Autokütused, mis põhinevad mittetaastuvate ja taastuvate kütuste kasutamisel Taastuvad kütused Taastuv ressurss ehk taastuv loodusvara - on loodusvarad, mis põhimõtteliselt on igavesed. Näiteks: ● biokütused (taimsed ja loomsed ressursid) ● energiaallikad (päikeseenergia, tuuleenergia, maasoojus) Mittetaastuvad kütused Taastumatu ressurss ehk taastumatu loodusvara - aine/energiaallikas, mis võib otsa saada. Tegelikult need ained taastuvad, aga väga aeglaselt võrreldes tarbimisega. Näiteks: ● maavarad (fossiilkütus, metallimaagid) ● tuumaenergia (uraanimaak, mis on taastumatu maavara) Maagaas Maagaas on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana ning see koosneb põhiliselt metaanist. Gaasileiukohtades täidab maagaas poorseid kivimeid ja tühemikke maakoores. Tavalist maagaasi ehk kuiva maagaasi ammutatakse pinnasetühikutesse kogunenud maagaasi maardlatest. Maagaasi p...
vanust aastates SUHTELINE GEOGRONOLOOGIA piirdub kivimikihtide tekkimise järjekorra selgitamisega http://www.abiks.pri.ee PALEOLOOGILINE MEETOD uuritakse kivides sisalduvaid kivistisi RAHVAARV JÄTKUSUUTLIK ARENG ühiskonna selline areng, mis rahuldab inimkonna praeguseid vajadusi, kahjustamata tulevaste põlvkondade väljavaateid Ülerahvastatuse mõju: 1.energiaprobleem 2. mittetaastuvate loodusvarade nappus 3. nälg 4. liiga suur tihedus 5. keskkonna probleem Rahvaarvu kontrollimise võimalused a) perepoliitika b) sõjad c)haigused, epiteemiad d) nälg e) majandus MAA KUI SÜSTEEM biosfäär elukeskkond pedosfäär muld hüdrosfäär vesi atmsfäär õhk litosfäär maakest MAA energiasüsteem TERMODÜNAAMIKA I seadus energia ei teki ega kao, võim muunduda http://www
ENERGIA KORDAMINE Energiamajandus-tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega ja energia kättetoimetamine tarbijale. Taastuvad energialiigid-tuuleenergia, vee-energia, bioenergia, loodete energia, maa sisene soojus Taastumatud energiad-nafta, maagaas, kivi-ja pruunsüsi, turvas, uraanimaak Mittetaastuvate energialiikidega kaasnevad probleemid-varud, efektiivsus, keskkonnaohud. Nafta-puuraukude rajamine meresügavustesse on keeruline, selle käigus on suur oht merevee reostumiseks ja pinnase saastumiseks, maagaas transporditakse torujuhtmeid pidi, mis on kallis ja ohtlik, tahked kütused- põhjustab kasvuhoonegaase, karjäärid rikuvad maastikku, transport on mahukas ja kallis. Tuumaenergia- tekivad üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutuks
Tallinna Polütehnikum Nafta Referaat Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Kütused Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on ammuses minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Taastuvad kütused on puit ja biokütused(sõnnik, põhk jm jäätmed). Teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Mattudes läbis
1. Kütused Tsivilisatsioon pole mõeldav ilma kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Kütuseid võib liigitada mitmeti, näiteks Looduslik kütus Tehiskütus Tahkekütus kivisüsi,põlevkivi jm turbabrikett,koks Vedelkütus nafta bensiin,kütteõli Gaaskütus maagaas generaatorigaas Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused sõnnik, põhk jm jäätmed. Taastuvate kütuste osakaal tänapäeva ühiskonnas on väike. Nii kasutab praegune industriaalühiskond üha rohkem mittetaastuvaid kütuseid. Kütused on ka keemiatööstuse tooraine
NAFTA 1. Kütused Kütused Looduslik kütus Tehiskütus Kivisüsi, põlevkivi, nafta, Turbabrikett, koks, bensiin, maagaas kütteõli, generaatorigaas Vahet tehakse taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. · Mittetaastuvad e. fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused, näiteks nafta, kivisüsi, põlevkivi ning ka turvas, mis taastub nii aeglaselt, et seda ei saa nimetada taastuvaks maavaraks. Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ja eriliste geoloogiliste protsesside tulemusena.
