mets, puit –paberi ja puidutööstus põllumajandussaadused – toiduainetetööstus tööstus korraldati ümber Lääne –Euroopa nõuetele vastavalt Põllumajanduses juhtkohal loomakasvatus loomakasvatust toetavad põllumajandusharud nt söödakasvatus Probleemid Palju käsitsitööd, tõuloomade ja sordiseemne vähesus,palju mittetasuvaid väiketalusid Peamised partnerid oli Suurbritannia ja Saksamaa, eksporditi põllumajandustooteid imporditi tööstusseadmeid ja toorainet. V Välispoliitika 1921 tunnustati Eestit demokraatlike suurriikide poolt. 1921 astus Eesti Rahvasteliitu Peamine eesmärk omariikluse ja julgeoleku kindlustamine 1923 sõlmiti Eesti – Läti liiduleping 1920. aastail tihenesid suhted Rootsi, Poola, Läti ja Soomega . Eesti Vabariik 1930. aastatel I Majanduskriis ja 1934
tekstiilitööstus korraldasid tootmise ümber vastavalt Eesti vajadusele ja Lääne-Euroopa turu nõuetele. Põllumajanduses jäi juhtkohale loomakasvatus, suurendati oluliselt söödakultuuride külvipinda. Mõnevõrra suurenes ka toiduteravilja kasvatamine, piirati kartuli- ja linakasvatust. Kitsaskohad olid käsitöö suur osatähtsus ning tõuloomade ja sordiseemne vähesus. Samuti oli tekkinud paju majanduslikult mittetasuvaid väiketalusid. Peamisteks väliskaubanduspartneriteks said UK ja Saksamaa, välja veeti põllumajandussaadusi, sisse aga tööstusseadmeid ja tooraineid. 1921. a. algul tunnistasid Eesti iseseisvust juhtivad demokraatlikud suurriigid, samal sügisel võeti Eesti vastu Rahvasteliitu. Eesti välispoliitika tähtsaimaks ülesandeks sai julgeoleku kindlustamine (peamiselt N-Venemaa eest). Balti liidu sõlmimine takerdus omavahelist vastuolude ning N-Liidu vastuseidu taha, ainsaks
korraldasid tootmise ümber vastavalt Eesti vajadusele ja Lääne-Euroopa turu nõuetele. Põllumajanduses jäi juhtkohale loomakasvatus, suurendati oluliselt söödakultuuride külvipinda. Mõnevõrra suurenes ka toiduteravilja kasvatamine, piirati kartuli- ja linakasvatust. Kitsaskohad olid käsitöö suur osatähtsus ning tõuloomade ja sordiseemne vähesus. Samuti oli tekkinud paju majanduslikult mittetasuvaid väiketalusid. 1929. a. puhkenud ülemaailmne majanduskriis jõudis kiiresti Eestisse, vähenesid tootjate sissetulekud, paljud tehased, talud ja ärid läksid pankrotti, kasvas tööpuudus, langes üldine elatustase ning suurenes rahva rahulolematus. Süüdlasteks peeti erakondi ja Riigikogu. Tugevnes veendumus, et ainsaks väljapääsuks on põhiseaduse muutmine nii, et Eesti saaks tugeva presidendi. Peagi muutus Eesti Vabadussõjalaste Keskliit Eesti suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks
annaabi.ee 
