Üldine Teatriajalugu I
publik maha istus.
Keskaegsed rändtrupid rändavad näitlejad, eksisteeris keskajal suht tihti. Jagunemine
vaatajaks ja näitlejaks. Nad said tasu selle käest, kes neid oli vaadanud. Tegemist oli
proffesionaalsete näitlejatena. Nendes truppides/etendustes puudus tihti rollimõiste. Keskaegsed
trupid meenutasid meie mõistes tsirkust, nad etendasid mingeid numbreid. Keskaegsed rändavad
trupid mingil hetkel võisid saada näitlejateks, kui said müsteeriumite etendajateks. Teatri ja
mitteteatri piiri peal olid. Protsess käis keskajal nii: vähehaaval rändnäitlejad sulanduvad paigal
püsivate tsunftidega. Nende staatused hakkavad ühtlustama ja tekib teatud mõiste teatrtrupist kui
niisugusest. Seda võib näha näiteks Moliere'i biograafias. Olles rändtrupid lõid nad oma
statsionaarid ka muudes linnades. Comedia del frances (statsionaarsest näitlejate tsunfist välja
kasvanud) ja commedia del italia (rändnäitlejate truppidest välja kasvanud). 12. sajandi alguseks