1. MIS ON ENERGIAALLIKAS? Energiaallikas ehk energiaressurss on ressurss, mida saab soojus-, elektri- ja muud liiki energia saamiseks kasutada. Energiaallikaid saab rühmitada kaheks: taastumatud- ja taastuvad energiaallikad. 2. TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD Taastumatuid energiaallikaid kutsutakse ka taastumatuteks/mittetaastuvateks energiavarudeks. Taastumatud on nad sellepärast, et nende kogus väheneb iga kasutamise järel ja võivad ka otsa saada. Mittetaastuvate ressurssid on fossiilkütused( põlevkivi, turvas, maagaas, kivisüsi, nafta ja pruunsüsi) ja loetletakse ka tuumakütust nende hulka, sest selle allikas( uraanimaak) kasutamisel samuti väheneb. Fossiilkütused on tekkinud orgaaniliste jäänuste fossiliseerumisel ja need on põlevad maavarad. Need moodustuvad tegelikkuses organismide jäänustest kogu aeg, aga see protsess on niivõrd aeglane( mitmed miljonid aastad), et see ei ületa inimeste tarbimisvajadust.
Kuhu ta on kõrvale pannud poole oma saadud igakuisest taskurahast. Kuna Mari on varem koos emaga kodus muffineid enda tarbeks küpsetanud, siis omab ta vajalikke teadmisi.. Koolis on klientideks koolikaaslased, õpetajad ja teenindav personal. Mari küpsetas 40 muffinit ning müüs kõik toodangu maha. 4. Selgita käsitluse ,,piiratud ressursid'' sisu tootmisteguri maa ( kõige laiemas tähenduses) näitel. Kui käsitleda maad tootmistegurina, siis tuleb seda vaadata taastuvate ja mittetaastuvate ressursside seisukohalt. Kui taastuvaid ressursse saab korduvalt kasutada teatud aja tagant. Siis piiratud ressursid on need, mille ära kasutamisega täna jätame tulevased põlved neist ilma. Nende kulka kuuluvad enamus maavarasid, näiteks maagaas, nafta, kivisüsi, põlevkini jt. 5. Selgita mõiste `'nõudlus'' sisu ühe kestvuskauba näitel. Nõudlus on kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta olemasoleva hinna korral kindlal ajahetkel.
Kivisüsi, pruunsüsi ja antratsiit Koostajad : Mathias Erik Tempel Liis Viljak ( Andres) Erich Jagomägis Klass:11b Õpetaja : Helgi Muoni Tartu Kivilinna Gümnaasium 2008 Sissejuhatus Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ning eriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Isegi turvas, mis kasvab n-ö meie silmade all, moodustub sedavõrd aeglaselt, et me ei saa seda nimetada taastuvaks maavaraks. Taastuvad kütused
Vajadus uute energiaallikate järele. • Söe kaevandamise arenemine tingis vajaduse kaevandustest vett välja pumbata • Aurumasin 1784, leiutaja James Watt. Söe kasutamine raua sulatamiseks. Industriaalne faas algas ca 200 a tagasi. I ≡ P * A * T • Summaarne P ja A on 200 a jooksul tohutult kasvanud, eksogeenne energiatarve per capita ca 20 korda suurem • Energiakasutus väljendab majandussüsteemi sisenevate ressursside kvantiteeti. Nii taastuvate kui mittetaastuvate ressursside kasutus on väga palju kasvanud, sest P, A ja T on suurenenud. Energiatarbimise kasv industriaalses faasis: • Põllumajanduslik formatsioon 3-4 IE • 1900 AD tarbis inimene keskmiselt 14 IE-d • 2000 AD tarbis inimene keskmiselt 19 IE-d • Varieerumine riigiti väga suur (USA 93 IE-d; Bangladesh 4 IE-d (biomass)) 26. Troofiline püramiid. Ökoloogiline püramiid (ka ökopüramiid, troofiline püramiid, energiapüramiid või Eltoni
Uraan Biomass Termotuumaenergia Geotermiline soojus 20 LISA 5 Erinevate energiaressurside keskkonnamõjud Põlemisel põhinev energiatootmine Tuuma Hüdro- Tuule- Kivisüsi Nafta Gaas Turva Puit - energi energi s energi a a a Mittetaastuvate · · · · loodusvarade ammendumine Maa kasutamine, · · · · mõju maastikule Veekogude · regulatsioon, kalastamine Veekogude · · · · soojenemine Müra ·
