Sissejuhatus. Alkaanid. 1. Mõisted: Orgaanilised ühendid on keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad või pikemad süsiniku aatomitest moodustunud ahelad. Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkaanid on orgaanilised ained, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust nung süsiniku atomite vahel on üksikside. Triviaalnimetus on mittesüstemaatiline ehk mitteteaduslik nimetus keemilisele ühendile või bioloogilisele objektile. Nomenklatuur tähendab nimekirja või klassifikatsiooni. Tüviühend on orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa Asendusrühm on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. Struktuur on üldmõiste, mis on määratletud kui süsteemi elementide seostus ehk organiseerimisviis. Isomeerid ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid eriva struktuuriga ained.
Organismirühma (taksoni) eristamine ja tema nimetamine on kaks täiesti erinevat protsessi. Taksoni (liigi, perekonna, sugukonna, riigi) eristamine on teaduslik hüpotees selle taksoni reaalsusest. Hüpotees on ümberlükatav. Taksoni nimetamine lähtub kindlast reeglistikust, mis on sätestatud viie rahvusvahelise nomenklatuuri koodeksi poolt. Taksonite nimetamise ja klassifitseerimise süsteem moodustab süstemaatika ühe osa mida nimetatakse ka nomenklatuuriks. Nomenklatuur on süstemaatika mitteteaduslik osa. Teine osa süstemaatikast on teaduslik kus falsifitseeritakse (või verifitseeritakse) teaduslikke hüpoteese liikide eksisteerimisest ja nende vahelisest sugulususest. Arusaam kaasaegse süstemaatika jagunemisest kaheks väga erinevaks osaks on äärmiselt oluline. Karl Popper väitis, et teaduslik hüpotees peab olema falsifitseeritav ja et teooriat ei saa nimetada teaduslikuks kui seda ei ole võimalik ümber lükata. Viis rahvusvahelist nomenklatuuri koodeksit:
3) Õigusnormi tunnustamine lisaks rakendamisele aktsepteeritakse jatunnustatakse normi ka üldsuse poolt Õiguspõhimõtete puhul vormilise kehtivusetähtsus väiksem, oluline on kasutamine ja tunnustamine. 7. Õigusnormide tõlgendamine ja tõlgendustulemuste põhjendamine. Eristatakse: 1. Teaduslik tõlgendamine õigusteadlaste poolt ei pea silmasüksikjuhtumeid, huviorbiidiks ontüüpolukorrad 2. Mitteteaduslik tõlgendamine -tõlgendamine kohtumõistmisel jahalduslikul rakendamisel. Mõlemal puhul aga tõlgendamiseteoreetiline mall ühesugune Kodanikul on: · Õigusturvanõue · Õiguskaitseootus Otsustajal (kohtul, ametnikul) on: · Otsustamisvõime · Otsustamiskohustus Otsustajal on seetõttu põhjendamisvastutus Otsuste põhjendamine mõjub kahes suunas : 1. Õigustab e. legitimeerib otsust 2. Kõrgetasemeline legitimatsioon lisab kodanike usaldust organisatsiooni vastu
The Adapted Mind 1992, Barkow, Cosmides, Tooby Mõistus peab kogu aeg kohanema USAs kõik kogu aeg kohanevad, tõmblevad ühelt töökohalt teisele, eestlased pole pidanud ajaloos palju kohanema 20. Religiooni mõju psühholoogiale. Mõju on suhteliselt väike 21. Ebateadusliku (Wilber) psühholoogia eristamine teaduslikust. Kui käsitlus on holistlik, kõike või paljut seletav, süstemaatiline, visuaalne, lihtne ja arusaadav, siis võib olla mitteteaduslik Wilbergi Aquali mudel: Individual, collective, exterior, interior 22. Testide liigitus. 1.Haridustestimine 2.Personali testimine 3.Kliiniline testimine 1.Sooritustestid. Käitumise vaatlemine, intervjuu, enesehinnagu raport 2.Objektiivsed ja projektiivsed 3.Individuaalsed vs grupitestid 23. Objektiivsed testid. Projektiivsed. Objektiivsed: võimaldavad saada vastuseid isiku omaduste kohta selliselt, et
