toimumise tõenäosust. Sündmusi A ja B nimetatakse sõltuvateks, kui neist ühe toimumine või mittetoimumine mõjutab teise esiletuleku tõenäosust. Geomeetriline tõenäosus avaldub piirkondade pindalade suhtega. Seda saab kasutada ainult siis, kui iga punkti tabamine on võrdtõenäoline iga teise punkti tabamisega ja iga piirkonna tabamise tõenäosus on võrdeline selle piirkonna pindalaga. k P ( A) = n P( A + B ) = P ( A) + P ( B ) , kui sündmused on teineteist välistavad P ( A + B ) = P ( A) + P ( B ) - P ( AB ) , kui sündmused ei ole teineteist välistavad
Neg vasak, pos parem Ekstsess näitab sabade väljavenitatust võrreldes normaaljaotusega. Normaaljekstsess=0. Saba kahaneb kiiremini=neg, kahanev aeglasemini=pos Mood- diskr:suurima tõenäosusega juh. Su. Väärtus, pidev: jaotustiheduse graafiku maxkoht. Variatsioonitegur: hajuvuse iseloomust, positiivsete korral, standardhäve/keskväärtus Diskr jaotus.s: 1)Binomiaal: tehakse järjest n sõltumatut katset, tulemusel võib toimuda s A, tõenäosus igas katses on p ja mittetoimumine q=1-p. m- katsete arv, milles toimub A, siis m on juh. Su., igas katseseerias erinev.Parameetrid: n ja p 2)Poissoni: binomiaaljaotuse piirjuhtum, p0 ja n lõpm. Kasutatav, kui juh. Ajahetk tekib sõltumatud s. väikese sagedusega. Pidevad jaotus.s.:1) ühtlane: tekib ülalt ja alt piiratud juh.s. korral, kui selle lubatud muutumisvah. Sees kõik juh.su. väärtused on tekke mõttes samaväärsed. Kuju järgi: ristkülikjaotus 2) Eksponent: kirj. Nt S. toimusmisaja jaotust eeldusel, et s
3 3 p ( A B) = + ( A) + p ( B ) - p(a B ) = + - p ( A B ) = ... 7 9 Lahendus jääb hetkeks pooleli, sest ei ole veel selge, kuidas leida sündmuste korrutise tõenäosust p ( A B ) . Sündmuse korrutise tõenäosuse leidmisel tuleb eristada järgmisi võimalusi: · sündmused on sõltumatud (kummagi sündmuse toimumine või mittetoimumine ei mõjuta teise sündmuse toimumist või mittetoimumist), arvutusvalem: p ( A B ) = p ( A) p ( B ) (3) või kujul p(AB) = p(A)×p(B) · sündmused on sõltuvad (ühe sündmuse toimumisest või mittetoimumisest sõltub teise sündmuse toimumise tõenäosus); sellisel juhul kasutatakse mõistet tinglik tõenäosus, mida tähistatakse sümboliga p(B|A) sündmuse B
Uurimistöö astmed/etapid: 1) Uurija uurib ja vaatleb (kogub materjali, loeb dokumente). 2) Analüüsib ja sünteesib (tõlgendab kogutud materjali). 1.-2.aste põimuvad! 3) Vahendab tulemusi ettekande, artikli, raamatuna. Teatrisündmused on potentsiaalselt kõik, mis mineviku teatris ja teatrielus on aset leidnud (teatrilavastused; muutused teatriprotsessides; muutused teatrite tegevuses; millegi mittetoimumine ehk "olematud" lavastused). Teatrisündmuse "filtrid": 1) Osalejate motiivid, taotlused, eesmärgid 2) Sündmuse kontekst (ühiskondlik, majanduslik, ideoloogiline, kultuuriline, kunstiline) 3) Dokumendid (usaldusväärsuse küsimus ja allikakriitika või puuduvad dokumendid) 4) Sündmuse väärtustamine kaasajal ning hilisemad kommentaarid (teatrikaanoni kujunemine; populaarse teatri alaesindatus teatrilugudes) 5) Ajaloo narratiivsus ja retoorilised võtted. Teatriajaloo allikad
morfoloogilised muutused, mille tulemusena laguneb rakk väikesteks osadeks, mis on ümbritsetud membraaniga. Raku tsütoplasma komponendid ei satu rakudevahelisse ruumi, vaid kuuluvad lagundamisele makrofaagide poolt. Nii saab organism töödelda ning taaskasutada aegunud, vigaseid, muteerunud, liigsed või ebanormaalseid rakke selleks et areneda, kasvada, paljuneda. Mingi rakugrupi normaalne apoptoos on vajalik organismi kui terviku funktsioneerimise seisukohalt. Mittetoimumine omab tavaliselt raskeid tagajärgi organismile, nt vähk-kasvaja, autoimmuunhaigused, arenguhäired. 12. Meioosi mõiste. Meioos (kr k vähenemine) on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust (diploidsest somaatilisest rakust) tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Meioos koosneb reduktsioonjagunemisest (meioos I) ja ekvatsioonjagunemisest (meioos II), mis omakorda koosnevad neljast faasist sarnaselt mitoosiga.