Kivisüsi Vesi Nafta Päike Maagaas Tuul Turvas Maapinna soojus Uraan Biomass Termotuumaenergia Geotermiline soojus 19 LISA 5 Erinevate energiaressurside keskkonnamõjud Põlemisel põhinev energiatootmine Tuuma- Hüdro- Tuule- Kivisüsi Nafta Gaas Turvas Puit energia energia energia Mittetaastuvate · · · · loodusvarade ammendumine Maa kasutamine, mõju · · · · maastikule Veekogude · regulatsioon, kalastamine Veekogude · · · · soojenemine Müra ·
suudetud enam transportida ka jõgepidi – ka laevandus oli suures kriisis puidunappuse tõttu. Üha suuremat kurssi võttev puidunappus tekitas ülemineku üldiselt kehvemaks peetud kütusele – kivisöele. Algul olid seda kasutanud vaid vaesem klass, kuid ka rikkamad inimesed olid sunnitud kivisöe kasutusele üle minema. Kuigi protsessi algusettapidel olid olulisel kohal ka teised energiaallikad, sõltus tööstusühiskonnale üleminek lõppkokkuvõttes siiski mittetaastuvate energiaallikate kasutamisest. Saastamise ajalugu on pikk. Jäätmete teke on olnud iseloomulik juba sajandeid ning kõigile inimühiskondadele. Tuhandeid aastaid on tegeletud sanitaarküsimustega ning seejuures puhta vee hankimisega. Probleemid on inimeste arvu kasvuga vaid kasvanud ning tööstustootmine on sellele vaid hoogu juurde andnud. Kui reostus oli algselt vaid lokaalne probleem, piirdudes ühe linna metsade ja vetega, siis ajapikku sattusid toksiinid,
kogusega. Süsiniku puidutoodetes talletumise kestus oleneb toodete liigist ja võib ehitustoodetes ületada pool sajandit. Puitehitiste elutsükli lõpus on puit taaskasutatav või kasutatav kütusena oluliste energiakulutusteta. Eesmärk: Puidu kui taastuva tooraine ja taastuvenergia allika kasutamine on eelistatud suurema CO2 emissiooniga toodete ning taastumatute energiaallikate asemel. 21 Meede: Fossiilsete kütuste ja mittetaastuvate loodusvarade kasutamisega kaasnevat mõju vähendamine keskkonnale, suurendades Eestis puidu tootmist ja kasutamist. Metsasektori konkurentsivõime parandamine. Metsasektori jätkusuutliku arengu aluseks on Eesti metsade tootlikus ja elujõulisus, mis loob eeldused ka metsal ja puidul põhinevatele kvaliteetsetele toodetele ja teenustele. Eesti metsadest on võimalik pika aja kestel jätkusuutlikult raiuda kuni 15 miljonit kuupmeetrit tüvepuitu aastas
Messick; Max H. Bazerman. Nad on öelnud, et sotsiaalselt vastustundlike otsuste tegemine näitab, et ettevõte on osa laiemast ühendusest. Kui otsused puudutavad ühiskonda, siis peab olema lisatud mõju (ühiskonnale) hindamine. Otsused ei tohiks hõlmata ainult tänast päeva vaid ka tulevikku. Juhtide vastutuse hulka peaks kuuluma ka oskus juhtida selliselt, et maailma sotsiaalne ja füüsiline keskkond ei saaks rikutud järgmistele põlvedele. Jätkuv raiskamine mittetaastuvate maavarade või taastuvate maavarade ülekasutus on privileeg praegusele generatsioonile järgneva arvelt (DavidM.Messick, Max H.Bazerman Ethical Leadership and the Psychology of Decision Making http://www.esperio.it/userfiles/file/Ethical%20Leadership%20And%20The %20Psychology%20Of%20Decision%20Making.pdf). EETILISE ORGANISATSIOONIKULTUURI KUJUNDAMINE Selleks, et organisatsioon oleks nii majanduslikult kui moraalselt edukas, peab kujunema
preindustriaalsest. Inimese päevane vajadus 10 MJ. Küttimine-korilus annab 3MJ toitu ha/aastas= 8MJ toitu km2 /päevas. Põllumajanduslik faas-loomne tööjõud 230 MJ ha/aastas, Väljund/sisend energia suhe u 50. 3) Industriaalne faas algas ca 200 a tagasi (I P * A * T) Summaarne P ja A on 200 a jooksul tohutult kasvanud, eksogeenne energiatarve per capita ca 20 korda suurem. Energiakasutus väljendab majandussüsteemi sisenevate ressursside kvantiteeti. Nii taastuvate kui mittetaastuvate ressursside kasutus on väga palju kasvanud, sest P, A ja T on suurenenud. Energiatarbimise kasv industriaalses faasis: Põllumajanduslik formatsioon 3-4 IE, 1900 AD tarbis inimene keskmiselt 14 IE-d, 2000 AD tarbis inimene keskmiselt 19 IE-d. Varieerumine riigiti väga suur: USA 93 IE-d, Bangladesh 4 IE-d (biomass). Kogu maismaa pindalast on urbaniseeritud või põllumaa (künnimaa) ca 15%, kultuurrohumaa-7%. Inimese poolt kasutatud (sh degradeeritud) maa osakaal maismaast 40- 50%
