kuriteopaik). Taastamistunnuste osa ei maksa ületähtsustada. Edukal meenutamisel on ühtviisi tähtsad nii algsel kodeerimisel tekkinud mälujälje tugevus kui ka kontekst, samuti organismi seisund ja sobivate taastamistunnuste olemasolu. Mälu uurimine meenutamise ja äratundmise kaudu kirjeldab ainult üht osa pikaajalisest mälust seda, mis hõlmab teadvustatud teadmist õppimise kohta ja info kohta mälus, st eksplitsiitset mälu. Üsna suur hulk infot võib olla mitteteadvustatav, kui siiski salvestatud ja kättesaadav, nagu näiteks omandatud motoorsed vilumused.
Foon - nim. See mis tahaplaanile jääb Figuuri tunnused: esileulatuvus, hea reaalne/näiv kontuur ja läheduse ja tervikluse mulje Fooni tunnused: Kauguse/tahaplaanile jäämise mulje Ebaterviklikkus ALALÄVINE MÕJU Kui reklaamis sisalduvad ärritajad või reklaamteade on esitatud nõrgalt (väheintensiivselt, ülikiiresti, väljaspool inimese tähelepanu, uimasele subjektile) – siis on reklaam MÕJUTA/MITTETEADVUSTATAV Alalävistel mõjuritel on HARV MÕJU Alalävine mõjustus on võimalik vaid siis, kui mõjutatav isik on vastavas motivatsiooniseisundis (Nt jänune isik tahab ikka juua) VISUAALITAJU SPETSIIFIKA REKLAAMIS Tasakaal- visuaalse reklaami võtmetunnus Vormiväline tasakaal : erinev suurus, tasakaal ja intensiivsus. Huvitavam, ergutavam, ootamatuim reklaamteade Vormitasakaal: Täiuslik sümmeetria optilise kekskpunkti ümber
Sensoorne(lühiajaline mälu): murdosa sekundist kustub kiiresti füüsiline info(puude) on maskeeritav Lühimälu: Kümneid sekundeid skeem või sõnad piiratud maht tahab sisekõnet interferents Püsimälu: tunde,kuid ja aastaid mõisted, teooriad, stseenid, episoodid, vilumused praktiliselt piiramatu hierarhiline, assotsiaalne juurdepääs raske Püsimälu jaguneb: protseduurimälu: vilumused, oskused, implitsiitne, mitteteadvustatav semantiline mälu: mõisted, reeglid, teooriad, tähendused, abstraktne, interindividuaalne-> personaalne episoodiline mälu: isiku eluseigad fikseerituna ajas ja ruumis, konkreetne, personaalne-> ühiskondlik Praimingu nähtus: Kognitiivses psühholoogias viitab see teadvustamatu mälu vormile, millega teatud ootused, seosed ja teod tekivad või on lihtsamad tekkima seetõttu, et objekt, millele tegu on suunatud, on varem esinenud, sellega on varasem kokkupuude.
Niisiis on tähtsad seosed ja kontekst, millesse meeldejäetav materjal salvestamise hetkel paigutatakse, ning meenutamise hetkel peab ka see kontekst olema sama. (palatalisatsioon palk, tall. puu või tsekk, ehitis või loom). Mälu uurimine meenutamise ja äratundmise kaudu kirjeldab ainult üht osa pikaajalisest mälust seda, mis hõlmab teadvustatud teadmist õppimise kohta ja informatsiooni kohta mälus, st eksplitsiivset mälu. Üsna suur hulk informatsiooni võib olla mitteteadvustatav, kuid siiski salvestatud ja kättesaadav, nagu nt omandatud motoorsed vilumused. Meelespidamine ja unustamine Inimese aju sarnaneb oma töös mõnevõrra arvutiga, kuid üks väga oluline külg, mis teda arvutist eristab, on unustamine. Unustamine on enamasti kasulik, sest pole süsteemi, mis suudaks nii palju informatsiooni talletada ja vajalikul hetkel sellest hiiglaslikust laost ka vajaliku kiiresti ja õigesti üles leida.
ebaterviklikkus. Hea kujundi loomise tendents tajumehhanismides viib selleni, et lõpetamata, sulgumata figuuride puhul tekib spontaanne püüd taju nö lõpuni viia. Seda kasutatakse reklaami meeldejäävuse tõstmisel. Alalävine taju: Kui reklaamis sisalduvad ärritajad või reklaamteade tervikuna on esitatud väga nõrgalt (väheintensiivselt, ülikiiresti, väljaspool inimese tähelepanu, uimasele subjektile), siis need kas jäävad mõjuta või nende toime on varjatud, vastuvõtja poolt mitteteadvustatav. Visuaali taju spetsiifika reklaamis: Tasakaal on visuaalse reklaami võtmetunnus. Tasakaalu saavutamisel visuaali elementide vahel toetutakse optilisele keskpunktile, mis paikneb 5/8 ülevamalpool lehe alumisest servast. Kaks peamist tasakaalustamisviisi on vormitasakaal ja vormiväline tasakaal. Vormitasakaalu puhul on tegemist täiusliku vormielementide sümmeetriaga oprilise keskpunkti ümber. See loob väärika, stabiilse, konservatiivse mulje.
närviseoste) tugevus kui ka kontekst, samuti organismi seisund ja sobivate taastamistunnuste olemasolu. Eeltoodud käsitluste puhul väärib märkimist veel asjaolu, et mälu uurimine meenutamise ja äratundmise kaudu kirjeldab ainult üht osa pikaajalisest mälust seda, mis hõlmab teadvustatud teadmist õppimise kohta ja informatsiooni kohta mälus, s.t eksplitsiitset mälu. Üsna suur hulk informatsiooni võib olla mitteteadvustatav, kuid siiski salvestatud ja kättesaadav, nagu näiteks omandatud motoorsed vilumused. 1.1.3 Meelespidamine ja unustamine Inimese mälu näib oma töös mõnevõrra sarnanevat arvuti mäluga (nt mõisted kodeerimine, infotöötluskiirus, kanali läbilaskevõime, kataloog, register jpt, mida inimvõimete iseloomustamisel kasutatakse, pärinevad küberneetikast ja arvutiteadusest; arvutil on ka operatiivmälu ja püsimälu)
Sensoorne taju edasikestmiseks pärast taju põhjustavate ärritajate lõppu,murdosa sekundist,kustub kiiresti,füüsiline info,suur maht,on maskeeritav,"taju järelkaja" Lühimälu kümneid seikundeid,skeem või sõnad,piiratud maht(7 +/- 2 kompa),tahab sisekõnet,interferents Püsimälu tunde,kuid ja aastaid,mõisted,teooriad,stseenid,episoodid,vilumused,pratkiliselt piiramatu,hierarhiline,juurdepäär raske Püsimälu jaguneb: Protseduurimälu:vilumused,oskused,implitsiitne,mitteteadvustatav Semantiline mälu:mõisted,reeglid,teooriad,tähendused,abstrakte,interindividuaalne > personaalne Episoodiline mälu:isiku eluseigad fikseerituna ajas ja ruumis,konkreetne, ersonaalne> ühsikondlik 20.03.09 Uurimustöö: 50% tööst on esse, kus võtan aluseks artikli ja mis ise sellest arvan jne 50% tööst on referaat, räägin sellest, mis artiklis kirjas on EMOTSOONID
annaabi.ee 