Apoptoos erineb teist tüüpi raku surmast - nekroosist. Apoptoos toimub kiiresti ja ei jäta endast jälgi, seetõttu selline rakkude suremine võib jääda märkamatuks. Apoptoosi uurimine viimase kümnendi jooksul on kiiresti intensiivistunud. See on seotud sellega, et on jõutud arusaamisele apoptoosi tähtsusest organismi kui terviku jaoks. Mingi rakugrupi normaalne apoptoos on vajalik organismi kui terviku funktsioneerimise seisukohalt. Selle mittetoimumine omab tavaliselt raskeid tagajärgi organismile, näiteks vähk-kasvaja, autoimmuunhaigused, arenguhäired. Ka vastupidine - apoptoosi toimumine siis kui see pole soovitav - on samuti seotud mitmete haiguslike seisunditega. Näiteks ajurabanduse või südameinfarkti tagajärjel tekkivad ajukahjustused ongi seotud just sellega, et ajukoe verega varustatus häirub, millega kaasneb hapniku nälg, mis omakorda käivitab rakkudes apoptoosi. Teine sarnane näide on
kudede homeostaasi säilitamisel. Apoptoos erineb teist tüüpi raku surmast - nekroosist. Apoptoos toimub kiiresti ja ei jäta endast jälgi, seetõttu selline rakkude suremine võib jääda märkamatuks. Apoptoosi uurimine viimase kümnendi jooksul on kiiresti intensiivistunud. See on seotud sellega, et on jõutud arusaamisele apoptoosi tähtsusest organismi kui terviku jaoks. Mingi rakugrupi normaalne apoptoos on vajalik organismi kui terviku funktsioneerimise seisukohalt. Selle mittetoimumine omab tavaliselt raskeid tagajärgi organismile, näiteks vähk-kasvaja, autoimmuunhaigused, arenguhäired. Ka vastupidine - apoptoosi toimumine siis kui see pole soovitav - on samuti seotud mitmete haiguslike seisunditega. Näiteks ajurabanduse või südameinfarkti tagajärjel tekkivad ajukahjustused ongi seotud just sellega, et ajukoe verega varustatus häirub, millega kaasneb hapniku nälg, mis omakorda käivitab rakkudes apoptoosi
takistab neil apoptoosi pidurdamast. Ja võimaldab seega Bax/Bac poolt apoptoosi. Tekitavad poori mitokondri membraani , cyt c vabaneb ja seostudes Apaf1 valguga aktiveerib kaspaaside kaskaadi. BAD fosforüülimine on anti- apoptootiline ja defosforüülimine apoptootilise toimega. /lihtsam on konspektist lugeda/ 13.)Nimetage kasvufaktoreid (välisfaktoreid) mis olulised apoptoosi pärssimises: Apoptoosi mittetoimumine omab tavaliselt raskeid tagajärgi organismile, näiteks kasvajad, autoimmuunhaigused, arenguhäired. Kasvajates on sageli apoptoos pärsitud, näiteks liigse anti apoptootilise valgu Bcl2 hulga tõttu (Bcl- B-lymphocyte lymphoma). ~50% kasvajatest on muteerunud p53 valk, mis pidurdab rakutsükli DNA kahjustumisel. Mutatsiooni korral jagunevad ka kahjustatud DNA-ga rakud. mutatsioonid välise apoptoosiraja valkudes (Fas
Samuti tuleb nimetatud äriühingud lõpetada juhul, kui juhatuse volituste tähtaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole seni valitud ( ÄS § 203). Aktsiaseltsi puhul toob ÄS, lisaks juba käsitletud sundlõpetamise alustele, veel ühe - nimelt võib aktsiaseltsi lõpetada kohtuotsusega, kui kahe viimase majandusaasta jooksul ei ole toimunud üldkoosolekut. Üldkoosoleku toimumine on näitajaks, kas selts juriidiliselt tegutseb või mitte, ning üldkoosoleku mittetoimumine tähendab juriidiliselt tegevuse lõppu (ka inimene loetakse surnuks alates hetkest, mil lõpeb tema ajutegevus). Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine kantakse äriregistrisse. Vabatahtliku lõpetamise korral tehakse seda juhatuse avalduse alusel, sundlõpetamise korral saadab kohus kohtuotsuse kande tegemiseks. OÜ ja AS likvideerimise käigus lõpetatakse nimetatud äriühingute tegevus, välja arvatud juhud, mil seadus annab teistsuguse võimaluse
annaabi.ee 