• Looduslike ökosüsteemide asendamine tehislikega • Võimaldas fotosünteesi intensiivsemat ärakasutamist 3) Industriaalne faas algas ca 200 a tagasi I ≡ P* A* T • Summaarne P ja A on 200 a jooksul tohutult kasvanud, eksogeenne energiatarve per capita ca 20 korda suurem • Energiakasutus väljendab majandussüsteemi sisenevate ressursside kvantiteeti. Nii taastuvate kui mittetaastuvate ressursside kasutus on väga palju kasvanud, sest P, A ja T on suurenenud 7) Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Utilitaarsed ressursid Mitteutilitaarsed ressursid Eeldab ressursside vahetut füüsilist Ei eelda ressursside vahetut füüsilist tarbimist tarbimist (nt nafta, põlevkivi). (nt maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste
kultuurikeskkond. Nt iive on negatiivne, 18-24 aastaste inimeste osatähtsus rahvastikus suureneb, elanike reaalsissetulek langeb, reklaamitakse tervislikku toitumist. Looduskeskkond- hõlmab loodusressursse, mis on sisendiks turundajale või on mõjutatud turundustegevuse poolt. Looduskeskkonna kaitse on tähtis ettevõtetele. Probleemid: tooraine vähenemine (veepuudus, toit, põllumajandusmaa vähenemine, mittetaastuvate maavarade vähenemine, uurimistööd et kasutusele võtta uusi materjale), energiahindade tõus (naftahindade tõus avaldub mõju hinnapoliitikale), kasvav saastatus (pakendid) ja valitsuse sekkumine loodusvarade juhtimisse (rohelist mõtlemist surutakse peale). Makrokeskkonna puhul saab rääkida ühesuunalisest mõjust keskkonna poolt ettevõttele, millega ettevõte peab arvestama. Majanduskeskkonna moodustavad tegurid, mis mõjutavad tarbijate
paksuse kadu normaalses keskkonnas on maksimaalselt 20% kattepaksuse ühe mikroni kohta aastas; 2) soodne hind; 3) mehaaniliste kriimustuste kindlus; 4) atraktiivne hõbedane välimus; 5) püsiv välimus: peab vastu aastakümneid säravana, sest suure osa kattest moodustab alumiinium, mis ei oksüdeeru; 6) tugev kate: alutsingikiht on kaks korda tugevam kuumtsingikihist; 7) keskkonnasõbralik: materjal peab tunduvalt kauem vastu kui kuumtsingitud materjal, st aitab kaasa ka mittetaastuvate loodusvarade säilitamisele. 54. Millised on vedelike liikumise seaduspärasused kapillaarides ja pragudes. Millest sõltuv vedeliku tõusu kõrgus kapillaaris ja praos ? Milliseid aineid nimetatakse pindaktiivseteks ja milliseid pindinaktiivseteks ning kus ja milleks neid kasutatakse? Vedeliku kapillaartõusu kõrgust on võimalik reguleerida muutes vedeliku pindpinevust või muutes kapillaaride läbimõõtusid
Raamat lõi uue huvi loodusvarade ökonoomika vastu. Samal ajal ka neid ökonomiste, kes ütlesid, et kasvu piirid on pigem sotsiaalsed kui keskkonna-alased. "Kasvu piirid" oli tegelikult ühe uurimuse, arvutisimulatsiooni World 3 raport. World 3 kirjeldas maailma majandust kui üksikut majandust ning sisaldas majanduse ja keskkonna seoseid. Mudel oli loodud selleks, et kirjeldada viit peamist trendi: kiirenevat industrialiseerimist, kiiret rahvastiku kasvu, laialdast alatoitumust, mittetaastuvate ressursside vähenemist ja keskkonnaseisundi halvenemist. Nende trendide arengut mõõdetakse mitte kuudes ja aastates, vaid aastakümnetes või isegi sajandites. Majandussüsteemi käitumist oletati jätkavat mineviku trende võtmemuutujate osas. Muutujate vahelised seosed on samuti mudelis kirjeldatud. Olulisemad järeldused, mida modelleerimine andis: 1. Kui senine areng jätkub, saavutatakse kasvu piirid saja aasta jooksul. Tõenäolisim
annaabi.ee 
