Seisuseportree - Aadel kui seisus
Aadlikud jaotusid omakorda kaheks suuremaks osaks: kõrgaadlikud ja alamaadlikud.
Kõrgaadlikeks nimetati suurfeodaale nagu kuningas,hertsogid,parunid,keisrid ja krahvid.
Alamaadliku tiitel kuulus peamiselt rüütlitele. Erinevatel maadel olid erinevad nimetused
aadlike kohta. Inglismaal kutsuti kõrgaadlike lordideks, madalamaid genry'teks.Hispaanias oli
kõrgaadlik grand ja alamaadlik hidalgo, Prantsusmaal baron ja chevalier. Varakeskajal tekkis
ka üks lisakiht kuningat mitteteenivatest meestest ehk siis ministeriaalid. Hiljem võis neid ka
alamaadlike alla liigitada.
Aadlike peamisteks kohustusteks oli rahu hoidmine, kohtumõistmine ja sõdimine. Sõjakäik
oli aadlikujaoks tipphetk, tema võimalus näidata oma oskusi, vaprust ja koguda kuulsust ja au.
Kuna sõditi harva, siis oli peamised tegevused turniiride pidamine ja jahil käimine. Turniirid
olid ohutumad kui päris võitlused, sõditi tömpide otstega odadega. Siiski juhtus ka õnnetusi