Tagasi kodulinnas, elas ta tagasitõmbunult ja hakkas kirjutama. Alates aastast 1842 hakkasid üksteise järel valmima tema filosoofilised teosed mida ta avaldas erinevate varjunimede all. Tema esimene teos kandis nimetust ,,Emb-kumb", mis tegi ta koheselt tuntuks. Samal aastal ilmusid ka teosed ,,Kordamine" ning ,,Kartus ja värin". Aastal 1844 järgnesid ,,Ängi mõiste" ja ,,Filosoofilised pudemed", 1845. aastal ,,Staadiumid eluteel" ja 1846. aastal ,,Kokkuvõtlik mitteteaduslik järelsõna". Lisaks avaldas ta sarja nimega ,,Meeliülendavaid ja kristlikke kõnesid". 22sel detsembril aastal 1845 avaldas Peter Ludvig Møller, Kierkegaardi põlvkonna autor kes õppis Kopenhaageni ülikoolis temaga samal ajal, artikli mis kaudselt kritiseeris Kierkegaardi teost ,,Staadiumid eluteel". See artikkel kiitis Kierkegaardi tema vaimukuse ja intelligentsuse eest kuid pani kahtluse alla selle kas ta suudab kunagi valitseda oma annet ning kirjutada sidusaid, terviklikke töid
Mahakirjutaja teab õiget vastust vaid siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: 2. kollase, külma ja magusa ideed William James'i arvates 25. on vältimatu, et suur osa uskumustest võetakse omaks ilma tõestuseta. Karl Popperi arvates Karl Popperi arvates 1. on teaduslik teooria falsifitseeritav, mitteteaduslik (näiteks astroloogia) ei ole falsifitseeritav Tõsikindel teadmine on ratsionalismi seisukohalt Õige vastus on: Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine. Leibnizi arvates (Kiri Preisi kuninganna Sophie-Charlottele) Õige vastus on: võib meelelise kogemuse alusel jõuda vaid selle teadmiseni, mis on ning mis tavaliselt toimub, kuid mitte paratamatute tõdede teadmiseni. Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes
Kas mahakirjutaja teab õiget vastust? 2. Mahakirjutaja teab õiget vastust vaid siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: 2. kollase, külma ja magusa ideed William James'i arvates 25. on vältimatu, et suur osa uskumustest võetakse omaks ilma tõestuseta. Karl Popperi arvates 1. on teaduslik teooria falsifitseeritav, mitteteaduslik (näiteks astroloogia) ei ole falsifitseeritav Tõsikindel teadmine on ratsionalismi seisukohalt Õige vastus on: Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine. Leibnizi arvates (Kiri Preisi kuninganna Sophie-Charlottele) Õige vastus on: võib meelelise kogemuse alusel jõuda vaid selle teadmiseni, mis on ning mis tavaliselt toimub, kuid mitte paratamatute tõdede teadmiseni. Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes
Arengupsühholoogia K. Uriko [email protected] Esmaspäeval M-225 Referaat: ,,Mäng lapse arengus" 11. märtsiks Loeng 1 Arengupsühholoogia mis see on? See on ,,elukaar", psühholoogia liik, mis tegeleb käitumuslike ja kogemuslike muutuste seletustega. Muutused kaasnevad vanusega. Arengupsühholoogia regeleb teadusliku uurimusega (tõestused, uurimismeetodid, korratavus, teooria; mitteteaduslik põhineb elutarkusel). Teadus on meid ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis. Teadusliku lähenemise puhul on tegemist loogilise süsteemiga ja reaalsusele põhinemisega. Teaduse instrumendid on teooria (süsteemne on teooria või uurimishüpoteesi kinnistamiseks). Lõpptulemus oleneb uurimismeetoditest. NB! Kuni ei tõesta, on filosoofia. Teaduslik -Filosoofia Arengupsühholoogia ülesanded Üldine: uurida ja seletada
mõistmine seletamine teleoloogiline põhjuslikke seoseid uuriv osalusvaatlus eksperimentaalsed meetodid antropoloogia sotsioloogia hermeneutika/fenomenoloogia (loogiline) positivism * halb/mittesobiv hea/sobiv Kogemuslik ratsionalistlik Kirjeldav ennustav Ateoreetiline teoreetiline mitteteaduslik teaduslik Kvalitatiivsed meetodid Intervjuud, ekspertarvamused, osalejate hinnangud, osalejate jälgimine, kaasused, fookusgrupp jmt, valim väike Püüab kirjeldada ja analüüsida meetme (võimalikku) toimet, mõju olemasolu järeldatakse osalejate käest saadud teabest ja taustinformatsioonist · Ei püüa ega võimalda leida mõju kindlat suurust · Tulemuste kehtivus sõltub argumentide tugevusest, loogikast ja kooskõlast Kvantitatiivsed meetodid
ühe hinnangu, võib nendest põhidimensioonidest väga erinevaid isiksuse tulemusi saada. Huvitav fakt – Millalgi arvati, et kui inimene on välimuselt sarnane mingile loomale, siis tal ongi selle looma iseloom. Isiksusepsühholoogia ajaloos enim tsiteeritud on Sigmund Freud. Freudi ja tema järgijate koolkond on äärmiselt mõjukas olnud. Freudi ennast on mõjutanud prantsuslane Charcót, kes demonstreeris, kuidas inimese mitteteaduslik psühholoogia mõjtab inimest ühel moel, aga inimene annab sellele eri tõlgendusi. (Õpikust juurde lugeda jälle) Lisaks ajaloolistele põhisuundumustele saab veel välja tuua isiksuste teooriad: - käitumuslikud-kognitiivsed teooriad o Käitumuslik - Inimest kirjeldatakse õppimise ja sotsiaalsete mõjude abi. o Kognitiivne - Igale inimesele on omane see viis, mismoodi ta korraldab oma
uued hüpoteesid uute faktide seletamiseks; pole mehhanismi õpetuse korrigeerimiseks; katse pole formuleeritav ka tingimuste olemasolul (III) Ebateaduslik (parateadused, jms). Lisaks ratsionaalsetele tõdedele eeldatakse ka irratsionaalsete algete või infohankimisteede olemasolu. On mitteteaduslikke nõudeid, nt teatud seisundi (puhtus, tasakaal jt) vajadus; kõrgemate jõudude loa vajadus; teatud kaasasündinud erivõimete olemasolu. (IV) Mitteteaduslik (müstiline, üleloomulik). Teadmisi saadakse intuitiivsel sisekaemuse, ilmutuse vms kaudu. Aluseks on subjektiivne kogemus (L15) HINGEST Personaalidentiteedi juures (vt 1. loeng) läks vaja vanamoodsat mõistet "hing". Hing (e.k. hingama, (kr. ¹ yuc» , lad. anima - hingamine, hing). Mütoloogiline mv: keha+hing = elav keha. Demokritos hing on aine ja koosneb aatomitest Platon hing on igavene idee.
kogu arutluse käiku. 2. Suur osa klassikalisest fil. On seksistlik. 3. Mõni areng filosoofias on soodustanud naiste diskrimineerimist. 4. Mehekesksust läbib kogu Õhtumaa metafüüsika. 5. Fil. Ei arvesta naise mõtlemist ja kogemust. Naise mõtlemine erineb mehe omast tema teistsuguse füsioloogia ja kogemuse tõttu, mistõttu just naismõtlejad on eeliseeisundis teatud teemade käsitlemisel. Naise mõtlemine on subjektiivne, kontekstuaalne, mitteteaduslik, seda mõjutavad emotsioonid ja sotsiaalne hoolivus. Colin MacGinn feministlikku eetikat otsimas Angloameerika feministliku filosoofia kõige tugevamaks valdkonnaks on moraalifilosoofia ja sellised feministid on arvestatavad filosoofid. ( Nancy Frazer, Virginia Held jt.) kuid ka nende puhul võib väita, et see, mis on nende filosoofias väärtuslikk, pole eksklusiivselt naistepärane. Richard Rorty Senine võrdõiguslikkuse mõiste ei rahulda naist või et naine alles peab
annaabi.ee 
